2-19-20100/3 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-20100 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus P. T.i (kostja) ja Elisa Eesti AS-i (teenuse osutaja) vahel on sõlmitud liitumisleping kliendinumbriga xxx. Teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.05.-31.05.2016.a eest arve nr xxx ja perioodi 01.06.-30.06.2016.a eest arve nr xxx. Kostja jättis arved maksmata. 01.02.2018.a loovutas teenuse osutaja oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital (hageja). Kohtu selgitused Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Hagejal oli võimalus esitada kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga 8421922, ühes menetluses. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-19-13068 25.11.2019.a tehtud tagaseljaotsuses on kostjalt hageja kasuks väljamõistetud võlgnevus seonduvalt kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga xxx tulenevalt perioodil 01.07.-31.07.2016.a osutatud teenuste eest (arve nr xxx) ja perioodil 01.08.-31.08.2016.a osutatud teenuste eest (arve nr xxx). Seega tsiviilasjas nr 2-19-13068 oli kostja vastu esitatud nõude aluseks samast lepingust tulenev nõue, mis on hagi aluseks ka käesolevas asjas. Hageja on käitunud pahauskselt ja jaganud nõude kostja vastu osadeks ning esitanud need eri menetlustesse. Tsiviilasjas nr 2-1913068 on hageja menetluskulude nõue kostja vastu osaliselt rahuldatud. Kohtu hinnangul oleks teistkordne menetluskulude nõude rahuldamine kostja vastu tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hagejal oli võimalus oma nõue kostja vastu rahuldada ühes menetluses. Hageja proovib käesoleval juhul läbi menetluskulude rikastuda kostja arvelt ning see ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.