Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. märts 2020, Tallinna kohtumaja
Kohtujurist
Marge Sillamaa
Tsiviilasja number
2-19-19852
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS-i hagi A C vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
265,33 eurot Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja A C (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx, tegelik elukoht kohtule xxx) Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
2-19-19852 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud
2-19-19852 kohustus tasuda perioodil 1.12 – 31.12.2015 tarbitud teenuste eest 37,01 eurot; 1.02.2016 arvega nr 2014567658 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 1.01.-31.01.2016 tarbitud teenuste eest 34,93 eurot; 1.03.2016 arvega nr 2014814657 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 1.02.29.02.2016 tarbitud teenuste eest 35,67 eurot. 05.02.2018.a nõude loovutamise teatisega on tõendatud xxx AS nõude loovutamine hagejale.
2-19-19852 et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsMS §-st 200. Kohtu hinnangul on hageja käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Hageja on ühest liitumislepingust tuleneva nõude jaganud mitmeks eraldiseisvaks nõudeks ning soovib igas eraldiseisvas menetluses nõuda samade võlateatiste eest sissenõudmiskulu. Seadusandja on ette näinud sissenõudmiskulu hüvitamise kirjade koostamise eest ühekordselt (VÕS § 1132 lg 1) ning nimetatud kulu on hagejale eelnevalt hüvitatud. Asjaolu, et hageja on nõude jaganud osadeks, ei anna hagejale alust nõuda kolmekordselt sissenõudmiskulu hüvitamist. Selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja sellest tulenevalt kohus seda ei rahulda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
4 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.