Placet Group OÜ hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
275,45 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja nende
Hageja: Placet Group OÜ (registrikood lepinguline esindaja Darina Koivunen
11198910),
Kostja: K. P. (isikukood xxxx) Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Placet Group OÜ hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Placet Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-25-105441 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Placet Group OÜ esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 237,46 euro saamiseks. Kohus tegi 28.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 25.04.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Placet Group OÜ (hageja) esitas 15.05.2025 Harju Maakohtule hagi K. P. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 15.05.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Placet Group OÜ ja kostja K. P. vahel 11.06.2024 sõlmitud krediidilepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust 193,65 eurot, intresse 33,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 16,62 eurot, võla sissenõudekulu 10 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (193,65 eurot) alates 15.05.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kostja ja hageja sõlmisid 11.06.2024 krediidilepingu nr xxxx krediidilimiidiga 200 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,99% aastas: krediidilimiit 200 eurot, intressimäär 38,44% aastas, viivisemäär 0,11% päevas, osamakse suurus 8,52 eurot, tagasimaksete arv 45, maksepäev iga kuu 10. kuupäev, makseperiood 10.07.2024 kuni 10.03.2028.
5.Hageja tegi 11.06.2024 kostjale krediidi väljamakse 190 eurot (krediidi väljamaksmisel peeti kinni lepingutasu 10 eurot).
6.Kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 30,59 eurot, millest hageja luges 6,35 eurot põhiosa katteks, 19,21 eurot intresside katteks, 0,03 eurot viiviste katteks ja 5 eurot sissenõudmiskulude katteks.
7.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja krediidilepingu nr xxxx tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, kuivõrd kostja oli viivituses 2024 oktoobri, novembri ja detsembri ning 2025 jaanuari ja veebruarikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Hageja edastas 10.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega anti kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 24.12.2024. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu 25.02.2025 üles.
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
8.1.põhivõlg 193,65 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 200 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 6,35 eurot;
8.2.intressid 33,59 eurot, s.o intressimääraga 0,11% päevas (6,20+6,33+6,06+6,18+6,10+2,72 (märtsikuu intressimakse 5,44 eurot / 28 päeva x 14 päeva));
8.3.sissenõutavaks muutunud viivised 16,62 eurot (põhivõlgnevuselt 193,65 eurot alates 26.02.2025 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 14.05.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 0,11% päevas;
8.4.edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates 15.05.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 2
2-25-105441
8.5.võla sissenõudmiskulud 10 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 22.10.2024 kiri 5 eurot; 19.11.2024 kiri 5 eurot.
9.Hagiavalduse kohaselt on 11.06.2024 sõlmitud krediidilepingu nr xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1308 eurot, finantskohustused 67 eurot ja 283,98 eurot, majapidamiskulud 170 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired puudusid; Maksuamet – maksuvõlgnevused puudusid; Rahvastikuregister –ülalpeetavad puuduvad; Ametlikud Teadaanded – ametlikud teadaanded puudusid) ning kostja pangakonto väljavõttes avaldatud andmetest.
10.Kostja esitas hagejale kontoväljavõtte Xxxx AS-is nr xxxx (periood 18.11.2023-15.05.2024). Kostja sissetulekutena tuvastati: 2023 detsember 592,01 eurot; 2024 jaanuar 610,61 eurot, 2024 veebruar 610,61 eurot, 2024 märts 1523,41 eurot, 2024 aprill 1586,91 eurot, 2024 mai 1302,29 eurot. Kokku laekus kostja kontoväljavõtte nr xxxx kohaselt sissetulekuks 5023,22 eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 1255,81 eurot. Kostja kohustustena tuvastati järgmist: varasemad laenulepingud Placet Group OÜ-ga (laenuleping nr xxxx kuumakse 15,24 eurot, laenulepingu nr xxxx kuumakse 112,07 eurot, krediidikonto lepingnr xxxx kuumakse 106,67 eurot, krediidikonto leping nr xxxx kuumakse 50 eurot) kokku 283,98 eurot; I AS laenu kuumakse 67,14 eurot; B AS laenu kuumakse 106,40 eurot. Kokku tuvastati kostjal finantskohustusi 457,52 eurot.
11.Lisaks kostja kontoväljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 1255,81 eurot, finantskohustustele 457,52 eurot ja taotleva laenu xxxx osamaksele 8,52 eurot, arvestati kostja kuludeks ka igakuised majapidamiskulud summas 370 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ siseeeskirjadele. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu xxxx sõlmimisel oli: 1255,81 eurot (sissetulek) – 457,52 eurot (finantskohustused) – 370 eurot (majapidamiskulud) – 8,52 eurot (taotleva laenu xxxx osamakse) = 419,77 eurot. Seega kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 419,77 eurot.
12.Hageja esitas 29.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 169,41 eurot, intressid 5,05 eurot ning viiviseid põhinõudelt alates 15.05.2025 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja selgitab, et kostja sai laenulepingu nr xxxx alusel laenu 200 eurot (laenu väljastamisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 10 eurot). Kostja teostas lepingu alusel tagasimakseid kokku 30,59 eurot, seega on tagastamata 169,41 eurot (200- 30,59). Samuti arvestab hageja tasumata intresse 5,05 eurot perioodi 12.06.2024 kuni 24.02.2025 eest (s.o laenulepingu sõlmimisele järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni).
13.Kostjale K. P. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 15.06.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 30.06.2025) oma vastust esitanud ei ole.
14.Hageja on hagiavalduse punktis 6.3 esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja 3
2-25-105441 hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
16.Vastavalt 15.05.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Placet Group OÜ ja kostja K. P. vahel 11.06.2024 sõlmitud krediidilepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust 193,65 eurot, intresse 33,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 16,62 eurot, võla sissenõudekulu 10 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (193,65 eurot) alates 15.05.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Kohus tuvastab, et hageja Placet Group OÜ ja kostja K. P. sõlmisid 11.06.2024 krediidilepingu nr xxxx krediidilimiidiga 200 eurot (dtl 49 jj) ja kostja sai 11.06.2024 krediiti kokku 190 eurot (dtl 124) ning tegi tagasimakseid kokku 30,59 eurot (dtl 32-33) Kostja ja hageja vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping.
18.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
19.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
20.VÕS § 403 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 4
21.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
22.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis 4
2-25-105441 asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
23.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
24.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
25.Hagiavalduse kohaselt on 11.06.2024 sõlmitud krediidilepingu nr xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1308 eurot, finantskohustused 67 eurot ja 283,98 eurot, majapidamiskulud 170 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired puudusid; Maksuamet – maksuvõlgnevused puudusid; Rahvastikuregister – ülalpeetavad puuduvad; Ametlikud Teadaanded registrisse – ametlikud teadaanded puudusid) ning kostja pangakonto väljavõttes avaldatud andmetest.
26.Kostja esitas hagejale kontoväljavõtte S AS-is nr xxxx (periood 18.11.2023-15.05.2024). Kostja sissetulekutena tuvastati: 2023 detsember 592,01 eurot; 2024 jaanuar 610,61 eurot, 2024 veebruar 610,61 eurot, 2024 märts 1523,41 eurot, 2024 aprill 1586,91 eurot, 2024 mai 1302,29 eurot. Kokku laekus kostja kontoväljavõtte nr xxxx kohaselt sissetulekuks 5023,22 eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 1255,81 eurot. Kostja kohustustena tuvastati järgmist: varasemad laenulepingud Placet Group OÜ-ga (laenuleping nr xxxx kuumakse 15,24 eurot, laenulepingu nr xxxx kuumakse 112,07 eurot, krediidikonto lepingnr xxxx kuumakse 106,67 eurot, krediidikonto leping nr xxxx kuumakse 50 eurot) kokku 283,98 eurot; I AS laenu kuumakse 67,14 eurot; B AS laenu kuumakse 106,40 eurot. Kokku tuvastati kostjal finantskohustusi 457,52 eurot.
27.Lisaks kostja kontoväljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 1255,81 eurot, finantskohustustele 457,52 eurot ja taotleva laenu xxxx osamaksele 8,52 eurot, arvestati kostja kuludeks ka igakuised majapidamiskulud summas 370 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ siseeeskirjadele. .Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu xxxx sõlmimisel oli: 1255,81 eurot (sissetulek) – 457,52 eurot (finantskohustused) – 370 eurot (majapidamiskulud) – 8,52 eurot (taotleva laenu xxxx osamakse) = 419,77 eurot. Seega kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 419,77 eurot.
28.Kohus asus 15.05.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja on küll kontrollinud kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud, avalikes registrites ja kostja kontoväljavõttes avaldatud andmetest, kuid eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud krediidiandjal tekkida 5
2-25-105441 veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli laenu taotlemisele eelnenud perioodil mitmeid laenukohustusi (sh varasemad laenulepingud Placet Group OÜ-ga (laenuleping nr xxxx kuumakse 15,24 eurot, laenulepingu nr xxxx kuumakse 112,07 eurot, krediidikonto lepingnr xxxx kuumakse 106,67 eurot, krediidikonto leping nr xxxx kuumakse 50 eurot) kokku 283,98 eurot; I AS laenu kuumakse 67,14 eurot; B AS laenu kuumakse 106,40 eurot) kogusummas 457,52 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja 4 kuu keskmiseks sissetulekuks oli 1255,81 eurot. Kontoväljavõttest nähtub, et valdava osa kostja sissetulekust moodustasid erinevad toetused (sh sotsiaaltoetus, töövõimetoetus), kusjuures toetused olid ainsaks sissetulekuks perioodil 2023 detsember kuni 2024 veebruar ning alates 2024 märts lisandus töötasu N OÜ-lt ca 1000 eurot.
29.Kontoväljavõttelt nähtub seegi, et kostjale teevad erinevad füüsilised isikud regulaarseid ülekandeid, kuid puudub analüüs, mis on ülekannete sisu ning seejuures pole kontrollitud ega ei ole tegemist kostjale antud laenudega. Sealjuures nähtub kontoväljavõttelt seegi, et kostja teeb samuti erinevatele füüsilistele isikutele regulaarseid makseid, vahel üldise selgitusega „makse“, kuid vahel ka viitega laenu või võla tagastamisele. Eeltoodust tuleneb, et krediidiandja ei ole kostja kontoväljavõtet tegelikkuses analüüsinud ega hinnanud kostja majanduslikku olukorda.
30.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
31.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
32.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
33.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
34.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
35.Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 28-32), et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 15.05.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga hiljemalt 14 päeva jooksul 15.05.2025 kohtumääruse kättesaamisest. Hageja lepingulisele esindajale oli 6
2-25-105441 15.05.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 19.05.2025, seega saabus kohtunõude täitmise tähtaeg 02.06.2025.
36.Hageja esitas 29.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 169,41 eurot, intressid 5,05 eurot ning viiviseid põhinõudelt alates 15.05.2025 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja selgitab, et kostja sai laenulepingu nr xxxx alusel laenu 200 eurot (laenu väljastamisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 10 eurot). Kostja teostas lepingu alusel tagasimakseid kokku 30,59 eurot, seega on tagastamata 169,41 eurot (200- 30,59). Samuti arvestab hageja tasumata intresse 5,05 eurot perioodi 12.06.2024 kuni 24.02.2025 eest (s.o laenulepingu sõlmimisele järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni).
37.Hageja poolt 29.05.2025 esitatud ümberarvutus on ebaselge. Esiteks, kui kostja sai krediiti 200 eurot, millest 10 eurot oli lepingutasu ja kostja tegi tagasimakseid kokku 30,59 eurot, siis ei saa hageja ümberarvutatud põhinõude suuruseks olla 169,41 eurot, vaid 159,41 eurot (20010-30,59). Lisaks pole hageja esitanud uut maksegraafikut (st tagasimakseid pole uuesti määratud) ega ka andmeid, mis võimaldaksid tuvastada, kas ümberarvutatud nõude korral lepingu ülesütlemine 25.02.2025 jätkuvalt kehtib (st kas ümberarvutatud nõude korral oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga jätkuvalt vähemalt kolme osamakse tasumisega viivituses). Seega hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o 02.06.2025) kohtunõuet ei täitnud, s.o ei täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ei ole täpsustanud alternatiivse nõude asjaolusid ega esitanud uut maksegraafikut.
38.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
39.Tallinna Ringkonnakohus on 03. juuli 2025 määruses tsiviilasjas 2-24-145611 selgitanud, et ka hageja alternatiivsete nõuete rahuldamise eelduseks oli jätkuvalt asjaolu, et laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et laenulepingu ülesütlemine oleks õiguslikud tagajärjed kaasa toonud.
40.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 15.05.2025 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib ega esitanud uut hagiavalduse resolutsioon, mis hõlmaks nii esmast nõuet, kui hageja selle nõude juurde jääb, kui ka alternatiivset nõuet), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
41.Käesoleval juhul ei välista rahuldamata jäänud hagi hagejal uuesti kohtusse pöörduda. Juhul, kui kostja jääb laenulepingust tulenevate ümberarvestatud suurusega osamaksete, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine on tuvastatud, tasumisega viivitusse võib 7
2-25-105441 hageja nõuda kostjalt kohtu kaudu osamakse(te) tasumist, mis on muutunud sissenõutavaks. Tegemist oleks sel juhul osaliselt muutunud hagi aluseks olevate asjaoludega, mis uue hagi esitamist samade poolte vahel ei piira. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
44.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
45.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.06.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.