Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.07.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-9303
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi X.L ja N.X vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, tehingu alusel saadu üleandmise ja ühisvara jagamise nõudes Harju Maakohtu 10.10.2024 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X.L ja N.X apellatsioonkaebus, Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu vastuapellatsioonkaebus 0 eurot apellatsioonkaebusel, 0 eurot vastuapellatsioonkaebusel
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), lepinguline esindaja K.S. Kostja X.L (isikukood XXX) Kostja II N.X (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Kirjalik menetlus
Menetluse liik
1(10)
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata kostjate esitatud MTA e-teenuste keskkonna väljavõte ja hageja esitatud saldopäring.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2024 otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
Kostjate apellatsioonkaebus ja hageja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Rahuldada kostjate taotlus ja asendada jõustunud kohtuotsuses kostjate nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustata nende isikukoode, sünniaegu ega aadressi.
6.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6.1.Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks X.L ja N.X vahel 03.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping, lahusvaraks tunnistamise kokkulepe ning asjaõiguslepingud, millega läksid X.L ja N.X ühisomandist välja kinnistud registriosa numbritega 7144401, 7144501 ja 4221103.
6.2.Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul asendada X.L ja N.X nõusolek kinnistusraamatu registriosa numbrite 7144401, 7144501 ja 4221103 kannete muutmiseks kohtuotsusega.
6.3.Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul muuta kinnistusraamatu registriosa numbrite 7144401, 7144501 ja 4221103 kandeid selliselt, et kustutada kanne N.X kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriosadesse numbritega 7144401, 7144501 ja 4221103 X.L ja N.X.
6.4.Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul lõpetada X.L ja N.X ühisomand kinnistute registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103 suhtes.
6.5.Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul müüa kinnistud registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103 avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada X.L ja N.X vahel võrdsetes osades.
6.6.Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul lugeda X.L ja N.X nõusolek ühisvara hulka kuuluvate kinnistute registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103 müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.
6.7.Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul lugeda X.L ja N.X nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103 osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.
2(10)
6.8.Jätta rahuldamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul lõpetada X.L ja N.X ühisomand kinnistu registriosa numbriga 7144601 suhtes, müüa nimetatud kinnistu registriosa numbriga 7144601 avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada X.L ja N.X vahel võrdsetes osades.
6.9.Jätta rahuldamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul lugeda X.L ja N.X nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa numbriga 7144601 müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega.
6.10.Jätta rahuldamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega hageja palub kohtul lugeda X.L ja N.X nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa numbriga 7144601 osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.
6.11.Tühistada 11.06.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-9303 seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus seadis eelmärke Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu kasuks N.X omandis olevale kinnisasjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa numbriga 7144401 (asukohaga aadress 1, Tallinn, Harju maakond), registriossa numbriga 7144501 (asukohaga aadress 1, Tallinn, Harju maakohnd) ja registriossa numbriga 4221103 (asukohaga aadress 2, Tartu, Tartu maakond) tsiviilasjas nr 2-21-9303 esitatud nõuete tagamiseks.
6.12.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
6.13.Rahuldada kostjate taotlus ja asendada jõustunud kohtuotsuses kostjate nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustata nende isikukoode, sünniaegu ega aadressi. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (hageja) esitas Harju Maakohtule 09.06.2021 hagi X.L (kostja I) ja N.X (kostja II, koos kostjad) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks, tehingu alusel saadu üleandmiseks ja ühisvara jagamiseks, vara müümiseks enampakkumisel ja vastavate tahteavalduste asendamiseks kinnistusraamatus.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - vastutusotsusega (täitedokument) on kostjat I solidaarselt OÜ-ga CAPTUS (äriühing) kohustatud hagejale tasuma maksuvõla, mille suurus on hagi esitamise seisuga 89 794,23 eurot; 3(10)
- kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul esitas kostja I 14.07.2020 maksuhaldurile vaide otsuse tühistamiseks ning taotluse intressinõude kustutamiseks, mille osas jätkub vaidlus Tallinna Ringkonnakohtus; - kostjad sõlmisid 03.06.2020 abieluvaralepingu, millega jäid nende ühisomandisse kuulunud kinnisasjad registriosade numbritega 7144401, 7144501, 4221103 kostja II lahusvaraks ja A! Pesu OÜ (registrikood 12443754) osa, Captus Cargo OÜ (registrikood 11588901) osa ja OÜ CAPTUS (registrikood 10575537) osa kostja I lahusvaraks; - kostjad hindasid abieluvaralepingust kinnisasjade väärtuseks kokku 152 000 eurot ja äriühingute osade väärtuseks 7002 eurot, s.o kostja II sai ca 22 korda rohkem vara võrreldes kostjaga I; - kostjale I kuuluva registritesse kantud vara arvelt ei ole võimalik hageja nõudeid täies ulatuses täita; - lisaks kuulub kostjatele ühisomandina kinnisasi registriosa numbriga 7144601; - 20.07.2020 alustas hageja sundkorras maksukohustuse sissenõudmist, mis ei ole andnud tulemusi ja ka kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei viiks maksunõude täieliku rahuldamiseni.
1.2.Abieluvaralepingu sõlmimisega kahjustasid kostjad sissenõudja huve. Ilma selle sõlmimiseta saanuks kostja oma nõude rahuldada kostja I osa arvel ühisomandist (eelduslikult 79 801 eurot). Kostja I loobus olulisel määral oma osast ühisomandis kostja II kasuks ja kostjad tegid tehingu täitedokumendi sundtäitmise vältimise eesmärgil.
1.3.Hageja palus tunnistada kehtetuks kostjate abieluvaralepingu, kanda kinnistusraamatusse kolme vaidlusaluse kinnisasja ühisomanikena kostjad, kohustada neid vastavate nõusolekute/tahteavalduste andmiseks ja asendada need kohtuotsusega, samuti jagada kostjate ühisvara (kinnisasjad registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103 ja 7144601), müües need avalikul enampakkumisel ja jagades saadud raha kostjate vahel võrdselt.
1.4.Hageja esitas 26.01.2024 ja 01.04.2024 kohtule taotlused hagi osaliseks tagasivõtmiseks seoses kostja maksuvõla vähenemisega menetluses. Hageja palus lõpliku nõudena lõpetada kostjate ühisomand kinnisasja registriosa numbriga 7144601 suhtes; müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades; asendada kostjate tahteavaldused kohtuotsusega; asendada kostjate tahteavaldused kinnistusraamatusse kannete tegemiseks ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
4(10)
Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
2.1.Maksukohuslasest äriühing, kellega kostja I vastutab äriühingu seadusliku esindajana solidaarselt, on oma võlga vähendanud ja teeb seda ka edaspidi. Kostjal I on plaanis müüa veok, mille müügist saadud raha läheb äriühingu ja kostja I maksuvõla katteks.
2.2.Hageja ei taotlenud kohtult maksuvõla sundtäitmiseks kostjate ühisomandis olnud vaidlusaluste kinnisasjade suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamist. See võimaldas kostjatel abieluvaralepingut sõlmides eeldada, et hageja võimaliku nõude täitmine on piisavalt tagatud halduskohtu 03.03.2020 määrusega antud lubade alusel kohaldatud meetmetega (hüpoteegi seadmisega kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale kinnisasjast registriosa nr-ga 123433 hüpoteegisummaga 21 768,75 eurot ja käsutamise keelumärke kandmisega kostja I ühisomandi osale kostjate ühisomandis olevast kinnisasjast registriosa nr-ga 7144601).
2.3.Hagis nimetatud kinnisasjad on omandatud kostja II rahaliste vahendite arvel ning nende parendamise ja korrashoiukulud on kandnud samuti kostja II. Seetõttu ei saa abieluvaralepingu tingimusi kostja I jaoks ebasoodsateks pidada. Vara jagamisel muul viisil oleks kostjal II säilinud kinnisasjade omandamiseks ja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue kostja I vastu. Kinnisasjad moodustavad ühe terviku ja neid ei saa ehitustehniliselt eraldi käsitleda. Sellel asub kostja elukohaks olev hoone. Elukoha kaotamisel saaks kostjad nende kui laenutaotlejate vanust ja omafinantseeringut arvestades osta vaid väikse korteri. See oleks kostja II suhtes ebaõiglane, sest tal ei ole äriühingu maksuvõlaga seost.
2.4.Maksuvõlg vähenes siinse menetlusekäigus piirmäärani (5000–20 000 eurot), mille puhul hageja kohaldab selle ajatamisel lihtsustatud korda ja tagatist ei nõuta.
2.5.Hageja on korduvalt teinud kostjatele ettepaneku lõpetada siinne menetlus kompromissiga nii, et hageja loobub abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise nõudest, kostja I maksuvõla jäägi tasumine ajatatakse ning viimane tagab võlajäägi tasumist hagejale mõnele kinnisasjale riigi kasuks seatava hüpoteegiga. Kostjad ei ole pidanud kompromissi sõlmimist mõistlikuks olukorras, kus hageja peaks hagi tervikuna tagasi võtma ja kandma vähemalt suuremas osas kostjatel tekkinud menetluskulu. Äriühing asus maksuvõlga vähendama 1530 euro suuruste maksete kaupa, lähtudes 2023. aasta septembris saadud hageja kompromissettepanekust. Lisaks avaldas hageja valmisolekut loobuda siinses asjas kompromissi sõlmimise korral kostjalt I vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmisest 1370 euro ulatuses, mis on kostja I õigusabikulu suurus. Äriühingu tehtavate igakuiste maksete tulemusel peaks maksuvõlg olema täies ulatuses tasutud hiljemalt kas 2025. aasta märtsis või aprillis. Kostjad ei ole siinse menetluse käigus rahuldanud hageja nõudeid. Seetõttu tuleb kostja I menetluskulud jätta kuni hageja 26.01.2024 ja 01.04.2024 hagi tagasivõtmise avalduste esitamiseni 3⁄4 ulatuses hageja kanda, sest hageja võttis menetluse kestel tagasi oma nõuded vastavas ulatuses. Kostja II menetluskulud tuleks jätta täielikult hageja kanda, sest hageja on nüüdseks tagasi võtnud kõik nõuded, mille esitamine oli ajendatud kostja II osalemisest väidetavalt hageja kui sissenõudja huvisid kahjustava tehingu tegemisel (abieluvaralepingu sõlmimisel).
5(10)
Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 10.10.2024 otsusega läbi vaatamata hagi kostjate abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamisega ja kostjate tahteavalduste asendamisega seoses kinnisasjade (kinnistusraamatu registriosa numbritega 7144401, 7144501, 4221103) kannete muutmisega, ühisvara jagamisega, kinnisasjade enampakkumisel müügiga ja tulemi jagamisega kostjate vahel võrdsetes osades. Samuti tühistas kohus 11.06.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, milleks seati kinnistusraamatus eelmärked eelnimetatud kinnistutele. Nõude seoses kinnisasja registriosa nr-ga 7144601 lahendas kohus sisuliselt ja jättis selle rahuldamata. Maakohus viitas nõude alusena TMS § 14 lg-le 2 ja PKS § 33 lg-le 3.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - Maksu- ja Tolliameti avaliku võlapäringu kohaselt on kostja I maksuvõla suuruseks 10.10.2024 seisuga 10 827,88 eurot (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt/query); - hageja kasuks on seatud kohtulik hüpoteek kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale kinnistust, registriosa numbriga 123433, asukohaga aadress 3, Hiiumaa vald, Hiiu maakond hüpoteegisummaga 21 768,75 eurot; - hüpoteegisumma on poole suurem kui maksuvõlg; - haldusasjas nr 3-20-1679 tühistas kohus kostja I suhtes tehtud vastutusotsuse 37 578,19 euro ulatuses ja see jõustus 52 281,91 euro ulatuses; - äriühing on alates menetluse algusest igakuiselt tasunud maksuvõlga 1530 euro suuruste maksete kaupa, lähtudes 2023. a septembris hageja tehtud kompromissettepanekust kokku (52 281,91–10 827,88) 41 454,03 eurot. Kohus nõustus hagejaga, et järgnevate kuude laekumised võla katteks võivad ära jääda. Samas leidis kohus, et kuna äriühing tasus võlga 2023. a lõpust, teeb ta seda eelduslikult ka edaspidi. Lisaks arvestas kohus sellega, et võlga tagas kostja I kaasomandi osale seatud maksuvõlast poole suurema hüpoteegisummaga hüpoteek ja võlga tuli tasuda kostjal I äriühinguga solidaarselt. Tuvastatud asjaoludest järeldas kohus, et erinevalt siinse menetluse alustamisel olnud olukorrast ei ole hageja nõue enam põhjendatud.
3.2.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 ja § 168 lg 4 alusel 42% ulatuses hageja kanda ning 58% ulatuses kostjate kanda. Hageja võttis hagi tagasi nii hagejast endast kui kostjatest tulenevatel põhjustel. Hageja võttis hagi tagasi nii hagejast endast kui kostjatest tulenevatel põhjustel. Kohus põhjendas seda täpsemalt järgmiselt: - hageja võttis oma nõuded tagasi, kuna peale hagi esitamist tasuti võlg kostjate tegevuse tulemusena ja hageja saavutas sellega oma eesmärgi; - hageja pakkus kostjatele 2023. a septembris kompromissina välja, et nad tasuksid igakuiselt 1530 eurot ning oli valmis loobuma kostjalt I vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmisest 1370 euro ulatuses; - kostja I äriühing asus pakutud kompromissi täitma ja menetlus oleks võinud kompromissiga lõppeda juba 2023. a septembris; - haldusasjas tühistas kohus kostjale I määratud vastutusotsuse 37 578,19 euro ulatuses ja kostja I võla suuruseks kujunes 52 281,91 eurot (58% esialgses hagis nõutust).
6(10)
Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Hagejad esitasid TsMS § 177 lg 4 ja § 462 lg 2 kohase taotluse.
4.1.Kuna kohus hagi osaliselt ei rahuldanud, ei saanud lähtuda TsMS § 163 lg-s 2 sätestatust. Kohus kohaldas ebaõigesti ka TsMS § 168 lg-s 4 sätestatut. Kohtu põhjendused vastuolulised. Kohus põhjendustes on kolm erinevat versiooni, kelle tõttu maksuvõlg vähenes. Tegelikult tasus maksuvõlga äriühing, kes ei ole menetlusosaline siinses menetluses. Ühel korral tasus maksuvõlga kostja I temale tagastamisele kuuluva enammakstud tulumaksu arvelt, mis moodustas koguvõlast 3%.
4.2.Maksuvõla vähendamine ei tähendanud hagis esitatud nõuete rahuldamist, kuna hagi esemeks ei olnud maksuvõlg. Äriühing ei asunud hageja poolt pakutud kompromissi täitma, sest hageja ettepanek nägi ette ka abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise nõudest loobumist ja kostja I poolt võlajäägi tagamiseks tagatise andmist. Samuti ei tasunud äriühing võlga 1530 euro kaupa, vaid erinevates summades. Laekunud summadest arvestati 692,95 eurot tasumisele kuuluva kogumispensioni katteks vastavalt maksukorraldusseaduse (MKS) § 105 lg-s 62 sätestatule ja maksuvõlg vähenes ka seetõttu nimetatud summa võrra (28 622,99–692,95= 27 930,04 eurot). Kostjad esitasid väljavõtte hageja e-teenuste keskkonnast. Sellest nähtub, et kostja I võlg on vähenenud veelgi 7138,50 eurot. Tõendi hilist esitamist põhjendavad kostjad sellega, et maakohtu menetluses polnud pooltel vaidlust solidaarkohustuse vähenemise ja selle tasuja üle. Samuti ei saanud kostjad ette näha, et kohus esitab vastuolulisi väiteid kohustuse täitja kohta.
4.3.Isegi kui asuda seisukohale, et äriühingu kaudu tasus maksuvõlga kostja I, ei teinud seda kostja II. Seetõttu ei ole kostja II osalenud hageja nõude rahuldamisel ja menetluskulusid ei saanud jätta tema kanda.
4.4.Maakohtu menetluskulud tulnuks läbivaatamata nõuete osas jätta TsMS § 168 lg 4 alusel ja rahuldamata jäetud nõuete osas TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja II menetluskulud tulnuks jätta igal juhul hageja kanda. Lisaks eelnevalt märgitule ei olnud kostja II hageja, äriühingu ja kostja I vahelises maksuõigussuhtes kohustatud pooleks, kes oleks maksuvõlga tasunud. Ta ei olnud maksukohustuslane (MKS § 6 lg 1 mõttes). Ka hageja kompromissiettepanek ei näinud talle ette ühtegi rahalist kohustust ja kostjal II puudus roll pakutud kompromissi täitmisel. Vastuapellatsioonkaebus
5.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega menetluskulud jäeti 42% osas hageja kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda.
7(10)
5.1.Kostjate vastu rahuldamata jäetud nõude osas on menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Seda põhjusel, et hageja ei saanud hagi tagasi võtta, kuna kostja I lahusvara maksuvõla jääki ei katnud ning hagejal ei olnud alust eeldada, et järgmistel kuudel laekumised maksuvõla tasumiseks jätkuvad. Edaspidi on hageja kahtlused kinnitust leidnud ja maksuvõlga ei ole tasutud. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja kostja I maksuvõla saldoteatise. Kohus leidis otsuses, et sisuliselt asusid pooled täitma nende vahel läbiräägitud kompromissi.
5.2.Kostja I ja äriühing vähendasid maksuvõlga hageja ees ja seetõttu tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta tagasivõetud nõuetega seotud menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
6.Pooled vaidlevad vastastikku üksteise kaebustele vastu, paludes jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Pooled ei vaidle menetluses ka selle üle, et äriühingu maksuvõla suurus oli hagi esitamisel 89 794,23 eurot (haldusasjas nr 3-2-1679 maakohtu tuvastatu kohaselt 89 860,10 eurot) ja kostja I vastutas selle eest äriühingu juhatuse liikmena solidaarselt äriühinguga.
9.Põhjendatud ei ole kostjate apellatsioonkaebuse väide, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda.
9.1.TsMS § 168 lg 4 sätestatu kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
9.2.Iseenesest on õige kostjate seisukoht, et äriühingu poolt maksuvõla jooksva tasumisega ei rahuldanud kostjad hageja siinses menetluses esitatud nõudeid. Samas kaotas hageja äriühingu poolt maksuvõla tasumisel huvi siinse menetluse nõuete rahuldamise vastu, kuna kolmas isik rahuldas nõude, mis eesmärgil siinne hagi esitati.
9.3.Hageja eesmärgiks oli maksudena äriühingult ja kostjalt I võlgnetava raha saamine. Äriühingul piisav vara puudus ja kostja I oli oma vara abieluvaralepinguga võõrandanud kostjale II. Sellest tingituna pidi hageja esitama siinses menetluses esitatud nõuded vara tagasivõitmiseks, ühisvara jagamiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Kui kostjad oleksid hageja nõuded kohtuväliselt enne kohtusse pöördumist rahuldanud, oleks hageja saanud oma nõuded rahuldada kostja I lahusvara arvelt. Äriühingu poolt nõude rahuldamisega täideti hageja algset eesmärki saada äriühingult ja kostjalt I solidaarselt raha maksuvõla katteks.
9.4.Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõuded 8(10)
rahuldanud. Kui kostja asemel rahuldab võla solidaarvõlgnik või kolmas isik, saab ka seda siiski vaadelda kostja poolt nõude rahuldamisena (RKTKo 09.03.2005, 3-2-1-5-05, p-d 18–20).
9.5.Kuna kostja II oli siinses menetluses vältimatu kaaskostja, ei ole võimalik väita, et maksuvõla tasumisega ei rahuldatud hageja nõuet kostja II vastu. Seetõttu ei saa kostja II menetluskulusid jätta kostja I kanda, kui ei esine TsMS § 162 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid. Asjaolud, et kostja II ei olnud maksukohustuslane maksukorralduse seaduse (MKS § 6 lg 1 mõttes) või hageja kompromissiettepaneku adressaat, ei ole selline asjaolu, mis annaks alust kohalda TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut. Kostja II toetas menetluses kostja I positsiooni.
9.6.Seetõttu ei omanud asja lahendamisel menetluskulude jaotuse mõttes tähtsust see, kes võlga tasus ja kas seda tegi äriühing, samuti millise kohustuse täitmiseks avalik-õigusliku suhte raamides maksuvõla täitmiseks tehtud maksed arvestati (MKS § 105 lg 62 mõttes). Asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et äriühing asus maksuvõlga kustutama kompromissiläbirääkimiste tulemusel. Seda põhjusel, et kompromissi koos selle täiendavate tingimustega (tagatiste andmine) ei sõlmitud. Seetõttu ei oma tähtsust ka see, kas äriühing tasus võlga täpselt kompromissiettepanekuga tehtud ulatuses või mitte. Seoses sellega puudub vajadus võtta asja juurde tõendina kostjate esitatud väljavõtet hageja e-teenuse keskkonnast (TsMS § 238 lg 1 p 1). Ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest ja eemaldab selle toimikust.
9.7.Samas tuleb arvestada, et hageja ei võtnud kõikide nõuete osas hagi tagasi ja rahuldamata jäi hageja nõue kostjate vastu, millega hageja palus jagada nendele ühisvarana kuuluva kinnisasja (kinnistu registriosaga nr 7144601). Selle nõude jättis maakohus rahuldamata.
11.Kolleegiumi hinnangul pole alust rahuldada ka hageja vastuapellatsioonkaebust ja jätta maakohtu menetluskulud kostjate kanda.
11.1.Maakohtu tuvastatu kohaselt oli peale maksuvõla äriühingu poolt kustutamist selle suuruseks 10 827,88 eurot ja hageja kasuks oli seatud kohtulik hüpoteek kinnisasja (registriosa numbriga 1234344) kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele mõttelisele 1/5 osale hüpoteegisummaga 21 768,75 eurot. Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostjale I kuuluvad 1/5 osa väärtus on 14 683,20 eurot. Seega oli hageja nõue kostja I vastu piisavalt tagatud. Hageja hagis esile toodud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et kostja I lahusvara arvelt poleks saanud hageja vähenenud nõuet rahuldada. Seetõttu oli hagejal ka selle nõude osas võimalik hagi tagasi võtta, kuid ta ei teinud seda. Hageja tugineb kindlustunde puudumisele, et äriühing ei jätka peale hagi tagasivõtmist maksuvõla tasumist, kuid see ei anna see alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
11.2.Hageja on lisanud vastuapellatsioonkaebusele kostja I maksuvõla saldopäringu seisuga 15.11.2024, mille kohaselt on kostja I maksuvõlg 7281,91 eurot. Hageja soovib tõendiga tõendada asjaolu, et kostjalt ei ole sissenõudmistoimingutega maksuvõlga õnnestunud sisse nõuda kostjatest tulenevatel põhjustel. Kas äriühing maksuvõlga pärast maakohtu lahendi tegemist edasi tasus, ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. Hageja ei ole põhistanud, mis on need kostjatest tulenevad põhjused, miks ei ole tal õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Hageja väited on sedavõrd üldised, et neile ei ole võimalik vastata. Maakohus ei olegi lähtunud hagi rahuldamata jätmisel asjaolust, et kostjal I ei ole maksuvõlga ja hagi rahuldamata jätmisel oli see suurem kui tõendist nähtuv 7281,91 eurot. Seoses sellega puudub vajadus võtta vastu hageja esitatud saldopäringut (TsMS § 238 lg 1 p 1). Ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest ja eemaldab selle toimikust.
9(10)
11.4.Hageja põhjendas 26.01.2024 maakohtule esitatud avalduses kinnisasjade (registriosa numbritega 7144401 ja 7144501) osas nõuete tagasivõtmist mh kostja I solidaarkohustuse vähenemisega põhjusel, et haldusasjas nr 3-20-1679 tühistas kohus kostjale I suhtes tehtud vastutusotsuse 37 578,19 euro ulatuses. Maakohus järeldas seetõttu õigesti, et hageja hagis märgitud maksunõue oli 37 578,19 euro ulatuses põhjendamatu. Vastuapellatsioonkaebuses väidab hageja, et tema hagi oleks olnud ikkagi põhjendatud, kuna halduskohtu otsusega jäi jõusse vastutusotsus 52 281,91 euro ulatuses. Kolleegiumi arvates ei oma see asja lahendamisel määravat tähtsust, kuna siinses asjas tuvastatud asjaolude kohaselt vähenes kostja I kohustus menetluse jooksul 10 827,88 euroni.
11.5.Kuigi siinses menetluses ei esitatud rahalisi nõudeid, on hageja nõuete rahuldamise ulatust võimalik siiski ligikaudselt määratleda. Hageja tõi hagis esile, et kostja I maksuvõla suurus oli 89 794,23 eurot. Seega oli hageja maksuvõla nõue hagi esitamisel põhjendatud 89 794,23 – 37 578,19 = 52 216,04 euro ulatuses. Peale hageja loobumist abieluvaralepingu tagasivõitmise nõudest kolme kinnisasja suhtes jäi kostja I võlgnevuse suuruseks 10 827,88 eurot. Nimetatust saab teha järelduse, et hageja ei saavutanud hagiga oma eesmärki maksuvõla esialgset suurust arvestades 37 578,19 + 10 827,88 = 48 406,07 euro ulatuses, mis teeb hagi rahuldamise ulatuseks 53,91%. Arvestades, et hagi rahuldamise ulatust ei ole siinsel juhul võimalik täpselt määratleda, on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 alusel).
12.Eeltoodust tulenevalt jäävad nii hageja kui kostjate apellatsiooniastmes esitatud kaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad seetõttu samuti poolte kanda (TsMS § 171 lg 1). Seoses sellega ringkonnakohus poolte menetluskulusid maa- ja ringkonnakohtus kindlaks ei määra.
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
14.Kostjad esitasid apellatsioonkaebusega TsMS § 462 lg 2 kohase taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja määrab, et jõustunud kohtuotsuses tuleb kostjate nimed asendada initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata nende isikukoode, sünniaegu ega aadressi.
15.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.