Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Reena Undrest 04. juuli 2025, Pärnu 2-24-11590 Aktiva Finance Group OÜ hagi G.N-i vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 9624,86 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, esindajad asukoht XXX, e-post XXX ), seaduslikud esindajad H.S, A.R, N.O Kostja: G.N (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi G.N-i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Mõista G.N-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja AS Inbank Finance ja G.N-i vahel 16.12.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. L89004646889 (mida muudeti 26.04.2022 ja sellest alates kandis leping numbrit L89008428728 ning mida muudeti teist korda 21.07.2022 ja alates sellest kannab leping numbrit L89009252032) ja 30.11.2022 nõude loovutuse alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlg 5742,32 eurot.
3.Mõista G.N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt, 5742,32 eurolt, alates 16.02.2025 kuni kohustuse täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 6,90% aastas, 0,02% päevas.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse summas 2048,02 euro, intressi 352,44 euro, sissenõudmiskulude 50,00 ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 894,86 euro ja viivise mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest kuni 15.02.2025 (kaasa arvatud) osas. Menetluskulud
Jätta menetluskulud 63% ulatuses G.N-i ja 37% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata hagejale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
7.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
2-24-11590 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.07.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse G.N-i (edaspidi ka kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus jättis hagi 11.10.2024 käiguta ning hageja esitas puuduste kõrvaldamise 30.10.2024. Kohus võttis hagi 11.11.2024 menetlusse. Hageja nõue
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (edaspidi ka esialgne võlausaldaja või krediidiandja) ja G.N 16.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr. L89004646889, mille alusel sai kostja laenu summas 8900.00 eurot. Lepingu kohaselt oli lepingu krediidi kulukuse määr 13.97% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 8900.00 eurot, igakuine makse 178.97 eurot, lepingutasu 258.10 eurot, intressimäära 6.90% aastas ja 1.71 eurot päevas, laenu tagastamise periood 10.01.2021 – 10.12.2026.
3.Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 26.04.2022 kokkulepe autolaenu lepingu nr L89004646889 muutmiseks. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89008428728. Pooled muutsid osaliselt lepingu punkti 1 ja kehtestati uued tingimused. Lepingu nr. L89008428728 kohaselt on krediidi kulukuse määr 13.94% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 7979.06 eurot, igakuine makse 157.71 eurot, lepingutasu 25.00 eurot, intressimäära 6.90% aastas ja 1.53 eurot päevas, laenu tagastamise periood 10.05.2022 – 10.04.2028.
4.Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 21.07.2022 kokkulepe autolaenu lepingu nr L89008428728 muutmiseks. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89009252032. Taas muudeti osaliselt Lepingu punkti 1 ning kehtestati muudetud tingimused. Lepingu nr. L89009252032 kohaselt on krediidi kulukuse määr 13.84% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 7790.34 eurot, igakuine makse 297.87 eurot, lepingutasu 25.00 eurot, intressimäära 6.90% aastas ja 1.49 eurot päevas, laenu tagastamise periood 15.08.2022 – 15.02.2025.
5.Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 8.11.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg hiljemalt 22.11.2022 võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.11.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.11.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. 2
2-24-11590
6.Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist järgnevalt. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14- 21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja - võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Hageja esitab tõendina laenutaotluse (Lisa 8) ja maksehäireregistri väljavõtte (Lisa 9). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et esitatud Maksehäire väljavõte on esitatud eesmärkiga tõendada, et vahetult enne käesoleva 3
2-24-11590 lepingu sõlmimise ei olnud kostjal aktiivseid maksehäireid. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt/Pensioniregistrist. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (hagi lisa 8):
Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi (vahetult enne esimese lepingu sõlmimist aastal 2020), millest nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 766.21 eurot, igakuiste kohustuste summa 200.00 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 178.97 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 387,24 eurot (766.21 – 378.97). Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.
7.Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 7790.34 eurot (Lisa 3). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.01.2022 – 10.12.2026. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi (Lisa 1, p 5.1.). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 6,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.08.2022 kuni ülesütlemiseni osamakseni s.o 15.11.2022 summas 352.44 eurot (95.48+82.65+77.72+77.92+18.67=352.44). Kostja intressi tasunud ei ole. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt 4
2-24-11590 kostjale saadetud kirjad (Lisa 10). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6 (Lisa 3). Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1.12.2022. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot (Lisa 10) 15.12.2022. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 10) 7.1.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 10) muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 7790.34 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 30.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 6,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 894.55 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 7790.34 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 30.07.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 6,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 7790,34 eurot x 6,9% aastas = 537,53 eurot.
8.30.10.2024 puuduste kõrvaldamises hageja märkis, et on hagiavalduse punktis 3.3. toonud välja, et Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st oli jäänud tasumata 3 järjestikus osamaksed (osamaksed 15.08.2022, 15.09.2022, 15.10.2022). Seetõttu saatis esialgne võlausaldaja 8.11.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg hiljemalt 22.11.2022 võlgnevuse tasumiseks. Seega olid vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 tingimused täidetud. 29.11.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (hagi Lisa 6). Hageja esitas tõendi teatise edastamisest. Hageja on hagiavalduse lisadena 5, 5.1,6 ja 6.1, esitanud tõendid ülesütlemise teadete edastamisest, mis olid esitatud taasesitatavas vormis. Hagi lisad 5.1 ja 6.1 on tõendid tähitud kirjade edastamisest. Hageja selgitab, et vastavalt kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend 2-15-17677 p 13 tuleb ülesütlemise kätte saamist tõendada vaidluse korral, st siis kui kostja sellele tugineb ning toob välja nimetatud Riigikohtu lahendi punkti teksti. Hagimenetluses on võistlevuse, dispositiivsuse ja võrdõiguslikkuse põhimõte. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole vastuväiteid ülesütlemise teatise kätte saamise osas esitanud. Hageja on seisukohal, et Pärnu Maakohus ei ole menetlusosalisi kohelnud vastavalt TsMS-is sätestatud põhimõttele võrdselt ning et maakohus on ületanud oma pädevuse piire asudes esitama puuduseid/ vastuväiteid, mis tuleks aga esitada kostjal. Võttes arvesse, et kostja ei ole vastuväidet hagiavaldusele esitanud (kuna ka hagi ei ole menetlusse veel võetud), ei nähtu kohtu erapooletuks olemine, kuna kohus on omaalgatuslikult asunud kaitsma kostja huve, kuigi nagu öeldud peab kohus kohtlema menetlusosalisi võrdselt ja olema erapooletu. Käesoleval juhul vastuväidete esitamine ülesütlemise kätte saamise osas on vastuväited, mille esitamise õigus on kostjal vastavalt ka Riigikohtu 2-15-17677 praktikale. Käesoleval juhul on Pärnu Maakohus puuduste kõrvaldamise määruses kaldunud kõrvale poolte võrdse kohtlemise ja võistlevuse põhimõttest, tuues puuduste kõrvaldamise määruses esile võimalikud vastuväited, mis on kostjal võimalik esitada hagiavaldusele. Hageja rõhutab, et kohus peab oma tegevuses olema erapooletu oma seisukohtades ja menetlust juhtima lähtudes poolte võrdse kohtlemise põhimõttest. Sissenõudmiskulude osas märgib hageja järgmist. Õiguskirjanduse kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamine on teistest õiguskaitsevahenditest kõige sarnasem kahju hüvitamise ja leppetrahviga. Esimesest eristab sissenõudmiskulude hüvitamist see, et kulusid ei pea tõendama, ning teisest see, et hüvitise nõudmise tingimused ja suurus tulenevad seadusest, mitte kokkuleppest. TSüS § 70 alusel loetakse kiri võlgniku poolt kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja on hagiavalduses välja toonud hagi lisana kogu saadetud meeldetuletuskirjade sisu, 5
2-24-11590 kuupäevade, edastamisviisi ja adressaadi. Meeldetuletuskirjade kätte saamist ei pea hageja tõendama, kuna kirjad on edastatud kostja kontaktandmetele siis nende kätte saamist eeldatakse. Hageja on tõendanud meeldetuletuste edastamist, seega on sissenõudmiskulud põhjendatud. Seega võlausaldaja on tõendanud, et ta on kirjad saatnud ning lähtudes eeldusest, saab tugineda, et kostja on kirjad kätte saanud. Kohus palus hagejal selgitada kas ja millise lepingupunkti alusel on kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises ning kas hageja jääb juba esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude juurde või soovib seda muuta. Hagiavalduse lisana 4 on lisatud üldtingimused, mille p 11.1 ja 11.2 kohaselt Hinnakirjas kokku lepitud tasud. Seega on sissenõudmiskulude hüvitamine kostjaga kokku lepitud ja hageja jääb juba esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude juurde. Hageja lisab hinnakirja. Hageja jääb sissenõudmiskulude juurde. Vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvalt andis hageja täiendavad selgitused järgnevalt. Leping nr L89004646889. Hageja kontrollis kostja sissetulekud enne esialgse lepingu sõlmimist laenutaotluse (hagi Lisa 8) ja maksehäireregistri väljavõtte (hagi Lisa 9) alusel. Lisaks omandas esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses VÕS § 4034 lg-le 2 (hagi lisa 8): Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi (vahetult enne esimese lepingu sõlmimist aastal 2020), millest nähtus ,et kostja igakuine sissetulek oli 766.21 eurot, igakuiste kohustuste summa 200.00 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 178.97 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 387,24 eurot (766.21 – 378.97). Hageja juhib tähelepanu, et teise lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 2) on tegemist esimese lepingu nr 89004646889 (hagi lisa 1) restruktureerimine ja omakorda lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 3) on tegemist lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 2) restruktureerimisega. Enne restruktureerimiselepingute sõlmimist ei ole esialgne võlausaldaja sooritanud krediidivõimekuse hindamist, kuna laenu jäägi/võlgnevuse restruktureerimine ei nõua seda. Restruktureerimise käigus pooled lepivad kokku laenu (võla)teeninduse tingimuste muutmises (võib hõlmata intressimäära langetamist, tagasimakse tähtaja pikendamist, võlgnetava summa vähendamist või maksegraafiku muutmist). Hageja rõhutab, et lepingute muutmisega ei väljastatud kostjale laenu vaid muudeti tingimusi. Hageja on kontrollinud kostja krediidivõimekuse kostja laenutaotluse alusel (hagi lisa 8), mille raames kontrollis esialgne võlausaldaja igakuised finantskohustused ja võlausaldaja maksevõimekust (hagi lisa 8) , sooritades päringu ja maksehäireregistrisse (hagi lisa 9) aktiivsete maksehäirete tuvastamiseks, mis osutus negatiivseks, mis on välja toodud hagiavalduses. Lepingu nr 89004646889 sissetulekute kontrolliks hageja Maksu-ja Tolliameti andmete põhjal, mille kohaselt keskmine sissetulek oli 766.21 eurot vastavalt hagiavalduse punktile 1.5. Hageja rõhutab, et kostja täitis lepingut nr 89004646889 kohaselt alates 14.01.2021 aastast kuni aprill 27.04.2022 aastani ehk kokku 15 kuud, mis näitab ilmekalt, et kostja oli laenu saamisel krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja võttis laenu erinevateks ostudeks, mille maksti välja AutoPayments OÜ-le. Hageja lisab maksekorralduse (Lisa 3).
Lepingu nr 89004646889 alusel sai kostja 8900.00 eurot (hagi lisa 1). Kostja pidi tagastama igakuiselt 10. kuupäeval, 178.97 eurot kuus. Kostjalt toimus makseid kokku summas 1877,25 eurot. Hageja lisab tõendi lepingu nr 89004646889 kostja tagasimaksed (Lisa 4) Seega on kostjal nimetatud lepingu alusel ümberarvestuse kohaselt tasumata 7022,75 eurot (8900.00-1877.25). 6
2-24-11590 Tagasimaksete (Lisa 4) viimane rida summa 7630,96 eurot ei arvesta tegemist kostja poolse tagasimaksega, vaid lepingu muutmisel (restruktureerimine) 89004646889, märgiti muutmise nr 89008428728 tasumata osa tasutuks, et leping sulgeda. Muudatus nr 89008428728 alusel sai kostja 7979,06 eurot (hagi lisa 3), mis koosneb esimesel lepingu põhiosajäägist 7022.75 eurot. Kostja pidi tagastama igakuiselt 10. kuupäeval, 157,71 eurot kuus. Kostjalt toimus makseid kokku summas 473,13 eurot. Hageja lisab tõendi muutmise nr 89008428728 kostja tagasimaksed (Lisa 5). Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasumata 6549,62 eurot (7022.75-473,13). Tagasimaksete (Lisa 5) viimane rida (7770,92 eurot) ei ole tegemist kostja poolse tagasimaksega, vaid lepingu muutmisel (restruktureerimisel) nr 89008428728, märgiti lepingu 89009252032 tasumata osa tasutuks, et leping sulgeda. Muudatus nr 89008428728 alusel sai kostja 7770,92 eurot (hagi lisa 3). Kostjalt ei ole toimunud ühtegi maksed lepingu nr 89008428728. Hageja lisab väljavõtte tagasimaksetest (Lisa 6). Ümberarvestuse kohaselt on sissenõutavamaks muutunud alatest 1. Osamaksest so 15.08.2022 – 27. Osamakseni so 15.10.2024 summas 6630,35 eurot. Hageja lisab ümberarvestuse tõendi (Lisa 7). Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega hageja ei nõustu, siis ülesütlemine oli kehtiv ning hageja palub alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja sissenõutavaks põhiosa summas 6630,35 eurot (osamaksed 15.08.2022-15.10.2024) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TSMS § 369 vastavalt alltoodud maksegraafikule:
Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 11.07.2022. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud 10 kuud . Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja teinud ühtegi makset näitamaks üles soovi asi lahendada ka osade kaupa tasumisega. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Kostja seisukoht
9.Kostjale on 30.07.2024 hagimaterjalid, 30.10.2024 puuduste kõrvaldamine ja 11.11.2024 menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel üleandmisega tema isale. Kostja esitas 11.12.2024 kohtule taotluse paludes kohtul pikendada hagile vastamise tähtaega. Kohus rahuldas esitatud taotluse ja pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 16.12.2024. Kostja esitas 13.12.2024 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus 27.12.2024 rahuldamata jättis ja kohustas kostjat esitama vastus hagile 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Maakohtu 27.12.2024 määrus on kostjale kätte toimetatud 02.01.2025 ja määrus jõustus 18.01.2025. Seega oli kostja kohustatud hagile vastama 28.01.2025. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi ei ole osaliselt selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult 7
2-24-11590 põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
12.Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 16.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr L89004646889. Lepingut muutsid pooled 26.04.2022, mil leping sai numbri L89008428728 ja 21.07.2022, mil leping sai numbri L89009252032. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.Hagiavalduse kohaselt loovutas AS Inbank Finance 30.11.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingu sõlmimisel antud aadressile. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule (VÕS § 170). Esialgne võlausaldaja on uuele võlausaldajale väljastanud teatise nõude loovutamise kohta. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
17.VÕS § 4062 lg 1 ütleb, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 16.12.2020 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr aastas 13,97%, 26.04.2022 lepingu, millega muudeti 16.12.2020 sõlmitud lepingut, krediidi kulukuse määr oli 13,94%. Poolte vahel 21.07.2022 sõlmitud lepingu, millega muudeti 26.04.2022 sõlmitud lepingut, krediidi kulukuse määr oli 13,84%. Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra vastavalt 20.52%, 16,95% ja 16,30%. Arvestades iga lepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja igas lepingus toodud krediidi kulukuse määra, ei ole lepingute sõlmimisel rikutud VÕS § 4062 lg 1 sätestatud krediidi kulukuse ülempiiri. 8
2-24-11590
18.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
19.Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
21.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
22.Hageja on esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas esitanud kohtule 16.12.2020 laenutaotluse ning selgitanud, et esialgne võlausaldaja tegi päringud Maksehäireregistrisse ja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt/Pensioniregistrist.
23.Pensioniregistrist andmete kontrollimist tõendab hageja hagiavalduses toodud tabeliga:
Kohus 11.10.2024 määruses selgitas hagejale, et Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise kohta hagiavaldusse lisatud tabelist ei ole võimalik tuvastada ei seost kostjaga ega seda, millal ja kelle poolt tabel koostatud on, sh on tabelis olev tekst osaliselt inglise keelne. Kohus selgitas, et sellisel kujul esitatud andmed ei pruugi olla piisavad, et tõendada, et esialgne võlausaldaja on Pensioniregistrist enne laenuotsuste langetamist kontrollinud kostja sissetulekuid.
24.Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kohtule 30.07.2024 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks tarbija regulaarsete kulude suurust. Eeltoodut pole võimalik kindlaks teha ilma pangakonto väljavõtet küsimata ja seda analüüsimata.
25.Kohus selgitas hagejale, et juhul, kui esialgne võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjale laenu väljastamisel järginud, kohalduvad võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed ehk lepingu intressimääraks loetakse VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus tõi välja, et kui hageja hagis esinevate puuduste kõrvaldamise jõuab järeldusele, et kostjale laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hagejal esitada 9
2-24-11590 kohtule eelmises punktis viidatud ümberarvestused ja seisukoht lepingu ülesütlemise kehtivuse osas.
26.30.10.2024 puuduste kõrvaldamises ei ole hageja esitanud täiendavaid andmeid, millest oleks võimalik järeldada, et 30.07.2024 hagiavalduses dtl 9 toodud inglise keelset teksti sisaldav tabel on seotud kostjaga. Lisaks sellele, et eelnimetatud tabelist ei nähtu isik, kellega seoses see on koostatud, ei selgu sellest ka tabeli koostamise aeg. Hageja ei ole esitanud kohtule täiendavaid andmeid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik jõuda järeldusele, et hagiavalduses toodud tabel kajastab esialgse võlausaldaja poolt Pensioniregistrist kostja kohta enne krediidiotsuse tegemist kogutud andmeid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise kohta hagiavaldusse lisatud tabeli tähelepanuta.
27.Hagiavaldusest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks küsinud kostjalt kontoväljavõtet. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Isegi kui krediidiandja sai kostja pool taotluses esitatud andmete alusel hinnata kostja sissetuleku suurust, puudus hagiavalduse kohaselt krediidiandja poolt kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Ka märgib kohus, et hagiavaldusest nähtuvalt tuvastas krediidiandja, et kostja poolt taotluses esitatud andmed sissetulekute kohta on erinevad väidetavalt Pensionikeskusest saadud sissetuleku andmetest. Kohtu hinnangul on erinevus kahe summa vahel (133,79 eurot, ehk 14,87%) selline, mis näitab vajadust küsida taotlejalt tema sissetulekute osas täiendavat informatsiooni. Seega pidanuks krediidiandja taotluses esitatud andmeid nii sissetulekute kui ka väljaminekute kohta täpsustama, s.o täpsustama, kas tarbija saab sissetulekuid ka muust allikast, kui töötasust ning küsima andmeid näiteks igakuiste elamiskulude, ülalpeetavate arvu, eluaseme tüübi kohta jmt. Hageja selgitas hagiavalduses, et lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused (dtl 7, p 1.5 esimene lõik), samas ei nähtu hagiavaldusest, et krediidiandja oleks astunud samme, et enne kostjale krediidi väljastamist kontrollida tema kohustuste suurust. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt enne laenu väljastamist täpsemat informatsiooni küsinud. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei võimalda teha järeldust, et kostjal puudusid kohustused. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik veenduda, et krediidiandja on kontrollinud ja arvestanud on kostja võimalike kohustustega. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et kogus piisavalt muud teavet, mille alusel hinnata kostja krediidivõimelisust.
28.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja kostjaga 16.12.2020 lepingu nr L89004646889 sõlmimisel jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
29.Kohus nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on leidnud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).
30.VÕS § 4034 lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata samas lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
31.Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja esitanud krediidiandjale temalt taotluses küsitud andmed, krediidiandja on pidanud esitatud andmeid piisavaks, et mitte küsida kostjalt täiendavaid andmeid ja olemasolevate andmete alusel otsustanud kostjale krediiti väljastada. 10
2-24-11590
32.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks jätnud tahtlikult krediidiandjale teabe esitamata. Samuti ei ole hageja toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks kostjale ette heita krediidiandjale esitatud teabe võltsimist ja, et esitatud võltsitud andmed viisid krediidiandja poolt tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamiseni.
33.30.10.2024 vastuses kohtunõudele juhtis hageja kohtu tähelepanu sellele, et teise lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 2) on tegemist esimese lepingu nr 89004646889 (hagi lisa 1) restruktureerimine ja omakorda lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 3) on tegemist lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 2) restruktureerimisega. Enne restruktureerimiselepingute sõlmimist ei ole esialgne võlausaldaja sooritanud krediidivõimekuse hindamist, kuna laenu jäägi/võlgnevuse restruktureerimine ei nõua seda. Restruktureerimise käigus pooled lepivad kokku laenu (võla)teeninduse tingimuste muutmises (võib hõlmata intressimäära langetamist, tagasimakse tähtaja pikendamist, võlgnetava summa vähendamist või maksegraafiku muutmist). Hageja rõhutab, et lepingute muutmisega ei väljastatud kostjale laenu vaid muudeti tingimusi.
34.Hagiavalduses nähtuvalt anti lepinguga nr L89004646889 kostjale krediiti 8900 eurot (dtl 4, tabel). 26.04.2022 sõlmitud kokkuleppega lepingu nr L89004646889 muutmiseks lepiti kokku krediidisummas 7979,06 eurot (dtl 5, tabel) ja 21.07.2022 kokkuleppe kohaselt oli kostjale antava krediidi summaks 7790,34 eurot (dtl 6, tabel).
35.Riigikohus 09.10.2024 otsuse nr 2-20-1490 p 25-26 selgitas, et „ /.../ alates 21. märtsist 2016 kuni praeguseni kehtiv VÕS § 4034 lg 9 ette, et krediidiandja peab kontrollima tarbija krediidivõimelisust uuesti juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises. Viidatud säte lisati seadusesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediididirektiiv) art 8 lg 2 ülevõtmisel. VÕS § 402 lg 3 järgi kohaldatakse ka elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut, kui võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepinguid reguleerivast jaost ei tulene teisiti. Tarbijakrediididirektiivi art 8 lg 2 kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et kui lepingupooled lepivad pärast krediidilepingu sõlmimist kokku krediidi kogusumma muutmises, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva tarbijat puudutava finantsteabe ning hindab tarbija krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärset suurendamist. Krediidi kogusumma on tarbijakrediididirektiivi art 3 lit l järgi krediidilepingu alusel kättesaadava krediidi ülemmäär või kogusumma. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (761 SE seletuskiri, lk-d 26-27) ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud selle sätte võtta üle kuidagi teisiti, kui direktiivi viidatud artikkel ette näeb. Seega tuleb VÕS § 4034 lg-t 9 mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul.“
36.Kuna 26.04.2022 sõlmitud kokkuleppega ja 21.07.2022 kokkuleppega restruktureeriti 16.12.2020 lepingut nr L89004646889 ning seejuures kostjale krediiti juurde ei antud, ei pidanud krediidiandaja väljamakseta refinantseerimise lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust kontrollima. Kuigi refinantseerimise lepingute sõlmimisel laenu juurde ei antud, siis algse, refinantseeritud, laenu andmisel pidi krediidiandja ikkagi vastutustundliku laenamise kohustust täitma.
37.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjale 16.12.2020 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 11
2-24-11590
38.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
39.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja 30.10.2024 vastuses (dtl 90) selgitas, et 21.07.2022 kokkuleppega seoses ei ole kostja teinud ühtegi tagasimakset. Samas vastuses (dtl 87) selgitas hageja, et kostja oli jätnud tasumata 3 järjestikust osamakset (osamaksed 15.08.2022, 15.09.2022, 15.10.2022) mistõttu saadeti kostjale 08.11.2022 lepingu ülesütlemisse hoiatus milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.11.2022. 29.11.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
40.Seega on hageja välja toonud faktilised asjaolud, millistest on võimalik järeldada, et täidetud on VÕS § 416 lg 1 märgitud ülesütlemise tingimused.
41.Ülesütlemisavaldus on tahteavaldus TsÜS § 68 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega.
42.Riigikohus on asunud seisukohale, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb ((vt Riigikohtu 16. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-21-141-13, p 17, samuti selles viidatud 20. oktoobri 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25).
43.Kohus 11.10.2024 määruses (dtl 82, p 20) on eeltoodut hagejale selgitanud ning sama määruse p 16 (dtl 82) selgitas hagejale, et faktiväitena tuleb välja tuua, millal, kuhu, mis viisil mis sisuga teate saatis ja miks seda kohta saab pidada selliseks, kust kostjal pidi eelduslikult olema mõistlik võimalus teate sisuga tutvuda. Hagiavalduses ega ka 30.10.2024 puuduste kõrvaldamises ei ole hageja välja toonud, kuidas on krediidiandja ülesütlemisavaldus kostja poolt kätte saadud. Seega ei ole hageja esile toonud faktilisi asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus järeldada krediidiandja poolt lepingu ülesütlemise kehtivust. Kuna hageja ei ole välja toonud faktilisi asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kostjaga sõlmitud leping öeldi kehtivalt üles – ülesütlemise tahteavaldus oli kostja poolt kätte saadud või võis lugeda tahteavalduse kostja poolt kätte saaduks – tuleb jõuda järeldusele, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv.
44.Hagiavalduse kohaselt pidi kostja 21.07.2022 kokkuleppe kohaselt laenu tagastama perioodil 15.08.2022-15.02.2025 (dtl 5 viimane lõik, dtl 6 tabel). Seega on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
45.Hageja toob 30.10.2024 vastuses dtl 90 välja, et kostja sai lepingu nr 89004646889 alusel laenu kokku summas 8900,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1877,25 eurot. Samas (dtl 89, p 3.4, teine lõik) on hageja rõhutanud, et kostja täitis lepingut nr 89004646889 kohaselt alates 14.01.2021 aastast kuni aprill 27.04.2022 aastani ehk kokku 15 kuud. Hagiavaldusest nähtuvalt on 16.12.2020 lepingus kokku lepitud igakuise osamakse suuruseks 178,97 eurot (dtl 4). Arvestades eeltoodut on kostja hageja poolt avaldatu kohaselt teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid kogusummas 15*178,97=2684,55 eurot ning hageja poolt dtl 90 märgitud sama lepinguga seoses toodud tagasimaksete summa on vale.. Hageja kinnitusel 26.04.2022 sõlmitud kokkuleppe alusel teostas kostja tagasimakseid summas 473,13 eurot (dtl 90). 21.07.2022 kokkuleppe alusel kostja hagejale tagasimakseid teinud ei ole. Hageja on ümberarvestust tehes arvestanud kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed kostjale väljastatud laenu katteks ning eelneva kohaselt on kostjal tagastamata saadud laen summas 8900-2684,55473,13= 5742,32 eurot.
12
2-24-11590
46.Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud.
47.Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50,00 eurot tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab tarbijalt nõuda nii lepingu kehtivuse ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. Kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud krediidiandja poolt lepingu ülesütlemise kehtivust ja seega ei ole ülesütlemine kehtiv. VÕS § 113 2 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult pärast lepingu lõppemist. Hageja ei ole tõendanud, et sissenõudmiskulude nõude aluseks olevate kirjade saatmise ajal oli kostja ja esialgse krediidiandja vahel sõlmitud leping lõppenud. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 113 2 lg 1 alusel hüvitise nõudmise õigus on hagejal juhul, kui ta on saatnud lepingu kehtivuse ajal tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole välja toonud, et kostjale oleks enne 01.12.2022, 15.12.2022 ja 07.01.2023 tasuliste kirjade saatmist saadetud tasuta meeldetuletused, seega ei ole täidetud VÕS § 1132 lg 1 alusel hüvitise nõudmise eeldused. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt sisaldavad need nõude andmete töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus 30.10.2024 määruses (dtl 79-83) juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole välja toonud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid eelpool loetletud toimingute tegemise kohta. Samas määruses on kohus hagejale selgitanud hageja üldist kohustust tuua hagiavalduses välja kõik asjaolud selle elulise sündmuse kohta, millega hageja seob oma nõude. Hageja 30.10.2024 vastuses ei ole täpsustanud muud makseviivitusega tekkinud kuludega seonduvaid faktilisi asjaolusid. Kuna hageja ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid muude makseviivitusega tekkinud kulude tekkimise alusena loetletud toimingute tegemise kohta tuleb hageja sissenõudmiskulude nõue muude makseviivitusega tekkinud kulude ulatuses jätta rahuldamata.
48.Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks peale viimase lepingust tuleneva osamakse tasumise tähtaja 15.02.2025 möödumist ehk 16.02.2025 Seega tuleb jätta rahuldamata hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja hageja nõue mõista kostjalt välja viivis mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest kuni 15.02.2025 (kaasa arvatud).
49.Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 5742,32 euro väljamõistmiseks kostjalt ja jätab rahuldamata põhivõlgnevuse summas 2048,02 euro, intressi 352,44 euro, sissenõudmiskulude 50,00 ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 894,86 euro ja viivise mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest kuni 15.02.2025 (kaasa arvatud) osas.
50.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hagiavalduse kohaselt on 16.12.2020 sõlmitud lepingus nr L89004646889 krediidiandja ja kostja kokku leppinud, et lepingule kohaldatakse fikseeritud viivisemäära 6,90% aastas, 0,02% päevas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tervikuna tühisus, vaid osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (kui see ületab seadusjärgset intressimäära), ülejäänud osas kehtib leping edasi. Seega on kokkulepe kohalduva viivisemäära osas kehtiv.
51.VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 16.02.2025 ning viivis tuleb kostjalt välja mõista seetõttu alates 16.02.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni lepingus kokku lepitud viivisemääraga 6,90% aastas, 0,02% päevas.
13
2-24-11590 Menetluskulud
52.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
53.Kohus rahuldas hagi u 63% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja ja 37% ulatuses hageja kanda.
54.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 ütleb, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
55.Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 770 eurot ja hageja õigusabikulud 676,00 eurot ning on hagiavalduses märkinud, et hagile on lisatud menetluskulude nimekiri. Hagiavalduses olevas lisade loetelus menetluskulude nimekiri puudub, samuti ei ole menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega kohtule esitatud. Seega ei ole kohtul võimalik menetluskulude rahalist suurust käesoleva otsusega kindlaks määrata. Kohus eeltoodust tulenevalt annab hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.