Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Näncy-Marita Maltseva
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2020.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-131683
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi R K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
629,70 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Maarja Radziwill, e-post: [email protected] Kostja: R K (isikukood xxxx), registrijärgne elukoht xxxx, muu sideaadress xxxx, e-post: xxxx
Kostja ja BB Finance OÜ (endine ärinimi Raha24 OÜ) sõlmisid 23.01.2019.a. laenulepingu nr 2101848401. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata ning leping on üles öeldud 09.05.2019.a. BB Finance OÜ loovutas 18.08.2019.a. kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kättetoimetatud isiklikult 25.02.2020.a aadressil xxxx. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41. 2/3
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 125 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 240 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 90 eurot. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 215 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.