Harju Maakohtu 05.07.2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani Kostja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 05.07.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 03.10.2017 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 21.11.2018 otsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud 2 % ulatuses hageja kanda ja 98 % ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2019 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Riigikohtu 27.05.2019 määrusega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 26.10.2018. Hageja menetluskuludeks maakohtus on õigusabikulu 3312 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 400 eurot.
3.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 26.10.2018. Kostja menetluskuluks maakohtus on õigusabikulu 3960 eurot (sh käibemaks).
4.Hageja esitas ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja 18.02.2019, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulu 1944 eurot (sh käibemaks).
5.21.02.2019 seisukohas leiab kostja, et hageja lepingulise esindaja 03.01.2019 toiming (12 min), mis seisnes e-toimikust dokumentide vastuvõtmises ja kliendile edastamises, ei ole õigusabi. Dokumendi vastuvõtmine toimub e-toimikusse sisenedes avalehel ning vaid ühe hiireklõpsuga, dokumendi edastamine samuti. Üle ühe minuti ei saa kirjeldatud toimingud aega võtta. Sama kehtib 18.01.2019 toimingute osas. Kuna ringkonnakohus keeldus hageja uusi väiteid ja tõendeid menetlusse lubamast, siis ei ole see 07.01.2019 toiming (48 min), mis seisnes kliendi täiendavate materjalidega tutvumises, põhjendatud ega vajalik. Arvestades, et hageja esindaja oli apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsusega juba põhjalikult tutvunud (2 h), siis on 17.01.2019 toimingutele kulunud aeg põhjendatud 2 h ulatuses. Hageja on menetlusdokumendis pikalt tsiteerinud apellatsioonkaebust ja maakohtu otsust, mis suurendab mahtu (lk arvu) kunstlikult. Lisaks on menetlusse püütud lisada uusi väiteid ja tõendeid, milleks ringkonnakohus 18.02.2019 istungil luba ei andnud. Ühe advokaadi poolt teise advokaadi töö ülevaatamine ja täiendamine ei ole asja keerukust ja hageja esindajate kogemust arvestades põhjendatud. Apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastamine ei ole põhjendatud üle 4 h. 18.02.2019 istung kestis 55 min, mitte 1 h. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 05.07.2019 määrusega rahuldati hageja avaldus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2776,93 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja maakohtu menetluskulude nõude 953,07 euro ulatuses. Maakohus rahuldas hageja avalduse apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1615,68 eurot ning jättis rahuldamata hageja apellatsiooniastme menetluskulude nõude 328,32 ulatuses. Maakohus rahuldas kostja avalduse maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 49,29 eurot ning jättis rahuldamata kostja maakohtu menetluskulude nõude 3910,71 euro ulatuses. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4343,32 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
7.Maakohus märkis, et võtab kostja vastuväited arvesse, lisades, et kohus siiski mõistab välja hageja esindaja kulud, mis seisnevad e-toimiku kasutamises, sest kuigi otseselt ei ole tegemist õigusabi osutamisega, on nimetatud tegevus siiski vajalik, kuivõrd ei ole mõeldav, et e-toimikut kasutaks keegi esindaja eest.
8.Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus tekkinud õigusabi eest on põhjendatud summas 2384,93 eurot, millele lisandub riigilõiv 392 eurot, kokku 2776,93 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja maakohtu menetluskulude nõude 953,07 euro ulatuses. 25.05.2017 – 31.07.2017 kulusid ei saa vastaspoolelt välja mõista, hagejal tulnuks esitada kohtueelsete menetluskulude väljamõistmiseks eraldi kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse § 128 lg 3 kohaselt. 18.09.2017 – 02.10.2017 hagiavalduse koostamine, telefonikõne kliendiga, hagi viimistlus, esitamine kohtule 4,4 h - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi. 18.10.2017, 30.10.2017 e-toimiku kontroll, info edastamine esindatavale, kirjavahetus kliendiga 0,5 h – on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi. 07.12.2017 kostja taotluse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, seisukoha koostamine, esitamine kohtule – ei ole põhjendatud enam kui 3 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu. 21.12.2017 kostja täiendava seisukoha analüüs, suhtlus kliendiga 0,4 h - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi. 22.01.2018 kohtumääruse vastuvõtmine ja tutvumine määrusega, edastamine kliendile 0,3 h - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi. 07.03.2018 suhtlus kliendiga 0,1 h - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi. 27.04.2018 - 10.05.2018 analüüs, seisukoha koostamine 4 h - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi. 03.09.2018 ettevalmistus kohtuistungiks, esindamine istungil 1,2 h - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi. 28.09.2018 analüüs, seisukoha koostamine – ei ole põhjendatud enam kui 3 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulud maakohtus kokku 16,9 h, mis teeb kokku 2433,60 eurot (16,9x120x1,2), millest 98 % on 2384,93 eurot. Arvestades tsiviilasja materjale ning hageja esindajate kvalifikatsiooni, on tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 400 eurot, millest 98 % on 392 eurot.
9.Maakohus rahuldas hageja avalduse ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 11,22 h ulatuses, s.o summas 1615,68 eurot (11,22 x 144, sh käibemaks). 03.01.2019 e-toimikust dokumendi vastuvõtmine, edastamine kliendile – 0,2 h on kohtu arvates põhjendatud. 04.01.2019 maakohtu otsusega ja apellatsiooniga tutvumine - 2 h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi. 07.01.2019 kliendi täiendavate materjalidega tutvumine, sh tõendid, et juba aastatel 2011, 2013 ja 2014 tuvastati fassaadipraod ja läbijooksud ning neid materjale jagati nii MajaVara süsteemis kui Tiigi 5 korteriomanike Facebooki suletud grupis - ei ole põhjendatud, sest kohus jättis uued tõendid 18.02.2019 istungil asja juurde võtmata. 17.01.2019 – apellatsioonile vastuse koostamine, apellatsiooni vastuse ülevaatus ja täiendamine, vastuse lisade komplekteerimine, kliendile kooskõlastamiseks saatmine, apellatsiooni vastuse ja lisade saatmine e-toimiku kaudu – ei ole põhjendatud enam kui 6 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu. 18.01.2019 – kohtukutse e-toimikust vastuvõtmine, kliendile kohtukutse info edastamine ja kommunikatsioon, kas ta soovib tulla istungile – on põhjendatud 0,1 h ulatuses. 18.02.2019 – ettevalmistus istungiks - 2 h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi. 18.02.2019 – istungil osalemine – ei ole põhjendatud enam kui 0,92 h ulatuses, lähtudes istungi protokollist.
10.Kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus tekkinud õigusabi eest on põhjendatud 14,67 h ulatuses, s.o summas 2053,80 eurot (14,67 x 140), millele lisandub käibemaks 410,76 eurot, kokku 2464,56 eurot. Sellest 2 % on 49,29 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 31.10.2017 hagiavalduse ja kliendi edastatud
vaidlusega seotud materjalide esmane läbitöötamine, hageja kohta täiendava informatsiooni kogumine, taotluse koostamine kostja menetluskulude katteks tagatise saamiseks - on põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte rohkem kui 1 h ulatuses, kohus lahutab arvatava taotluse koostamise aja, sest kohus jättis 19.01.2018 määrusega taotluse rahuldamata. 19.12.2017 hageja 07.12.2017 seisukoha läbitöötamine ja kostja vastuse koostamine – ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi (vt eelmine lause). 22.01.2018 Harju Maakohtu 19.01.2018 määruse läbitöötamine ja e-kirjavahetus kliendiga - on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,17 h ulatuses. 07.02.2018 taotluse koostamine hagile vastamise tähtaja pikendamiseks – on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses. 01.03.2018 kostja vastuse koostamine hagile – ei ole põhjendatud enam kui 3 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu. 07.06.2018 ettevalmistus maakohtu 07.06.2018 istungiks, nõupidamine kliendiga ja kliendi esindamine istungil 3 h – on põhjendatud ja vajalik õigusabi. Maakohtu 07.06.2018 istungi protokolli ja hageja dokumentide läbitöötamine ja kostja seisukoha koostamine 1,5 h - on põhjendatud ja vajalik õigusabi. 03.09.2018 ettevalmistus maakohtu 03.09.2018 istungiks ja kliendi esindamine 1,5 h – on põhjendatud ja vajalik õigusabi. 10.10.2018 kostja seisukoha koostamine 1 h – on põhjendatud ja vajalik õigusabi. 26.10.2018 kostja seisukoha koostamine 3 h – on põhjendatud ja vajalik õigusabi. Kostja lepingulise esindaja tunnihind ei ole põhjendatud üle 140 euro, millele lisandub käibemaks.
11.Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 4343,32 eurot (TsMS § 463 lg 2, § 445 lg 1). Määruskaebus
12.Kostja palub 22.07.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata menetluskulude rahaline kindlaksmääramine maakohtule uueks lahendamiseks.
13.Maakohtu diskretsioon menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole järgitav. Maakohus rikkus menetluskulusid kindlaks määrates TsMS § 175 lg 1 ja §-i 465. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu on ebamõistlikult suur, arvestades hageja nõuet ja hagimenetlust nii maa- kui ringkonnakohtus. Kostja jaoks ei olnud senist kohtupraktikat arvestades sedavõrd suure menetluskulu hüvitamise kohustus ettenähtav. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses (RKTKm nr 3-2-14-15, p 14). Antud tsiviilasi ei ole eriliselt keeruline ega suuremahuline.
14.Samuti ei ole maakohtu seisukoha kujunemine nii välja mõistetud kui välja mõistmata jäetud menetluskulude põhjendatuse osas järgitav. Maakohus peab kontrollima kulude põhjendatust ja vajalikkust isegi sõltumata vastuväidete olemasolust ning maakohtu seisukoha kujunemine peab olema kohtumääruse põhjendustes järgitav. Maakohus ei ole analüüsinud ühegi toimingu tegemisele kulunud aega, maakohus on piirdunud üldsõnalise märkusega, et peab hageja esindajate toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks ehk lauset – on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi.
Menetluse edasine käik
15.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber hageja lepinguliste esindajate toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendatud ning seega ei saa maakohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus on analüüsinud hageja esindajate toimingutele kulunud aega ning põhjendanud, millises ulatuses ta loeb menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu põhjendatuks ja millises osas mitte. Maakohtu määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Maakohtu põhjenduste lühidus ja konkreetsus ei anna iseenesest alust arvata, et kohus ei ole menetlustoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-21-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 28,12 h) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Samuti ei saa menetluskulude vähendamise põhjuseks olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (RKTKm nr 3-2-1-88-11, p 12).
18.Kaebaja on viidanud määruskaebuses Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-15, milles Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu (RKTKm nr 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul oli tsiviilasja hinnaks maakohtus 4642,78 eurot ning maakohus pidas hageja menetluskulusid põhjendatuks summas 4392,61 eurot (2776,93 + 1615,68), millest jättis kostja kanda 4343,32 eurot. Seega ei ületa väljamõistetud menetluskulude suurus tsiviilasja hinda. Arvestades, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurus on väiksem kui tsiviilasja hind, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostja väidet, et väljamõistetud summas menetluskulude kandmine ei olnud kostjale ettenähtav.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.