Ni&Na OÜ hagi Mööblimeister Grupp OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1805,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ni&Na OÜ (registrikood 14320754, aadress Kopli tn 77-13a, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 11713 Harju maakond, lepinguline esindaja vandeadvokaat X X, Advokaadibüroo LEXTAL, e-post [email protected]); Kostja: Mööblimeister Grupp OÜ (registrikood 10480202, aadress Veerenni tn 24, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10135 Harju maakond, lepinguline esindaja Tiina Raja, Larimar Consulting OÜ, e-post [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Mööblimeister Grupp Osaühingult Ni&Na Osaühingu kasuks välja põhivõlgnevus summas 1731,50 eurot, hagi esitamise päevaks kogunenud viivis summas 85,76 eurot ning alates 28.11.2019 kuni põhivõlgnevuse (1731,50 eurot) tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras.
Jätta menetluskulud kostja Mööblimeister Grupp OÜ kanda.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1125 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
1 (6)
2-19-124025 ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Menetluse käik ja hagi asjaolud
1.1.Ni&Na OÜ (edaspidi hageja) esitas 02.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mööblimeister Grupp OÜ-lt (edaspidi võlgnik või kostja) 1784,62 euro saamiseks. Kohus tegi 23.09.2019 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule.
1.2.Hageja esitas 27.11.2019 kostja vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse 1731,50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 85,76 eurot ja tasumata põhinõudelt VÕS § 113 alusel arvestatava lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis 03.12.2019 hagi menetlusse ja teatas, et lahendab asja lihtsustatud korras (TsMS § 405).
1.3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.10.2018 maaklerilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tasu 10% viimase poolt vahendatud klientide poolt ostetud mööbli ja furnituuri maksumusest. Hageja vahendas kostjale järgmised kliendid: a) X X OÜ, kellega lepiti kokku mööbli ja furnituuri müügis kogusummas 7651 eurot (ilma km-ta); b) X X, kellega lepiti kokku mööbli ja furnituuri müügis summas 2654 eurot (ilma km-ta), ning c) X X, kellega lepiti kokku mööbli ja furnituuri müügis summas 7010 eurot (ilma km-ta). Kokku oli hageja vahendatud klientide käive 17 315 eurot (ilma km-ta) ning sellelt kuulus tasumisele maakleritasu summas 1731,50 eurot. Hageja on maakleritasu kohta esitanud kostjale 19.02.2019 arve nr NA0011 summas 765,10 eurot ja 13.05.2019 arve nr NA0015 summas 966,40 eurot, millised summad on kostja jätnud tasumata. Samas on kostja arve nr NA0011 kättesaamist kinnitanud. Enne kohtumenetlust ei ole kostja esitanud ühtki vastuväidet hageja nõudele ega selle kohta esitatud arvetele.
1.4.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. II Kostja vastuväited
2.1.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga maaklerlepingut sõlminud. Kostja töötajal, kes on e-kirjavahetuses hagejaga viidanud, et varem on olnud vahendustasu kokkulepe 10%, ei olnud volitusi kostja nimel lepingute sõlmimiseks ja hageja ning kostja ei ole maaklerlepingus juhatuse liikmete tasemel kokku leppinud. E-kirjavahetusest ei avaldu ka muud olulised maaklerilepingu juurde kuuluvad kokkulepped. Samuti ei ole hageja nõue tõendatud. Hinnapakkumised ei tähenda veel seda, et neis näidatud töö reaalselt ka tehti. Hageja ei ole reaalselt mingit maakleriteenust osutanud. Hageja püüdis küll jätta muljet klientide toomisest kostjale, kuid tegelikkuses olid nn kliendid hageja tuttavad X X ja käesoleva kohtuasja hageja lepinguline esindaja X X, kes on ka X X OÜ juhatuse liikmed. Sisuliselt üritas hageja kostjalt vahendustasu välja petta, kuigi mingis tasus kokku ei ole lepitud. Kõik tehingud 2 (6)
2-19-124025 toimusid lühikese perioodi jooksul. Eeltoodud põhjendustel ei ole hagejal alust ka viivisenõudeks. III Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega ning läbi vaadanud esitatud tõendid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.10.2018 maaklerilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tasu 10% viimase poolt vahendatud klientide poolt ostetud mööbli ja furnituuri maksumusest. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja töötaja vahelisest e-kirjavahetusest saab järeldada maaklerlepingu sõlmimist, kas pooled leppisid kokku vahendustasus ja kas hageja on maaklerlepingust tulenevaid kohustusi täitnud. VÕS § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Lg 2 kohaselt maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
3.4.Kohus nõustub hagejaga, et hageja esindaja (sisearhidekt X X) ja kostja töötaja X X 11.12.10.2018 e-kirjavahetusest saab järeldada maaklerlepingu sõlmimist VÕS § 658 lg 1 mõttes. Seadus ei sätesta maaklerlepingu sõlmimisele kohustuslikku vormi-nõuet, mistõttu selle võib sõlmida mistahes vormis (VÕS § 11 lg 1, TsÜS 77 lg 1), sh kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh e-kirjavahetuses (TsÜS § 79). Nii on kostja töötaja X X A.X küsimusele vahendustasu kohta vastanud, et „oleme teinud koostööd sisekujundajatega ka vahendustasupõhiselt. Siiani on see olnud 10 % mööbli ja furnituuri maksumusest“ (dtl 37-39). Kohus leiab, et kuigi pooled ei ole juhatuse liikmete tasemel otseselt lepingut sõlminud, vastab ka selline poolte esindajate kaudsete tahteavalduste vahetus lepingu sõlmimise tunnustele (VÕS § 9, TsÜS § 68 lg 1).
3.5.Kostja vastuväite osas, et kostja töötaja X X ei olnud volitatud kostja nimel maaklerlepingut sõlmima, on kohtu hinnangul arvessevõetav hageja seisukoht, et volitus võib tuleneda ka majandus - ja kutsetegevuses tegutseva isiku esindamisest (TsÜS § 121 lg 2 kohaselt teise isiku ülesandel tema majandus-ja kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks) või esindajana tegutseva isiku tegevuse talumisest (TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma,
3 (6)
2-19-124025 et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud). Nii on kostja interneti kodu-leheküljelt (x) nähtuvalt X X kostja kontaktisikuks müügi ja disainiga seonduvates küsimustes (dtl 79), lisaks nähtub kostja poolt hageja vahendatud klientidele esitatud hinnapakkumistest, et need on koostanud samuti X X (dtl 40-46). Seega võib järeldada, et X X on isikuks, kes müüs kostja kaupu. Kohus leiab, et vahendustasu lubamine kliente vahendatavatele isikutele võib samuti kuuluda kostja esindaja müügitegevuse juurde. Seda arusaama kinnitab asjaolu, et X X pole keeldunud vastu võtmast hageja esimest arvet vahendustasu kohta summas 765,10 eurot, vaid on edastanud selle kostja juhatuse liikmele ja raamatupidajale (dtl 47-48), mille kohta pole hagejale esitatud mingeid vastuväiteid, mistõttu on hageja esitanud kostjale S.X kaudu ka teise arve summas 966,40 eurot, meenutades ühtlasi, et eelmine arve on tasumata (dtl 49-50). Eeltoodu näitab, et kostja juhatus on lisaks kostja kaupade müügile talunud X X tegevust ka klientide vahendusega seonduvate kokkulepete sõlmimisel.
3.6.Kostja vastuväide, et hagejal pole õigust vahendustasu saada, kuna ta pole oma kohustusi vahendajana täitnud, on kohtu hinnangul ümber lükatud lisaks X X poolt allkirjastatud hinnapakkumistele X X OÜ-le, X Xile ja X Xle (dtl 41-46) ka ette-maksuarvete ja maksekorraldustega, millest nähtuvalt on X X OÜ, X X ja X X on tasunud 50 % ettemaksu hinnapakkumiste alusel (dtl 80-88). VÕS § 664 lg 1 kohaselt muutub maakleritasu sissenõutavaks maakleri vahendatud lepingu sõlmimisest. VÕS § 664 lg 2 kohaselt ei mõjuta maaklerile makstava tasu suurust see, kui maakleri vahendatav leping jääb osaliselt või täielikult täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja hinnapakkumistest nähtuvalt tuli tellitava mööbli eest tasuda ettemaks 50% hinna ulatuses ning ettemaksu tasumisest hakkab kulgema mööbli tarnetähtaeg. Kuna mööbli hinna osaline tasumine ja tarnetähtaja kulgema hakkamine viitavad selgelt müügilepingu olemasolule, siis on ilmne, et kui ettemaks 50% on tasutud, siis on leping sõlmitud. Seonduvalt maakleritasu suurusega (10 % vahendatud kliendi tellitud mööbli ja furnituuri maksumusest) on kohtu hinnangul õige hageja seisukoht, et isegi leida, et selle suuruses ei oleks kokku lepitud, peaks kostja VÕS § 665 kohaselt hagejale maksma tavapärase maakleritasu, mis kostja töötaja S.X kirja kohaselt hagejale on 10% mööbli ja furnituuri maksumusest.
3.7.Seega oli hageja maakleritasu muutunud arve nr NA0011 esitamise hetkeks (19.02.2019) kui ka arve nr NA0015 esitamise hetkeks (13.05.2019) sissenõutavaks, millest tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhinõue 1731,50 eurot (765,10 + 966,40), põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kostja ei ole maakleritasu kokkulepitud tähtajaks makstud (VÕS § 76 lg 1 on kohustust rikutud), siis võib hageja õiguskaitsevahendina nõuda selle kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 108 lg 1. VÕS § 113 lg 1 tuleneb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas maakleritasu kohta osaliselt arve 19.02.2019 summas 765,10 eurot ja selle arve maksetähtaeg oli 21.02.2019, millelt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.02.2019 – 27.11.2019 eest (279 päeva) on 46,79 eurot (765,10 x0,08 x 279 / 365 = 46,79 eurot). Ülejäänud maakleritasu kohta esitas hageja arve 13.05.2019 summas 966,40 eurot ja selle arve maksetähtaeg oli 27.05.2019, millelt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.05.2019-27.11.2019 eest (184 päeva) on 38,97 eurot (966,40 x 0,08 x 184 / 365 = 38,97 eurot). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 85,76 eurot (46,79 + 38,97 = 85,76 eurot). IV Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4 (6)
2-19-124025
4.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
4.2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
4.3.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
4.4.Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu hagimenetluses 1440 eurot (koos km-ga). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot + km. Hageja kinnitab, et kõik ülaltoodud kulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu palub hageja vastavalt TsMS § 174 lg 10 menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
4.5.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja suhtes vastuväiteid esitanud.
4.6.Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 225 eurot on põhjendatud menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele. Hageja lepingulise esindaja kulude osas leiab kohus, et see on põhjendatud osaliselt, sh järgmises ulatuses: hagi materjalide analüüs ja hagiavalduse koostamine – 2 tundi; kostja vastuse analüüs, täiendavate tõendite kogumine ja hageja seisukohtade koostamine kostja vastusele 2 tundi; kohtumäärusega tutvumine ja kompromissi ettepaneku tegemine kostjale- 0,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine ja seisukohtade esitamine hageja menetluskuludele – 0,5 tundi. Kokku on seega hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 5 tunni ulatuses. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasumäär 150 eurot ilma km-ta mõistlik ja põhjendatud. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks hagimenetluses 900 eurot.
4.6.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1125 eurot (sh riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 900 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
5 (6)
2-19-124025
4.7.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
4.8.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.