Võlgnik: M K (pankrotis, isikukood xxx, elukoht x, epost: x); Pankrotihaldur: Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada M K (pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.
2.Vabastada pankrotihaldur Martin Krupp pankrotihalduri kohustustest M K (pankrotis) pankrotimenetluses.
3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude, mille ulatuses on jäänud raha saamata: Võlausaldaja x x x x x x x x x x
4.Määrata pankrotihaldur Martin Krupp’i tasuks 18 750 eurot, millele lisandub käibemaks 3750 eurot, kokku 22 500 eurot. Tasu määrata pankrotivara arvelt Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a x Swedbank AS) kasuks.
5.Algatada M K (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
6.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 12.03.2021. Kohus edastab käesoleva määrusega võlgnikule usaldusisiku aruande vormi, mis tuleb hiljemalt nimetatud kuupäevaks täidetuna ning koos nõutavate tõenditega kohtule esitada. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
7.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 28.12.2011 määrusega kuulutati välja M K pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Jaotusettepanek on kinnitatud 31.08.2016 kohtumäärusega.
2.21.02.2020 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Aruande kohaselt on pankrotihaldur müünud järgmise võlgnikule pankroti välja kuulutamise seisuga kuulunud vara: - Kinnistu registriosa nr x, asukohaga x, katastritunnus x. Registriosa neljandasse jakku on sisse kantud hüpoteek summas 2 600 000 krooni AS Hansapank kasuks. Kinnistu müüdi enampakkumisel hinnaga 51 000 eurot ning käesolevaks hetkeks on nimetatud summa pankrotivarasse laekunud. - Kinnistu registriosa nr x, asukohaga x, katastritunnus x. Kinnistu oli ühisomandis võlgniku endise abikaasa x. Pankrothaldur müüs kinnistut koos võlgniku endise abikaasa x, kuid kuivõrd vara ostuhuvilised puudusid, otsustas toimkond jagada võlgniku ja x ühisvara selliselt, et vara jäi x lahusvaraks ning N.K hüvitas ühisvara arvelt enam saadud vara eest 12 000 eurot. Käesolevaks hetkeks on nimetatud summa pankrotivarasse laekunud. - 330/86760 mõttelist osa kinnistust, registriosa nr x, asukohaga x ja reaalosa eluruum nr x, mille üldpind on 33 m2, katastritunnus x. Kinnistu müüdi enampakkumisel hinnaga 40 500 eurot ning käesolevaks hetkeks on nimetatud summa pankrotivarasse laekunud. - 11195/79445 mõttelist osa kinnistust, registriosa nr x, asukohaga x, Harjumaa ja reaalosa eluruum nr xx, mille üldpind on 111,95 m2, katastritunnus x. Registriosa neljandasse jakku on esimesele järjekohale sisse kantud hüpoteek summas 27 500 000 krooni AS Parex banka kasuks (AS Parex banka nõue loovutati 12.04.2016. a Reterra Estate OÜ-le) ja teisele järjekohale hüpoteek summas 3 000 000 krooni OK-Business OÜ (uue ärinimega Vilmsi Arendus OÜ) kasuks. Korteriomand müüdi enampakkumisel Reterra Estate OÜ-le hinnaga 142 449,90 eurot ning nimetatud summa tasaarveldati hüpoteegipidajale Reterra Estate OÜ-le
2 (6)
2-11-58885 tehtava väljamakse nõudega summas 122 449,90 eurot. Pankrotivarasse laekus nimetatud korteriomandi müügist 20 000 eurot. - Haagiselamu Tabbert 460, registrimärgiga x. Haagis müüdi hinnaga 300 eurot ning käesolevaks ajaks on nimetatud summa pankrotivarasse laekunud. - Haagis Tiki Treiler C-275 (2006) registrimärgiga x. Haagis müüdi hinnaga 200 eurot ning käesolevaks ajaks on nimetatud summa pankrotivarasse laekunud. - Haagis Respo 450 V441 (2005) registrimärgiga x. Haagis müüdi hinnaga 200 eurot ning käesolevaks ajaks on nimetatud summa pankrotivarasse laekunud. - Paadiveok registrimärgiga x. Paadiveok müüdi hinnaga 50 eurot ning käesolevaks ajaks on nimetatud summa pankrotivarasse laekunud. - Regressinõue x vastu summas 142 449,90 eurot hinnaga 600 eurot ning käesolevaks ajaks on nimetatud summa pankrotivarasse laekunud. Võlgniku tuludeks on olnud töötasu x AS-ilt ja x AS-ilt ning tulenevalt TMS § 130 on töötasudest kinnipeetud kokku 1 203,29 eurot. Lisaks on pankrotivarasse toimunud laekumine tagatisraha näol summas 100 eurot. Pankrotivarasse on toimunud laekumisi kokku summas 248 603,19 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks on tehtud väljamakseid kokku 6258,25 euro ulatuses. Pankrotimenetluse kestel on haldur võlgnikule laekuvast töötasust maksnud elatist O Ka ́le summas 225 eurot kuus K K ́a ja L K ́a ülalpidamiseks. Elatist on saadud maksta alates 2016. a augustikuust. Jaotise alusel on tehtud väljamakse summas 43 350 eurot Swedbank AS-ile (pandiga tagatud nõue). Võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vabasid vahendeid 54 045,04 eurot. Arvestades, et üheteistkümne ülekande tegemiseks on panga teenustasud 4,18 eurot, saab halduri võlausaldajatele teha järgmised väljamaksed kokku summas 54 040,86 eurot. Registrite kohaselt kuulus võlgnikule pankroti väljakuulutamise hetke seisuga sõiduk CFMoto CF500 (A) registrimärgiga . Sõiduk on võlgniku sõnul ärandatud, mistõttu ei ole halduril võimalik vara müüa. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ja pankrotihaldur ei kavatse esitada hagisid. Pankrotihaldur toob välja, et võlgniku hinnangul tuleneb võlgniku maksejõuetus võlgniku ning võlgniku endise tööandja x vahelise töösuhte lõpetamise asjaoludest. x esitas peale võlgnikuga töölepingu lõpetamist avalduse võlgniku suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalasja nr 1-10-5435 süüdistuse kohaselt sõlmisid AS x endine projektijuht M K ja x OÜ ja x OÜ juhatuse liige x fiktiivsed ehituse alltöövõtulepingud Tallinnas asuval objektil üldehitustööde tegemiseks. Nimetatud lepingute alusel esitas x enda poolt koostatud fiktiivsed arved ja teostatud tööde aktid tööde eest, mida tegelikkuses ei olnud tehtud AS-ile x. Võlgnik allkirjastas esitatud fiktiivsed arved ja teostatud tööde aktid ning esitas allkirjastatud arved ja teostatud tööde aktid AS x raamatupidamisele väljamaksete tegemiseks. Kokku esitas x AS-ile x tasumiseks fiktiivseid arveid ajavahemikul 25.10.2007 - 05.08.2008.a üle 31 miljoni Eesti krooni. Kuna pankrotihaldurile antud selgituste kohaselt puudusid võlgnikul vajalikud vahendid kriminaalmenetluses esindajale tasu maksmiseks, sõlmis võlgnik prokuröri ettepanekul kriminaalmenetluses kokkuleppe, mis kinnitati Harju Maakohtu 19.09.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5435. Võlgnik tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 2172 lg 1 (usalduse kuritarvitamine) alusel ja võlgnikule mõisteti karistuseks neli aastat vangistust, mis KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti täitmisele pööramata nelja aastase katseaja jooksul. Võlgniku katseaja alguseks on loetud kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 16.09.2011. a. Võlgnikult mõisteti KrMS § 179 lg 1 p 2 aluselt välja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot ja menetluskulu – kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 158,28 eurot riigituludesse. Solidaarselt teiste süüdistatavatega mõisteti võlgnikult välja KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistaja sõidukulude katteks 508,15 eurot riigituludesse. Harju Maakohus mõistis 19.09.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5435 võlgnikult ja x solidaarselt AS x kasuks välja 3 (6)
2-11-58885 1 560 277,80 eurot tsiviilhagi katteks ning solidaarselt võlgnikult, x ja OÜ-lt x 500 006,58 eurot tsiviilhagi katteks ja 26 000 eurot menetluskulude katteks. Kokku mõisteti võlgnikult kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-5435 välja 2 087 209,56 eurot. Pankrotihaldur palub kohtul lõpparuanne kinnitada ja lõpetada pankrotimenetlus.
3.Teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.02.2020. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole.
Kohtumääruse põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
5.Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Pankrotihaldur on välja toonud, et võlgniku suhtes on 19.09.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-5435 välja mõistetud kokku 2 087 209,59 eurot, mis on ka maksejõuetuse kujunemise aluseks.
6.Tulenevalt eeltoodust kuulub M K (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M K (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.
7.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada halduri kohustustest M K (pankrotis) pankrotimenetluses.
8.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri 4 (6)
2-11-58885 kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
9.Pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel 18 750 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur toob välja, et PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 248 603,19 eurot 19 866,10 eurot ning PankrS § 651 lg 2 kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega 248 603,19 eurot 23 083,31 eurot. Kohus leiab, et halduri poolt taotletavas ulatuses tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik põhjendatud ning kooskõlas seadusega, halduri poolt tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus määrab pankrotihaldur Martin Krupp’i tasuks 18 750 eurot, millele lisandub käibemaks 3750 eurot, kokku 22 500 eurot. Tasu määrata pankrotivara arvelt Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a x Swedbank AS) kasuks.
10.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. M K (pankrotis) on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
11.Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid kindlasti välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Samuti ei ole pankrotihaldur vastavat seisukohta kohtule esitanud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb algatada võlgniku M K (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
12.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
13.Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud 5 (6)
2-11-58885 isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
14.PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohus lisab aruande vormi käesolevale määrusele.
15.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.