2-20-1007/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

3.Ajutise halduri tasu tuleb kanda pankrotivara arvelt FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (rk 12016414). Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Rxxxxxx Kxxx esitas kohtule 21.01.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgnik OÜ Kxxxxxx osanik ja juhatuse liige 02.05.199708.01.2015. Alates 2012.a tekkisid äriühingul majanduslikud probleemid ja maksuvõlad. 11.06.2012 koostas Maksu- ja Tolliamet äriühingule maksuotsuse summas 38 232,64 eurot ja 25.11.2015 summas 102 710,44 eurot. 12.06.2016 koostas maksuhaldur vastutusotsuse võlgniku suhtes, sest äriühingu vara ei katnud täielikult maksuhalduri nõuded. Vastutusotsuse kohaselt pidi võlgnik tasuma solidaarselt OÜ-ga Kxxxxxx 126 457,51 eurot. OÜ Kxxxxxx on käesoleval ajal äriregistrist kustutatud. Võlgniku sissetulekuks on töötasu miinimummääras (585 eurot brutos) PxxxxFxxxxx OÜ-s. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine tütar. Võlgnikule kuulub korteriomand Valgas väärtusega 18 000 eurot, jahipüss väärtusega ca 100 eurot, jahipüss väärtusega ca 350 eurot, väärtusetud sõiduautod BMW (xxxxxx, v/l 1989.a), Citroen Berlingo (xxxxxx, v/l 2004.a), Honda Civic (xxxxxx, v/l 1992.a) ja Opel Omega (xxxxxx, v/l 1998.a). Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Võlgnik on abielus ning tal on kaks last, kellest üks on alaealine. Võlgik töötab Pxxx Fxxxxx OÜ-s (osanik ja juhatuse liige on võlgniku täisealine poeg) ja tema bruto töötasuks on 540 eurot kuus, käesoleval aastal 585 eurot. Vara

3.Muu vara Võlgnik omab AS-is LHV Pank 3559.492 LHV Pensionifond M osakut, mille väärtus seisuga 12.02.2020 on 4792,29 eurot. Osakud ei ole pankrotimenetluses arestitavad. Ajutine haldur on hinnanud võlgniku vara väärtuseks ca 10 450 eurot. Kohustused Võlausaldajatel on järgmised nõuded võlgniku ees:  Maksu- ja Tolliamet 126 457,51 eurot;  Kohtutäitur Sirje Tael 5472 eurot. Lisaks on võlgnikul Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust tulenev nõue seisuga 10.02.2020 summas 25 761,72 eurot. Võlgnik on kaastaotleja Swedbank AS-ga sõlmitud teises laenulepingus, mille periood on 22.11.2000-30.10.2035 ja lepingust tulenev nõue on seisuga 10.02.2020 39 392,25 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi ca 192 153,48 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS § 109 jj. Ajutisel halduril ei õnnestunud tuvastada võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi, kuid esialgsel hinnangul võiks olla vajalik võlgniku ja tema abikaasa ühisvara täiendav jagamine (ühisvarasse kuuluvate kohustuste osas), sest võlgnik on igakuiselt tasunud enda lahusvara (sissetulek) arvelt ühisvarasse kuuluva kohustuse täitmiseks. Nimelt on võlgnik ja tema abikaasa 31.10.2012 sõlminud abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe. Selle kohaselt on abikaasad lõpetanud nende vahel kehtinud varaühisuse varasuhe ja kehtestanud uue varasuhtena varalahususe varasuhte. Ühisvarasse jäid üksnes kohustused ASi Swedbank ees, mis olid seotud varasemalt ühisvaras olnud kinnistutega, kuid on nüüd võlgniku abikaasa lahusvaraks. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord on püsinud juba pikemat aega. Ajutine haldur avaldas valmisolekut enda nimetamiseks pankrotihalduriks. Kohus kuulas võlgniku ära 10.03.2020 toimunud kohtuistungil. Võlgnik kinnitas, et on tutvunud aruandega ja selles märgitu oli talle arusaadav. Võlgnik selgitas, et abieluvaraleping sai selliselt sõlmitud advokaadi soovitusel. Vara sai abikaasale, võlgnikule jäid kohustused. Sõidukid olid võlgniku sõnul romud ning viidi kuus aastat tagasi metallikokkuostu. Raha

võlgnik nende eest ei saanud, sõidukid lihtsalt viidi minema. Relvadele on võlgnikul ostja olemas. Ajutise halduri sõnul ei saa midagi tagasi võita, sest tähtajad on möödas. Ühisvara tagasijagamine on aga aktuaalne. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Rxxxxxx Kxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi ca 192 000 euro ulatuses ning vara kohustuste täielikuks täitmiseks puudub. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Rxxxxxx Kxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 09.04.2020 algusega kell 10.00 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Oksana Kutšmei, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1)

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 640 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 8 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 80 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 640 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 128 eurot, kokku 768 eurot. Ajutise halduri taotlusel määrab kohus ajutise halduri tasu FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, mille kaudu ajutine pankrotihaldur töötab. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku kui avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.