PlusPlus Capital AS hagiavaldus E.J, vastu põhivõlgnevuse 38,39 euro, viivise ja sissenõudekulu nõudes
Tsiviilasja hind
107,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83, 10115 Tallinn) lepinguline esindaja Tarvo Ilves (Plusplus Legal OÜ, e-post [email protected])
Kostja: E.J, (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxx) Menetlemise viis/ hagimaterjalide Kirjalik menetlus, kostjale hagimaterjalid kättetoimetatud kättetoimetamine isiklikult allkirja vastu kohtukordniku vahendusel 26.02.2020.
1.Hagi osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Välja mõista E.J, ’lt AS PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 08.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4506531 alusel koostatud 01.05.2016 arvest nr 2015293904 ja 01.06.2016 arvest nr 2015519104 ning nõude 01.02.2018 hagejale loovutamisest tulenev põhivõlg 38,39 eurot, sissenõude kulu 25 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga 13.03.2020 kogunenud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 11,60 eurot, kokku 74,99 eurot (seitsekümmend neli eurot ja 99 senti).
3.Välja mõista E.J, ’lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna 08.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4506531 alusel koostatud 01.05.2016 arvest nr 2015293904 ja 01.06.2016 arvest nr 2015519104 tuleneva võlgnevuse põhiosalt (s.o otsuse tegemise seisuga 38,39 eurolt) alates otsuse tegemisele järgnevast päevast, so alates 14.03.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär
1 (4)
2-19-20384 enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
4.Jätta menetluskulud 76 % ulatuses kostja E.J,’ kanda ja 24 % ulatuses hageja enda kanda (alus: TsMS § 163 lg 1).
5.Määrata AS-i PlusPlus Capital poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 180 eurot ( riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 105 eurot).
6.Välja mõista E.J, ’lt AS-i PlusPlus Capital kasuks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude katteks menetluskulud summas 136,80 eurot (ükssada kolmkümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti).
7.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb E.J,`il tasuda PlusPlus Capital AS kasuks alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt (136,80 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib kaja avalduse menetluse taastamiseks esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6. Kohtu õiguslik põhjendus
1.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud 26.02.2020 kohtukordnikuga ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud
2 (4)
2-19-20384 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
2.Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 08.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4506531 alusel koostatud 01.05.2016 arvest nr 2015293904 ja 01.06.2016 arvest nr 2015519104 tulenevaid kohustusi, nõue on 01.02.2018 hagejale loovutatud ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega seotud meeldetuletuskirjadega seotud kulutusi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivis, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määra alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt tasumata arvetest tulenevalt põhivõlg 38,39 eurot (19,60+18,79) ja sissenõudmise kulu 25 eurot.
3.Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud viivisenõuet määraga 0,07% päevas, mille alusena hageja viitab 29.11.2016 kinnitatud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustele. Hageja nõuab viiviseid määraga 0,070% päevas järgmiselt: arvest 2015293904 (põhivõlg summas 19,60 €) perioodi 19.05.2016 - 16.12.2019 eest summas 17,92 eurot, arvest nr 2015519104 (põhivõlg summas 18,79 eurot) perioodi 19.06.2016 16.12.2019 eest summas 16,77 eurot, kokku sissenõutavaks muutunud viivise nõue 34,69 eurot.
3.1.Kohus on hagi menetlusse võtmise määruses 13.02.2020 hagejale selgitanud viivise määra osas, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkuleppe kui tüüptingimus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegium selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär). Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis perioodil 01.01.2016 kuni 30.06.2016 oli 8,05% ning alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8,00 % aastas. Seega, seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Hagiavalduses märgitud päevane viivisemäär 0,07 % teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär.
4.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud viivisemäär 0,070% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks, kuna viivise arvutamisel ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas ümardada viivise määra päevamäärana ning kahe kohani pärast koma. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, kolmekordne praeguse 3 (4)
2-19-20384 seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%. Lugedes viivise päevamääraks 0,066 % asemel 0,07%, on teenuse osutaja tüüptingimustes seadusega ning kohtupraktikaga lubatust ebamõistlikult kõrvalekaldunud tarbija kahjuks. Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
5.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus arvutab viivise summa uuesti, on põhjendatud viivis välja arvestada kohtuotsuse tegemiseni. 01.05.2016 arve alusel põhivõlalt 19,60 eurolt perioodil 19.05.2016 kuni 13.03.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 5,99 € ning 01.06.2016 arve alusel põhivõlalt 18,79 eurolt perioodil 19.06.2016 kuni 13.03.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 5,61 €. Seega moodustab sissenõutavaks muutunud viivise summa 13.03.2020 seisuga kokku 11,60 eurot (5,99 + 5,61).
6.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 38,39 + 25,00 + 11,60=74,99 eurot ja alates 14.03.2020 lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine. Menetluskulud
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so 76 % ulatuses (nõue 98,08 €, rahuldatud 74,99 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 76 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 24 % menetluskuludest.
8.Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 75 € ja lepingulise esindaja kulud 420 €. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 75 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel ning arvestades asjaolusid, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, tegemist ei ole keeruka asjaga, hagihind asjas on 107,89 eurot ning asi lahenes tagaseljaotsusega, siis antud asjas mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades tsiviilasja hinda, on 105 eurot. Selline on ka Riigikohtu praktika väikese hagihinnaga asjades, et õigusabikulud ei tohi ületada hagi hinda (vt RKL 3-2-1-4-15 p. 14) Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 180 eurot (riigilõiv 75 € + lepingulise esindaja kulud 105 €). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 180 eurost 76 % ehk 136,80 eurot. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.