Täitmine › Muud täitmisasjad

2-21-9303

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskuld 58% ulatuses kostjate kanda ning kostjate menetluskulud 42% ulatuses hageja kanda.

2-21-9303

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad

2-21-9303

maksuhaldur pangakonto arestimise korraldusi 7 krediidiasutusele). Nimetatud täitetoimingud peatas hageja 17.09.2020, mil kohus keelas 09.06.2020 vastutusotsuse täitmise tagamiseks teostada MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoiminguid. Arestimise tulemusel kostja I maksuvõla katteks laekumisi ei toimunud. Vararegistrite (kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, äriregister, liiklusregister, väärtpaberite register) andmete kohaselt kuulub kostjale I ainsa registervarana: - kaasomandis 1/5 kinnisasjast17 asukohaga xxx (registriosa numbriga xxx; 100% maatulundusmaa pindalaga 12,88 ha; katastritunnus xxx). Nimetatud kostja I osale kinnistust on 06.03.2020 seatud hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 21 768.75 eurot. Maa-ameti andmebaasi kinnisvara hinnastatistika kohaselt on antud piirkonnas olnud perioodil 01.2021 kuni 06.2021 hoonestamata maatulundusmaa ruutmeetri keskmiseks hinnaks 0,57 eurot, seega võib nimetatud kinnistu väärtuseks olla ca 73 416 eurot. Järelikult võib kostja I osa moodustada sellest 14 683,2 eurot. - ühisomandis kostjaga II korteriomand asukohaga xxx(registriosa nr XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr x, üldpinnaga 27,70 m2). Nimetatud kinnistule on 06.03.2020 seatud hageja kasuks käsutamise keelumärge, mis keelab kostjal I korteriomandit käsutada. Seisuga 26.04.2021 leiab kostja I, et nimetatud kinnistu väärtus on ca 9 000 eurot. - 2007. a sõiduk Volvo FM-440, registreerimismärgiga xxx. Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja on ajutiselt registrist kustutatud kuni 04.10.2021. Seega ei ole sõiduk tõenäoliselt kasutuses ja seda võib pidada väheväärtuslikuks. - osalus OÜ-s C (registrikood xxx) nimiväärtusega 3 196 eurot. Äriühing on esitanud viimase käibemaksudeklaratsiooni (edaspidi KMD) 2020. a aprillikuus ning viimase tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötus- kindlustusmakse deklaratsiooni (edaspidi TSD) 2020. a detsembrikuus. Kuna OÜ-l C on seisuga 09.06.2021 ka maksukohustused summas 92 326.26 eurot ning majandustegevus puudub, siis võib hageja hinnangul pidada osalust väärtusetuks. - osalus S OÜ-s (registrikood xxx) nimiväärtusega 2 556 eurot. Äriühing on esitanud viimase KMD 2019. a märtsikuus ning viimase TSD 2021. a aprilli- kuus. Seisuga 08.06.2021 pole äriühingul töötamise registris registreeritud ühtegi kehtivat töösuhet (viimane töölepingu registreering lõppes 31.05.2021). Eelnevast võib järeldada, et äriühing ei oma tõenäoliselt majandustegevust, mistõttu leiab hageja, et kostjale I kuuluva osa väärtuseks võib pidada selle nimiväärtuse. Järelikult ei kuulu kostjale I sellist registervara, mille arvelt võiksid hageja nõuded saada täies ulatuses rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kostja I suhtes sooritada kõiki MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid, samuti ei saa hageja maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Samas on maksuhaldur siiski arvamusel, et isegi kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei viiks maksunõude täieliku rahuldamiseni. Seega on maksuhalduril olukorras, kus eelduslikult sissenõude pööramisega kostja I varale ei kaasneks maksuhalduri kui sissenõudja nõude täielikku rahuldamist, õigus esitada hagi kostja I ja tehingu teise poole (kostja II) vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab maksuhalduri kui sissenõudja huvisid. Tehingu kehtetuks tunnistamise üldised eeldused on järgmised: 1. sissenõudjal on kehtiv täitedokument; 2. sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks; 3. sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Maksuhaldur on koostanud kostjale I vastutusotsuse, mis on käsitletav täitedokumendina TMS § 2 lg 1 p 12 mõistes. Eeltoodud vastutusotsus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning sellest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks.

2-21-9303

MKS § 5 lg-st 1 ja § 10 lg 2 p-st 3 tulenevalt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. Hageja alustas maksukohustuste sundkorras sissenõudmist 20.07.2020, väljastades MKS § 130 lg 1 p 3 alusel Swedbank AS-ile korralduse kostja I pangakonto arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Kuivõrd 17.09.2020 kohtumäärusega lubas kohus maksuhalduril sooritada vastutusotsuse täitmise tagamiseks üksnes MKS § 130 lõike 1 punktides 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid, siis peatas hageja kostja I pangakontode arestid alates 17.09.2020. Siiski on hageja arvamusel, et isegi kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei viiks maksunõude täieliku rahuldamiseni. Maksuhalduril on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei viiks nõude rahuldamiseni tulenevalt järgmistest asjaoludest: 1) Avalike registrite andmete kohaselt omab kostja I registervara (kinnistud, sõiduk ja äriühingute osad), kuid mille arvelt ei ole võimalik maksunõuet täies ulatuses rahuldada; 2) Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt ei ole kostja I 2021. a saanud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid, 2020. a oktoobri- ja detsembrikuus sai kostja I tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid OÜ-lt C keskmiselt 1 107.50 eurot kuus. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal I on eestkostetav. Füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta, mistõttu puudub kostjal I piisav ja regulaarne sissetulek, mille arvelt oleks võimalik maksunõude rahuldamine; 3) Kostja I arvelduskontod olid perioodil 20.07.2020 kuni 17.09.2020 arestitud, kuid kostja I maksuvõla katteks sellel perioodil rahalisi vahendeid ei laekunud; kostja I on alates 2001. a olnud erinevate äriühingute osanik (äriregistri andmetel on kostja I omanud 5 äriühingu osasid), kuid seisuga 09.06.2021 kostjale I dividendide väljamakseid pole teostatud. Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et on täidetud eeldus, mille kohaselt sissenõude pööramine kostja I varale ei viiks nõude rahuldamiseni. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on hageja seisukohal, et nõude vähemalt osalist rahuldamist on võimalik saavutada ainult hagi esitamisega läbi tagasivõitmise, mistõttu on täidetud hagi esitamise üldised eeldused vastavalt TMS §-le 187. TMS § 190 p-de 1 kuni 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist, ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist või enne TMS § 190 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. 03.06.2020 abieluvaralepinguga loobus kostja I oma osast ühisvaras (kinnistute osadest). Abieluvaralepingus hindasid kostjad korteriomandi registriosa numbriga XXX väärtuseks 80 000 eurot, korteriomandi registriosa numbriga XXX väärtuseks 51 600 eurot ja korteriomandi registriosa numbriga XXX väärtuseks 21 000 eurot. Abieluvaralepinguga jäi eelnimetatud kostjate ühisvara kostja II lahusvaraks. Kostja I lahusvaraks jäetud ühisvara hindasid kostjad abieluvaralepingus järgnevalt: X OÜ osa väärtuseks 1250 eurot, S OÜ osa väärtuseks 2 556 eurot ja OÜ C osa väärtuseks 3 196 eurot. Nimetatud osaühingute osade väärtuseks avaldasid osalejad nende nimiväärtuse. Eeltoodust tulenevalt oli enne abieluvaralepingu sõlmimist abikaasade ühisvara väärtus 159 602 eurot, millest jagati kostja II lahusvara hulka 152 000 euro väärtuses vara ning kostja I lahusvara hulka 7 002 euro väärtuses vara. Seega sai kostja II abieluvaralepinguga ligikaudu 22 korda rohkem võrreldes kostjaga I, mis on käsitletav olulisel määral loobumisena oma osast ühisomandis.

2-21-9303

Hageja leiab, et vaidlustatava abieluvaralepingu sõlmimisega kahjustati sissenõudja huve. Tagasivõidetava tehinguga liikusid kostjate ühisomandist välja kinnistud, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Abieluvaralepingus on toodud välja, et kostjad avaldavad nimetatud kinnistute väärtuseks kokku 159 602 eurot. Arvestades, et tegemist oli kostja I ja kostja II ühisvaraga, kuulunuks kostjale I osa ühisomandist (eelduslikult pool ehk hinnanguliselt 79 801 eurot). Hagejale teadaolevalt ei ole kostjatel muud sellist ühisvara ega kostjal I lahusvara, mille arvelt võiks hageja nõuete rahuldamine olla täies ulatuses võimalik. Kuivõrd abieluvaralepinguga loobus kostja I olulisel määral oma osast ühisomandis kostja II kasuks, siis raskendas see oluliselt maksunõude sissenõudmist ning kahjustas seeläbi hageja kui sissenõudja huvisid. Hageja hinnangul on kostjad teinud tehingu üksnes sundtäitmise vältimise eesmärgil. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-10 leidnud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Abieluvaralepingu sõlmimise järgselt muutus kostja I varaline seis oluliselt halvemaks. Ühisvara jagamine kostjate vahel võrdsetes osades oleks taganud kostja I kohustuste vähemalt osalise rahuldamise kostja I lahusvara arvelt. Registervara, sh kinnisvara, olemasolu kostjal I oli ainus garantii sissenõudjale tema nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks olemasoleva vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et ühisomandi osa üleandmisega kostjale II, kahjustas kostja I sissenõudja huve, kuna selle tagajärjel muutus sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks. TMS § 190 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks abieluvaralepingu, mis on sõlmitud ühe aasta jooksul ennetäitemenetluse alustamist. Hageja alustas 20.07.2020 kostja I maksuvõla sundtäitmist, esitades krediidiasutustele korraldused kostja I pangakonto arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Abieluvaraleping on sõlmitud 03.06.2020. Seega on abieluvaraleping sõlmitud ühe aasta jooksul enne kostja I suhtes täitemenetluse alustamist. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et on täidetud TMS § 190 p-st 2 tulenev alus abieluvaralepingu tagasivõitmiseks, millega läksid kostja I ja kostja II ühisomandist välja kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX. Kuigi hageja on seisukohal, et 03.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingut saab tagasi võita TMS § 190 p 2 alusel, esitab hageja alternatiivselt nõude tehingu tagasivõitmiseks TMS § 188 lg 1 alusel juhuks, kui kohus leiab, et abieluvaraleping ei ole tagasi võidetav TMS § 190 p 2 alusel. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Lähtudes eeltoodust on hageja järgnevalt hinnanud, kas vaidlusalune tehing tehti teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ning kas tehingu teine pool teadis või pidi sellest teadma. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg-st 3 tulenevalt määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 117 kohaselt. Kostja I andis abieluvaralepinguga oma osa ühisomandist üle kostjale II ehk enda abikaasale. Seega on kostja II puhul tegemist kostja I lähikondsega PankrS § 117 lg 1 p 1 mõistes, mis sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku lähikondne on võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist. Seega kohaldub antud asjas TMS § 188 lg 2, mille kohaselt saab eeldada, et kostja II teadis või pidi teadma, et varast loobumisega võidakse kahjustada kostja I võlausaldajate (sh tulevikus tekkivate võlausaldajate) huve.

2-21-9303

TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TMS § 195 eesmärgiks on taastada lepingueelne olukord (restitutsioon) ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu tõttu. Praegusel juhul on tuvastatud, et korteriomandid registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX kuuluvad tagasivõitmise korral kostja I ja kostja II ühisvara hulka, mistõttu leiab hageja, et kinnistute tagastamisel tuleb kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena kostja I ja kostja II. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 (ka TMS § 184) kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavalduse asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Seega saab omandi tagastamist ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalikku nõusolekut hageda kohtus, lähtudes KRS § 341 lg-st 8, TsÜS § 68 lg-st 5 ja TMS §-st 184. Kinnistusraamatu kannete muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kinnistute praeguse omaniku (kostja II) ja endise omaniku (kostja I) nõusolekuid ja/või tahteavaldusi asendavaid resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul tunnistada, et kostjal II on kohustus tagastada kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX kostja I ja kostja II ühisomandisse ning anda nõusolek kostjate I ja II nimetatud kinnistute ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks. 03.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu osalise kehtetuks tunnistamisega tekib kostjal II kohustus kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX tagastada. Tagastatavate kinnistute näol on tegemist kostjate ühisvaraga, mistõttu esitab hageja ka hagi ühisvara jagamise nõudes. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Kostjate I ja II ühisvaraks on kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX, mis pärast 03.06.2020 abieluvaralepingu osalist kehtetuks tunnistamist kuuluvad kostjate ühisvarasse. Lisaks on kostjate ühisomandis kinnistu registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX). PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa kohustuste eest kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Kostjal I puudub piisav vara, sh lahusvara, mille arvelt oma kohustusi täita, ning sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud tema nõude täielik rahuldamine, samuti on alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I (lahus)varale ei vii ka tulevikus nõude rahuldamiseni. Hageja taotleb kostjate I ja II ühisomandi lõpetamist kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes, nimetatud korteriomandite müümist avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. Hageja hinnangul on kinnistute müümine avalikul enampakkumisel kõige otstarbekam, sest see tagab abikaasadele õiglase hüvitise omandi oma osa eest.

2-21-9303

26.01.2024 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hageja märgib, et seisuga 26.01.2024 on maksukohustuslaste registri andmetel kostja I maksukohustused kokku 24 126.97 eurot. Kostja I 09.06.2020 väljastatud vastutusotsusega määratud maksuvõlg on võrreldes 09.06.2021 hagiavalduse esitamise seisuga vähenenud, kuna haldusasjas nr 3-20-1679 tühistas kohus kostjale I väljastatud vastutusotsuse osaliselt summas 37 578.19 eurot (s.o jõustus 52 281.91 eurot) ning ülejäänud osas on toimunud maksukohustuste katteks kostja I ja/või võlgnikust äriühingu poolsed laekumised summas 28 325.94 eurot. Viimane laekumine maksuvõla katteks on toimunud 27.12.2023 summas 1 595.44 eurot. Arvestades eeltoodut, möönab hageja, et kuivõrd kostja I maksuvõlg on vähenenud 24 126.97 eurole, siis sellises ulatuses vara tagasivõitmine nagu 09.06.2021 esitatud hagiavaldusega taotletud enam vajalik ei ole. Samas on oluline märkida, et kostja I maksukohustuste osas mitme aasta jooksul toimunud sissenõudmistoimingute sooritamine (alustati 20.07.2020) ei ole siiani viinud maksunõude täies ulatuses rahuldamiseni, mistõttu ei ole kahtlust selles, et maksuhalduril oli õigus esitada hagi kostja I ja kostja II vastu ning kohtumenetluse jätkumine maksukohustuste sissenõudmise eesmärgil antud tsiviilasjas on samuti vajalik. Hageja peab siinkohal oluliseks ka märkida, et hageja on pidanud alates 2023. a teisest poolest kostjatega nende esindaja vahendusel läbirääkimisi võimaliku kompromissi saavutamiseks, kuid tulemuseni need tänaseks viinud ei ole. Kostjale I kuuluva vara osas on hageja jätkuvalt seisukohal, et kostjale I ei kuulu sellist registervara, mille arvelt võiks hageja nõue saada täies ulatuses rahuldatud. Hageja on seisukohal, et nõude täies ulatuses rahuldamist on võimalik saavutada üksnes läbi hagi esitamise ja selle rahuldamise. Arvestades aga tänaseks kujunenud kostja I maksuvõla suurust, puudub vajadus 09.06.2021 hagiavaldusega taotletud kõigi kolme kinnistu kostjate ühisvarasse tagasivõitmiseks. Hageja leiab, et piisab kinnistu registriosa nr XXX (asukohaga XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr X, üldpinnaga 22,80 m2) tagasivõitmisest (lähtudes nõude suurusest, kostja I registervara olemasolust ja selle hinnangulisest väärtusest, kostjaid vähem koormavast viisist, s.o tegemist ei ole kostjate elukohaga jms) ning kinnistute registriosa nr-te XXX ja XXX osas ühisvara jagamisest. Hageja võtab tagasi 09.06.2021 hagiavalduse nõuded kinnistute registriosa nr XXX (asukohaga XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 1, üldpinnaga 82,80 m2) ja registriosa nr XXX (asukohaga XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr X, üldpinnaga 53,50 m2) osas. Seega sõnastab hageja hagiavalduse resolutsiooni ümber. Hageja palub kohtul rahuldada hagiavaldus ja tunnistada kehtetuks K. K. ja J.K. vahel 03.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping, lahusvaraks tunnistamise kokkulepe ning asjaõiguslepingud osas, millega läks K. K. ja J.K. ühisomandist välja kinnistu registriosa numbriga XXX; asendada K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatu registriosa numbri XXX kande muutmiseks kohtuotsusega; muuta kinnistusraamatu registriosa numbri XXX kannet selliselt, et kustutada kanne J.K. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriosasse numbriga XXX K. K. ja J.K.; lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX suhtes; müüa nimetatud kinnistud registriosa numbritega XXX ja XXX avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluvate kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

2-21-9303

Seisuga 01.04.2024 on maksukohustuslaste registri andmetel kostja I maksukohustused kokku 18 449.97 eurot. Võrreldes hageja poolt viimati, s.o 26.01.2024 esitatud hagiavalduse täpsustuses toodud maksuvõla suurusega on kostja I maksuvõlg selle katteks toimunud laekumiste tõttu vähenenud veel 5 677 euro võrra. Haldusasjas nr x-xx-xxxx jõusse jäänud 09.06.2020 väljastatud vastutusotsusega määratud maksuvõla summas 52 281.91 eurot katteks (kohus tühistas 37 578.19 eurot) on tänaseks toimunud kostja I ja/või võlgnikust äriühingu poolsed laekumised kokku summas 34 007.97 eurot, s.o seisuga 01.04.2024 on kostja I 09.06.2020 vastutusotsusega määratud maksuvõla saldo 18 273.94 eurot. Viimane laekumine maksuvõla katteks on toimunud 28.03.2024 summas 1 825.17 eurot. Seisuga 01.04.2024 kuulub kostjale I vararegistrite (kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, äriregister, liiklusregister, väärtpaberite register) andmete kohaselt ainsa registervarana: - kaasomandis 1/5 kinnisasjast asukohaga xxx (registriosa numbriga xxx). Nimetatud kostja I osale kinnistust on 06.03.2020 seatud hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 21 768.75 eurot. Viimati, s.o 26.01.2024 hagiavalduse täpsustuses, hindas hageja tuginedes Maa-ameti andmebaasi kinnisvara hinnastatistikale 1/5 kaasomandiosa väärtuseks 13 137.60 eurot, viimase kuue kuu andmetele tuginedes võib osa väärtuseks olla 17 259.20 eurot. - ühisomandis kostjaga II korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr XXX). Nimetatud kinnistule on 06.03.2020 seatud hageja kasuks käsutamise keelumärge, mis keelab kostjal I korteriomandit käsutada. 26.04.2021 edastas kostja I maksuhaldurile e-kirja, kus selgitab, et ühisomandis oleva kinnistu registriosa nr XXX väärtuseks on 9 000 eurot, mille kohaselt moodustaks kostja I osa väärtus sellest 4 500 eurot; ühisomandis viie teise isikuga 4/28 kaasomandit kinnisasjast asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Kuivõrd kostjale I kuuluv osa nimetatud kinnisasjast on väike ning tegemist on ühisomandiga, millele sissenõude pöördamine eeldaks uue ühisvara jagamise hagi esitamist, siis ei asu Maksu- ja Tolliamet nimetatud kinnistut praegusel juhul hindama; - osalus OÜ-s C (registrikood xxx) nimiväärtusega 3 196 eurot. Kuna äriühingul on maksukohustused (seisuga 01.04.2024 kokku 82 754.18 eurot) ning majandustegevus puudub, siis võib hageja hinnangul pidada osalust väärtusetuks; - osalus S OÜ-s (registrikood xxx) nimiväärtusega 2 556 eurot. Äriühing tõenäoliselt majandustegevust enam ei oma (maksudeklaratsioone ei esita), mistõttu leiab hageja, et kostjale I kuuluva osa väärtuseks võib pidada selle nimiväärtuse. Kostjad leiavad 01.03.2024 esitatud seisukohas, et hageja on minetanud õigustatud huvi antud tsiviilkohtumenetluse vastu, viidates igakuisele maksuvõla vähendamisele ning kohtulikule hüpoteegile, mis on seatud kostjale I kuuluvale 1/5 kaasomandiosale kinnistust registriosa nr xxx. Hageja eeltooduga ei nõustu. Lähtuvalt p-s 2.2 toodule võib hageja hinnangul pidada nimetatud 1/5 kaasomandiosa väärtuseks ca 13 000 kuni 17 000 eurot. Kostjate viidatud City24 andmetega seoses peab hageja vajalikuks tuua välja, et seisuga 01.04.2024 algavad portaalis Hiiumaa vallas asuvate suuremate kui 50 000 m2 maatulundusmaade hinnad tasemest 0,34 eurot/ m2, mistõttu võib nimetatud kinnistu väärtus olla eeltoodust ka madalam. Lisaks tuleb arvestada, et kostjale I kuulub kinnistust 1/5 kaasomandiosa, millise realiseerimine võib olla keerukam ning mõjutada negatiivselt ka kinnistu müügihinda, samuti tuleb arvesse võtta kinnistu realiseerimisel kaasnevaid võimalikke sund- ja täitmiskulusid. Arvestades eeltoodut, on hageja seisukohal, et kohtumenetluse jätkumine maksukohustuste sissenõudmise eesmärgil antud tsiviilasjas on vajalik ja põhjendatud kinnistu registriosa nr XXX suhtes kostjate ühisvara jagamisega. Seda põhjusel, et kostja I maksukohustuste osas mitme aasta jooksul toimunud sissenõudmistoimingute sooritamine (alustati 20.07.2020) ei ole siiani viinud maksunõude täies ulatuses rahuldamiseni (hagiavalduse p-d 2 ja 3.1.2 ning 31.03.2023 seisukohta), lisaks puudub kostjal I hageja hinnangul piisav vara (lahusvara), mille arvelt oma maksukohustusi täies ulatuses rahuldada. Samas möönab hageja, et kuna kostja I maksuvõlg on

2-21-9303

tasumiste tõttu vähenenud 18 449.97 eurole, siis kinnistu registriosa nr XXX tagasivõitmine nagu 26.01.2024 esitatud hagiavalduse täpsustuses taotletud enam vajalik ei ole. Tulenevalt eeltoodust soovib hageja võtta tagasi nõude kinnistu registriosa nr XXX (asukohaga XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr X, üldpinnaga 22,80 m2) osas. Hageja palub kohtul rahuldada hagiavaldus ja lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistu registriosa numbriga XXX suhtes; müüa nimetatud kinnistu registriosa numbriga XXX avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa numbriga XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa numbriga XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Kostjad on seisukohal, et kuivõrd maksuvõlga vähendatakse regulaarselt, on hageja minetanud õigustatud huvi hagiavalduse rahuldamise vastu. Hageja eeltooduga ei nõustu. Hageja selgitab, et 09.06.2021 hagiavaldust esitades, oli 09.06.2020 väljastatud vastutusotsusega määratud maksuvõla saldo vähenenud üksnes 65.87 euro ulatuses. Samas oli Maksu- ja Tolliamet alustanud kostja I maksukohustuse sundkorras sissenõudmist juba 20.07.2020, täitetoimingud peatas hageja küll 17.09.2020, mil halduskohus keelas teostada MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoiminguid, kuid alates 22.02.2022 on hageja kostja I maksuvõla osas sissenõudmistoiminguid jätkanud. Märkimisväärne on asjaolu, et tänaseks nimetatud toimingud kostja I maksuvõla täies ulatuses rahuldamiseni aga viinud ei ole. Seega oli hagejal õigus esitada hagi kostja I ja kostja II vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab maksuhalduri kui sissenõudja huvisid, samuti esitada hagi kostjate ühisvara jagamiseks. Hageja oleks nimetatud hagi esitanud ka juhul, kui hagiavalduse esitamise hetkel, s.o 09.06.2021, oleks kostja I maksuvõla saldo olnud korrigeeritud vastavalt haldusasjas nr x-xx-xxxx jõusse jäänud osale (52 281.91 eurot), millest maha arvestatud tolleks hetkeks toimunud laekumised, s.o 65.87 eurot (kuivõrd kostjal I puudus piisav vara, mille arvelt taolises summas maksukohustusi rahuldada ning võis eeldada, et isegi kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei viiks maksunõude täieliku rahuldamiseni). Võttes arvesse peale hagiavalduse esitamist kostja I maksuvõla vähenemist selle katteks toimunud laekumiste tõttu, on hageja siiski seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet ei ole tänaseks minetanud õigustatud huvi hagiavalduse rahuldamise vastu (vastavalt 01.04.2024 hagiavalduse täpsustuse p-s 2.5 toodud resolutsioonile). Hagejal on kehtiv, täitmiseks kohustuslik täitedokument, millest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks, sundtäitmistoimingute sooritamine ei ole siiani viinud nõude rahuldamiseni ning mille täitmist on võimalik saavutada üksnes läbi hagi rahuldamise. Siinkohal on oluline veel rõhutada, et kostjate viidatud laekumiste osas ei saa hagejal nende jätkumise osas olla kindlust, ei ole välistatud, et järgmistel kuudel laekumisi maksuvõla katteks ei toimu. II Kostjate vastuväited

2-21-9303

OÜ C püüab majandustegevusega jätkata, millest tulenevalt on ühingul võimalik loodetavasti tulevikus teenida tulu, mille arvelt võlgnetavaid maksukohustusi tasuda. OÜ C juhatuse liige kostja I tegeleb hetkel ehitussektoris kasutatavate kipsitoodete väljaarendamisega, mida on kavas hakata turustama OÜ C kaudu. Projekt hõlmab endas Eesti lähiriikide kontekstis unikaalsete toodete arendamist ja turustamist, millede puhul on peamiseks sihtriigiks Soome. Lisaks eelnevalt märgitule kavatseb kostja I lähiajal müüa talle kuuluva 2007. a veoki Volvo FM 440 (riiklik registreerimismärk: xxx). Müügist laekuv raha läheb tema ja OÜ C solidaarkohustuse katteks. Kostjatel ei olnud abieluvaralepingu sõlmimise ajal põhjust eeldada, et hageja soovib pöörata OÜ C maksuvõla sissenõudmiseks sissenõude nende ühisomandis olnud kinnistutele registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX. Seda põhjusel, et hageja ei taotlenud kohtult nende kinnistute suhtes mistahes maksuvõla sundtäitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamist, kui esitas 19.02.2020 kohtule taotluse kostja I suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks. Kohtumääruse p-s 1 on kirjas, et hageja palus kohtult luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale kinnistust asukohaga xxx(registriosa nr: xxx) summas 21 768.75 eurot ja käsutamise keelumärke kandmist kostja I ühisomandi osale kostjate ühisomandis olevast kinnistust asukohaga xxx (registriosa nr: XXX). Samas nähtub määruse p-dest 1.12 ja 11, et hagejale oli taotlust esitades teada, et kostjate ühisomandis on kokku neli korteriomandit. Ometi pidas hageja kostjale I vastutusmenetluse tulemusena tehtava võimaliku vastutusotsuse täitmise tagamiseks piisavaks hüpoteegi seadmist ja kasutamise keelumärke kandmist ühisomandi osale üksnes halduskohtu 03.03.2020 määruse resolutsioonis nimetatud kinnisasjade puhul. Eelnevalt väljatoodud asjaolude valguses eeldasid kostjad abieluvaralepingut sõlmides, et hageja võimaliku nõude täitmine on piisavalt tagatud halduskohtu 03.03.2020 määrusega antud lubade alusel kohaldatud meetmetega. Abieluvaralepingu p-s 2.2.2 on õigesti märgitud, lepingu esemeks olev vara oli kostjate ühisomand, mis polnud arestitud, samuti selle suhtes ei olnud vaidlusi ning seda ei olnud koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega. Kostjad soovisid sõlmida sellise kokkuleppe, et abikaasade poolt varaühisuse varasuhte kestel omandatud ühisvara hakkaks edaspidi kuuluma lahusvarana sellele abikaasale, kes on vara omandamisse, säilitamisse ja arendamisse rahaliselt panustanud. Võttes arvesse tõsiasja, et ülalnimetatud kinnisasjad on omandatud üksnes kostja II rahaliste vahendite arvel ning nende parendamise ja korrashoiukulud on kandnud samuti kostja II, ei saa pidada abieluvaralepingu tingimusi kostja I jaoks ebasoodsateks ja tema kahjuks kaldu olevateks. Vara jagamisel muul viisil oleks kostjal II säilinud kinnisasjade omandamiseks ja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue kostja I vastu. Täiendavalt väärib märkimist, et eelnimetatud kinnistud moodustavad olemuselt ühe terviku, mida ei saa ehitustehniliselt eraldi käsitleda. Sellel asub kostjate elukohaks olev hoone. Juhul kui kohus hagi soovitud kujul rahuldab ja kostjad selle tulemusena elukoha kaotavad, tähendab see nende jaoks drastilist elumuutust, sest uue eluaseme soetamine osutuks nende kui laenutaotlejate vanust ja (minimaalseks kahanevat) omafinantseeringut arvestades praktiliselt võimatuks. Sellisel juhul võiks äärmisel juhul kõne alla tulla suhteliselt väikese, tagasihoidlikus seisukorras korteri ostmine, kui sedagi. Sellist stsenaariumit ei saa pidada eelkõige kostja II seisukohalt ei õiglaseks ega ka proportsionaalseks, võttes arvesse, et temal puudub igasugune seos OÜ C maksuvõlgade tekkimise ja tasumata jätmisega. 01.03.2024 avaldasid kostjad, et neil ei ole vastuväiteid sellele, et hageja 26.01.2024 menetlusdokumendis märgitud ulatuses hagi tagasi võtab. Kostjad on seisukohal, et hageja on käesolevaks ajaks minetanud õigustatud huvi kostja I ja kostja II vahel 03.06.2020 sõlmitud

2-21-9303

abieluvaralepingu, lahusvaraks tunnistamise kokkuleppe ning asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks ka osas, mida hagi tagasivõtmine ei hõlma. Seda põhjusel, et kostja I maksuvõlg, mida temalt 09.06.2020 väljastatud vastutusotsuse nr 13-7/01028-11 alusel nõutakse, väheneb regulaarselt vähemalt 1530 euro võrra kuus. Ülaltoodust nähtuvalt on kostja I maksuvõlg vähenenud tänaseks juba peaaegu piirmäärani, mille puhul Maksu- ja Tolliamet kohaldab muude eelduste täidetuse korral maksuvõla ajatamise taotluse menetlemisel lihtsustatud korda ja genereerib otsuse koos kaasneva intressinõudega andmetöötlussüsteemis automaatselt. Lihtsustatud ajatamine saab toimuda juhul, kui maksuvõlg jääb vahemikku 5000- 20 000 eurot ja sellisel juhul ei nõuta maksukohustuslaselt tagatist. Kaudselt on õigustatud huvi kadumist tõdenud ka hageja ise, tehes kostjatele korduvalt ettepaneku lõpetada hagimenetlus kompromissiga tingimustel, et hageja loobub kostjate vahel 03.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu, lahusvaraks tunnistamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise nõudmisest, kostja I maksuvõla jäägi tasumine ajatatakse ning viimati nimetatu annab võlajäägi tasumise tagamiseks hagejale tagatise mõnele kinnisasjale riigi kasuks seatava hüpoteegi näol. Kostjad on jäänud siiani seisukohale, et kompromissi sõlmimine ei ole mõistlik ega põhjendatud olukorras, kus hageja peaks õigustatud huvi puudumise tõttu hagi tervikuna tagasi võtma ja ühtlasi kandma vähemalt suuremas osas kostjatel tekkinud menetluskulu, milleks on lepingulise esindaja tasu. OÜ C asus maksuvõlga vähendama 1530 euro suuruste maksete kaupa, lähtudes 2023. aasta septembris saadud Maksuja Tolliameti kompromissettepanekust, kus just selline igakuine makse välja pakuti. Lisaks avaldas hageja valmisolekut loobuda tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kompromissi sõlmimise korral kostjalt I vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmisest summas 1370 eurot, millise summa näol on tegemist K. K. õigusabikuluga, mis tal tekkis vaidluse pidamisel hagejaga maksuvõla suuruse üle. Juhul, kui asuda seisukohale, et vaatamata kostja I maksuvõla pidevale vähenemisele tulenevalt selle regulaarsest tasumisest osade kaupa on jätkuvalt vajalik tagatis kostja I kohustuse täitmise tagamiseks, piisab maksuvõla jäägist lähtudes selleks Tallinna Halduskohtu poolt 03.03.2020 haldusasjas nr x-xx-xxx tehtud määruse resolutsiooni p 1.1 alusel kinnistusraamatusse seatud kohtulikust hüpoteegist kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale kinnistust, registriosa nr-ga xxx, asukohaga xxx, suuruses 21 768.75 eurot. Hüpoteegi summa ületab käesoleval ajal juba maksuvõla jääki 8%-ga ja see näitaja suureneb järk-järgult korrelatsioonis maksuvõla vähenemisega. Siinkohal on oluline lisada, et kostja I on saanud kinnistu kaasomanikelt kinnituse, et viimased on valmis vajadusel sama müügitehinguga neile kuuluva osa kinnistust müüma. Seega ei tohiks tekkida probleeme tagatise realiseerimisega, kui selleks peaks ilmnema vajadus. Kostjad lisasid, et sõltuvalt kostjale I tehtud vastutusotsuse tühistamise ulatusest võib tekkida olukord, kus hagiavalduses esitatud nõue abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise osas osutub nõude ulatust arvestades ebaproportsionaalseks. Käesolevaks ajaks ongi prognoositu realiseerunud. Arvestades eelnevalt märgitud ja käesolevale menetlusdokumendile lisatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid, sealhulgas maksuvõla jäägi suurust, ei saa hagejal olla õigustatud huvi 26.01.2024 avalduses muudetud nõuete maksmapanekuks, sealhulgas kinnistute registriosa nr-tega XXX ja XXX avalikul enampakkumisel müümiseks ning saadava raha jagamiseks kostjate vahel võrdsetes osades. Isegi siis, kui maakohus peaks hageja hagi nõuded viimases avalduses taotletud kujul rahuldama, oleks kohtuotsuse jõustumise ajaks, aga tõenäoliselt juba apellatsioonimenetluse kestel K. K. maksuvõlg, mis määrati tasumiseks Maksu- ja Tolliameti 09.06.2020 vastutusotsusega nr 13- 7/01028-11, täies ulatuses tasutud ja avaliku enampakkumise

2-21-9303

korraldamise alus sellest tingituna ära langenud. Eeltoodut silmas pidades kostjad paluvad kohtul jätta hageja hagi rahuldamata ka pärast nõuete muutmist ja poolte menetluskulud hageja kanda vastavalt 23.07.2021 hagi vastuses taotletule. Hageja on 01.04.2024 menetlusdokumendis avaldanud, et soovib võtta tagasi nõude kinnistu registriosa nr XXX (asukohaga xxx; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr x, üldpinnaga 22,80 m2) osas. Eeltoodu tähendab, et hageja on nüüdseks tagasi võtnud kõik hagi nõuded seoses kostjate vahel 03.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu, lahusvaraks tunnistamise kokkuleppe ning asjaõiguslepingutega, millega läksid K. K. ja J.K. ühisomandist välja kinnistud registriosa nrtega XXX, XXX ja XXX. Kostjad avaldavad käesolevaga, et neil ei ole vastuväiteid sellele, et hageja eelnevalt nimetatud ulatuses hagi tagasi võtab. Kõnesolevas asjas ei ole enam kohaldatavad TMS § 187 lg-d 1 ja 2, § 188 lg-d 1 ja 2, § 190 p 2 ja 195, millele hageja kuni 01.04.2024 hagi tagasivõtmise avalduse esitamiseni tugines. Samas on kostjad seisukohal, et hageja on praeguseks minetanud õigustatud huvi ka kostjate ühisomandisse kuuluva kinnistu registriosa nr-ga XXX osas ühisomandi lõpetamiseks ja sama kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel ehk teisisõnu hagi rahuldamiseks osas, mida hageja 26.01.2024 ja 01.04.2024 hagi tagasivõtmise avaldustes sisaldavad avaldused ei hõlma. Seda põhjusel, et K. K. maksuvõlg, mille tasumist temalt Maksu- ja Tolliameti 09.06.2020 vastutusotsuse nr 13- 7/01028-11alusel jätkuvalt nõutakse, väheneb OÜ C poolt tehtavate regulaarsete (igakuiste) maksete tõttu ja peaks tasumiskiirust arvestades saama täies ulatuses tasutud hiljemalt kas 2025. aasta märtsis või aprillis. Hageja ei ole 01.04.2024 hagi täpsustuses välja toonud asjaolusid, mis annaksid põhjust eeldada, et OÜ C lõpetab igakuise maksuvõla tasumise ja seetõttu K. K. solidaarvõlg enam ei vähene. Faktilised asjaolud kinnitavad hoopis asjaolu, et solidaarne maksuvõlg väheneb esialgu eeldatust kiiremas tempos – kui varasematel kuudel tasus OÜ C maksuvõlga 1530 euro suuruste igakuiste osamaksetena, siis märtsis tasuti võla katteks korraga 1825.17 eurot. Maksuvõlg on kahanenud piirmäärani, mille puhul maksuhaldur kohaldab muude seatud eelduste täidetuse korral maksuvõla ajatamise taotluse menetlemisel lihtsustatud korda ning genereerib otsuse koos kaasneva intressinõudega andmetöötlussüsteemis automaatselt. Lihtsustatud ajatamine saab toimuda juhul, kui maksuvõla suurus jääb vahemikku 5000 - 20 000 eurot ja sellisel juhul ei nõuta maksukohustuslaselt tagatist. Vastavalt ülalpool avaldatule on K. K. solidaarkohustuse suurus kahanenud 18 273.94 euroni, jäädes nüüdseks juba alla piirmäära, mille puhul osutub maksukohustuslasel võimalikuks taotleda maksuvõla tasumise ajatamist lihtsustatud korras tagatist esitamata. Olukorras, kus Tallinna Halduskohtu 03.03.2020 määrusega haldusasjas nr x-xx-xxx antud lubade alusel Maksu- ja Tolliameti taotlusel kohaldatud täitmist tagavate toimingute tõttu on kostjal I lasuva maksuvõla solidaarse kohustuse täitmine piisavalt tagatud ja samal ajal puudub maksuvõla pideva tasumise tõttu hagejal põhjus pöörata solidaarnõude katteks sissenõuet K. K. varale, ei saa hagejal esineda õigustatud huvi hagimenetluse jätkamiseks ja hagi rahuldamiseks. Maksuõigussuhtes riiki esindava Maksu- ja Tolliameti huvide piisavast kaitstusest ning maksuvõla ulatuslikust vähenemisest tingituna on hageja minetanud õigustatud huvi nõudmaks kostjate ühisvara jagamist ja vara müümist avalikul enampakkumisel. Seega, hageja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ka allesjäänud nõuete osas ning poolte menetluskulud hageja kanda. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb ühtlasi tühistada hagi tagamiseks kohaldatud abinõud kostjale II kuuluvatele kinnisasjadele eelmärgete seadmise näol. Seda enam, et kõik viimati nimetatud kinnistuid, millede suhtes hagi tagamise määruse alusel hagi tagamise abinõusid kohaldati, puudutavad nõuded on hageja praeguseks tagasi võtnud.

2-21-9303

TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Konkreetsel juhul ei ole kostjad hagimenetluse käigus siiani rahuldanud ühtegi hageja nõuet, mis on seisnenud tehingu kehtetuks tunnistamises, tehingu alusel saadu üleandmises ja ühisvara jagamises. Eeltoodut silmas pidades tuleb jätta isegi hagi nüüdseks veel alles jäänud nõuete rahuldamise korral K. K.l tekkinud menetluskulud kuni hageja 26.01.2024 ja 01.04.2024 hagi tagasivõtmise avalduste esitamiseni 3⁄4 ulatuses hageja kanda, sest hageja võttis menetluse kestel tagasi oma nõuded vastavas ulatuses. Samas J.K. menetluskulud tuleks jätta täielikult hageja kanda, sest hageja on nüüdseks tagasi võtnud kõik nõuded, mille esitamine oli ajendatud kostja II osalemisest väidetavalt Maksu- ja Tolliameti kui sissenõudja huvisid kahjustava tehingu tegemisel (abieluvaralepingu sõlmimisel). III Varasem menetlus

2-21-9303

2-21-9303

jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa numbriga XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Võttes arvesse peale hagiavalduse esitamist kostja I maksuvõla vähenemist selle katteks toimunud laekumiste tõttu, on hageja siiski seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet ei ole tänaseks minetanud õigustatud huvi hagiavalduse rahuldamise vastu. Hagejal on kehtiv, täitmiseks kohustuslik täitedokument, millest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks, sundtäitmistoimingute sooritamine ei ole siiani viinud nõude rahuldamiseni ning mille täitmist on võimalik saavutada üksnes läbi hagi rahuldamise. Siinkohal on oluline veel rõhutada, et kostjate viidatud laekumiste osas ei saa hagejal nende jätkumise osas olla kindlust, ei ole välistatud, et järgmistel kuudel laekumisi maksuvõla katteks ei toimu.

2-21-9303

Maksuõigussuhtes riiki esindava Maksu- ja Tolliameti huvide piisavast kaitstusest ning maksuvõla ulatuslikust vähenemisest tingituna on hageja minetanud õigustatud huvi nõudmaks kostjate ühisvara jagamist ja vara müümist avalikul enampakkumisel. Seega, hageja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ka allesjäänud nõuete osas. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb ühtlasi tühistada hagi tagamiseks kohaldatud abinõud kostjale II kuuluvatele kinnisasjadele eelmärgete seadmise näol. Seda enam, et kõik viimati nimetatud kinnistuid, millede suhtes hagi tagamise määruse alusel hagi tagamise abinõusid kohaldati, puudutavad nõuded on hageja praeguseks tagasi võtnud.

(II).

I

2-21-9303

- tunnistada kehtetuks K. K. ja J.K. vahel 03.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping, lahusvaraks tunnistamise kokkulepe ning asjaõiguslepingud, millega läksid K. K. ja J.K. ühisomandist välja kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX; -asendada K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatu registriosa numbrite XXX, XXX ja XXX kannete muutmiseks kohtuotsusega; - muuta kinnistusraamatu registriosa numbrite XXX, XXX ja XXX kandeid selliselt, et kustutada kanne J.K. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriosadesse numbritega XXX, XXX ja XXX K. K. ja J.K.; - lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX suhtes; - müüa nimetatud kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX, XXX avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluvate kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; - - lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

2-21-9303

saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa numbriga XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa numbriga XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega. Hageja on seisukohal, et ta ei ole tänaseks minetanud õigustatud huvi hagiavalduse rahuldamise vastu. Hagejal on kehtiv, täitmiseks kohustuslik täitedokument, millest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks, sundtäitmistoimingute sooritamine ei ole siiani viinud nõude rahuldamiseni ning mille täitmist on võimalik saavutada üksnes läbi hagi rahuldamise. Siinkohal on oluline veel rõhutada, et kostjate viidatud laekumiste osas ei saa hagejal nende jätkumise osas olla kindlust, ei ole välistatud, et järgmistel kuudel laekumisi maksuvõla katteks ei toimu.

2-21-9303

aasta septembris saadud hageja kompromissettepanekust, kus just selline igakuine makse välja pakuti. Kostjate hinnangul väheneb maksuvõlg OÜ C poolt tehtavate regulaarsete (igakuiste) maksete tõttu ja peaks tasumiskiirust arvestades saama täies ulatuses tasutud hiljemalt kas 2025. aasta märtsis või aprillis. Kohus nõustub hagejaga, et ei ole välistatud, et järgmistel kuudel laekumisi maksuvõla katteks ei toimu, kuid arvestades, et OÜ C on teinud igakuiseid tasumisi alates 2023 aasta lõpust, siis ei ole võimalik ka järeldada, et OÜ C igakuiste maksetega ei jätka. Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja I vastu piisavalt tagatud, kuna kostja I kaasomandi osale on seatud maksuvõlast poole suurem hüpoteek ja OÜ C on alates 2023 aasta lõpust tasunud maksuvõlga regulaarselt. Lisaks tuleb arvesse võtta, et maksuvõlg on kostja I ja OÜ C solidaarkohustus.

2-21-9303

saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab (ka nt tuvastusnõude puhul) lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Käesolevas asjas pöördus hageja kohtusse eesmärgiga saada kostja I maksuvõlg rahuldatud ning kuivõrd kostja I tegevuse tõttu on peale hagiavalduse esitamist maksuvõlga osaliselt rahuldatud, siis seetõttu on hageja menetluses osaliselt hagiavalduse ka tagasi võtnud ehk TsMS § 168 lg 4 mõttes on kostja I hageja nõude osaliselt rahuldanud, mistõttu tuleb jätta menetluskulud kostjate kanda.

2-21-9303

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.