2-19-19906/4 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-19906 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus A Ki (kostja) ja E AS-i (teenuse osutaja) vahel on sõlmitud liitumisleping kliendinumbriga xxxx. Teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.04.-30.04.2016.a eest arve nr 2015269793 ja perioodi 01.07.-31.07.2016.a eest arve nr 2015990040. Kostja jättis arved maksmata. 01.02.2018.a loovutas teenuse osutaja oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital (hageja). Kohtu selgitused Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus seoses hagi osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-19-13118 19.11.2019.a tehtud tagaseljaotsuses on kostjalt hageja kasuks väljamõistetud võlgnevus (s.h ka sissenõudekulud summas 25 eurot) seonduvalt kostja ja E AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga xxxx tulenevalt perioodil 01.06.-30.06.2016.a osutatud teenuste eest (arve nr 2015767067). Seega tsiviilasjas nr 2-19-13118 oli kostja vastu esitatud nõude aluseks samast lepingust tulenev nõue, mis on hagi aluseks ka käesolevas asjas ning hageja on samast lepingust tulenevad nõuded jaganud osadeks ja soovinud nõudeid sisse nõuda erinevates menetlustes. Olenemata tsiviilasjas nr 2-19-13118 kostjalt juba väljamõistetud sissenõudmiskuludest taotleb hageja ka käesolevas asjas sissenõudmiskulude väljamõistmist. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsMS §-st 200. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise osas on hea usu põhimõtte vastane, sest nende võlateatiste eest on hageja nõue juba eelnevalt teises menetluses rahuldatud.

2-19-19906 Mõlema hagi asjaoludest nähtuvalt on hageja saanud nõude Elisa Eesti AS-ilt nõude loovutamise korras 01.02.2018.a. Seega oli hagejal nõude omandamisel teada kogu nõue kostja vastu, samas on hageja esitanud nõude kohta kaks eraldi hagi, näidates hagides erinevate perioodide võlgnetavaid kohustusi ja esitanud vastavad nõuded ning soovides mõlemas hagis ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohtu hinnangul on hageja kasutanud VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevat sissenõudmiskulude hüvitise nõude esitamist hagides kostjat kahjustavalt ja vastuolus TsÜS § 138 lg 1, 2 ja VÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1. Kohus leiab, et hageja on suurendanud oma sissenõudmiskulusid põhjendamatult, sest hageja saanuks oma sissenõudmiskulusid vähendada, kui oleks esitanud võlateated kogu võla kohta korraga, sest asjaolude kohaselt pärinesid kõik nõuded 2016. aastast. Kõigi nende kohustuste täitmise tähtaeg hagide kohaselt oli saabunud enne nõude loovutamist 01.02.2018.a. Selline korduvate kirjade saatmine olukorras, kus seda saanuks hageja kogu võla kohta teha korraga, ei ole võlasuhtes teise poole ehk võlgniku suhtes mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega ja kahjustab võlgnikku sellega, et põhjustab talle alusetuid kulusid. Mõistlik ja heas usus käituv võlausaldaja ei suurenda ega põhjusta võlasuhtes käitudes võlgnikule kulusid. Eeltoodu alusel sissenõudmiskulude nõue rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Hagejal oli võimalus esitada kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad E AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga xxxx, ühes menetluses. Hageja on käitunud pahauskselt ja jaganud nõude kostja vastu osadeks ning esitanud need eri menetlustesse. Tsiviilasjas nr 2-19-13118 on hageja menetluskulude nõue kostja vastu osaliselt rahuldatud. Kohtu hinnangul oleks teistkordne menetluskulude nõude rahuldamine kostja vastu tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hagejal oli võimalus oma nõue kostja vastu rahuldada ühes menetluses. Hageja proovib käesoleval juhul läbi menetluskulude rikastuda kostja arvelt ning see ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.