Hageja (vastustaja) OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja (apellant) XX (isikukood lepinguline esindaja Alar Liivamägi
Menetluse liik
XXXXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2019 otsus osas, millega maakohus rahuldas OK Incure OÜ hagi kostja vastu 507,39 euro ulatuses. Teha nimetatud osas uus otsus, millega jätta OK Incure OÜ hagi XX vastu rahuldamata. Tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis OK Incure OÜ hagi rahuldamata 472,36 euro ulatuses.
4.Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja OK Incure OÜ-lt maakohtu menetluskulu 320 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulu 640 eurot, kokku 960 eurot XX kasuks.
1(10)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 08.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 900,37 euro saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti 02.01.2019 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - kostja sõlmis portaalihaldur OÜ Omaraha (portaalihaldur; Omaraha) vahendusel läbi isikliku virtuaalkonto 27.05.2017 laenulepingu nr S171014277 750 euro laenamiseks intressimääraga 35% aastas, 4 aastaks; - kostja sai raha, kuid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud; - viimase makse teostas kostja jaanuaris 2018; - vaatamata kirjalikele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 07.05.2018 ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu 07.05.2018 hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 692,57 eurot, intressi 78,54 eurot, viivise 168,64 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot. Lepingu üldtingimuste (ÜT) allkirjastamisel digitaalselt või PIN-koodiga kontrollimise teel saab portaali kasutaja isikliku virtuaalkonto, mille abil haldaja ja/või kasutaja saab teha toiminguid vastavalt ÜT. Kostja on ÜT allkirjastanud 30.12.2017 kui tegi endale virtuaalkonto Omaraha OÜ vahendusel. Eritingimused on osa laenusaaja laenutingimustest, mis vastavalt ÜT punktile 2.5 lisatakse laenulepingule. Laenusaaja laenutingimusteks loetakse laenusaaja allkirjastatud tahteavaldust, millele vastavatel tingimustel on laenusaaja nõus laenu võtma. ÜT p 11.5 allkirjastamisega kinnitavad laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile koos kõigi laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist, kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 (üheksakümmend) päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Portaalil on õigus talle üleantud lepingud omakorda üle anda kolmandale isikule või üleantud lepingutest tulenevad nõuded loovutada. ÜT p 11.4 alusel on portaalihalduril ühtlasi õigus tegutseda laenuandja (investori) nimel, seega on hagejal uue võlausaldajana õigus kostjalt nõuda laenulepingust tulenevat kohustuse täitmist. Laenulepingu alusel on kostja saanud laenu summas 750 eurot, tingimustel, mis on sätestatud vastavas tahteavalduses (laenusaaja laenutingimused). Tagatisfondi maksed ja lepingutasud on maha arvestatud tulenevalt laenulepingus kokkulepitud maksegraafikule ning Omaraha OÜ eteenuse keskkonna tingimustele ja hinnakirjale. Vastavalt sõlmitud laenulepingu
2(10)
maksegraafikule kohustus laenusaaja maksma esialgu lepingutasu katteks 15 eurot ning tagatisfondi tasu 22,50 eurot, edaspidi igakuiselt põhiosa summa ning intressi, mis on antud juhul 35%. Tagasimakse summa või selle osa puudumisel on laenusaaja kohustatud tasuma viivist. Hageja esitas nõude sissenõudmiskulude osas 40 eurot, mis koosneb kostjale tasulistes kirjade edastamises. Peale lepingu ülesütlemist on kostjale edastatud nõudekirjad 17.05.2018 e-posti ja posti teel aadressil Välja 4-35, Tallinn, 07.06.2018 pretensioon e-posti ja posti vahendusel, 02.08.2018 hagihoiatus posti ja e-posti teel, 11.10.2018 saadetud uuesti hagihoiatus posti teel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas nõudele järgmised vastuväited: - kostjal ei ole võlga hageja ees; - hageja pole esitanud nõude aluseks olevaid lepinguid; - „Laenusaaja laenutingimused“ on kostja nõusolek portaalihaldurile laenulepingu sõlmimiseks, mitte laenuandjale tehtud tahteavaldus kohustuste võtmiseks; - „Laenuleping“ ei ole kostja tahteavaldus kohustuste võtmiseks; - lepingutes puuduvad enamik kohustuslikest andmetest; - puuduvad krediidi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummad; - hageja ei saa nõuda viivist seaduslikust määrast suuremas määras; - pooltel puudus kokkulepe lepingutasu ja tagatisfondi maksete osas; - kostja kõik maksed tuleb lugeda laenusumma (põhivõla) katteks; - hageja ei ole tõendanud laenusumma väljamaksmist kostjale; - kostja ei ole lepingu ülesütlemise teateid saanud; - kostjale pole antud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks; - ülesütlemisavaldused on tehtud selleks õigust mitte omava isiku poolt; - nõudeõigus ei ole hagejale üle läinud; - sissenõudmiskulude nõue on alusetu; - laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust; - vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju põhisummat ületava nõudeosa osas ning see summa tuleb tasaarveldada laenulepingust tekkinud kohustustega; -kostja on maksnud hagejale vähemalt 242,04 eurot või alternatiivselt vähemalt nende summade võrra tõendatult vähem laenu saanud. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus lahendas asja lihtmenetluse sätete kohaselt ja rahuldas hagi osaliselt 507,39 euro ulatuses, jättis hageja menetluskulud 51,79% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 48,21% ulatuses hageja kanda ning mõistis välja tasaarvestuse tagajärjel hagejalt kostja kasuks 63,64 eurot. Vaidluse lahendamisel kohaldas maakohus VÕS § 396 lg-s 1, ÜT p-dele 2.1., 2.4., 2.6.-2.8. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja allkirjastas ÜT, kui tegi endale virtuaalkonto; - ÜT p 2.6 kohaselt on laenuleping sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-vormingus lepingu poolte allkirjastatud tingimustel;
3(10)
- ÜT p 2.7 kohaselt kantakse lepingu sõlmimise korral raha laenusaaja virtuaalkontole portaalis; - ÜT p 2.8 kohaselt on laenusaajal õigus oma virtuaalkontol olev laen välja võtta ja seda oma äranägemisel kasutada; - kostja on 27.05.2017 kl 07:52 digitaalselt kinnitanud laenusaaja laenutingimused S171014277, mille kohaselt on laenusummaks 750 eurot, koguintress 35% aastas (sh laenuintress ja vahendustasu), periood 4 aastat, lepingutasu 15 eurot, makse tagatisfond 22,50 eurot, krediidikulukuse määr 43% aastas; - kostja on portaalile edastanud ka oma pangakonto numbri, kuhu laenuraha kanda tuleb; - laenulepingu sõlmimist ja laenu kättesaamist kinnitab asjaolu, et kostja on teinud laenulepingu raames tagasimakseid; - kostja sõlmis 27.05.2017 laenulepingu nr S171014277. Kuna vaidlusalune laenuleping on sõlmitud krediidivahendaja abil selliselt, et majandus- ja kutsetegevuses mittetegutsev(ad) isik(ud) on andnud krediiti füüsilisest isikust tarbijale, siis kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 402 lg 22). Eelnimetatud seisukohta ei väära ka ÜT p 2.10, kuivõrd nimetatud kokkulepe on VÕS § 421 kohaselt tühine. Kuivõrd leping on VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutunud kehtivaks seoses kostja poolt laenu kättesaamisega, ei ole tegemist tühise lepinguga VÕS § 404 lg-s 2 viidatud andmete puudumise tõttu. Hagejal puudub VÕS § 408 lg 4 kohaselt õigus nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras, kuna lepingutes puuduvad kõigi tarbija poolt krediidi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummad ja hagejal puudub õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras, kuna laenulepingust puudub VÕS § 4031 lg 1 punktis 11 nõutud viivise aasta- ja päevamäär (VÕS § 408 lg 10). Seoses laenulepingu ülesütlemisega tuvastas maakohus, et leping öeldi üles 07.05.2018, s.o enam kui 4 kuud hiljem ja selleks hetkeks oli ÜT p 11.5 kohaselt võlausaldaja isik juba vahetunud ning nõudeõigus sellega investoritelt üle läinud Omarahale. Lepingu ülesütlemine on kehtiv, kuna avaldus on kostjale kättetoimetatud. Omarahal oli õigus leping üles öelda ja teha seda oma esindaja vahendusel (TsÜS § 116 lg 2). Maakohus tuvastas, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud ja kohaldas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut. Sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele seadusjärgne intressimäär ning lepingutasu, tagatisfondi makse ja ülekandekulu summad, mis muidu kuulunuks lepingu koosseisu, kostja poolt hüvitamisele ei kuulu. Maakohus viitas VÕS § 164 lg-tele 1 ja 2 ja tuvastas ÜT p 11.5 alusel, et portaalihalduril oli õigus talle üleantud lepingud omakorda üle anda kolmandale isikule või üleantud lepingutest tulenevad nõuded loovutada. Maakohus tuvastas, et kostjat on teavitatud nõude loovutamisest ja sellest, et uueks võlausaldajaks on hageja (VÕS § 412 lg 1 mõttes), kuna teade on edastatud aadressile, mille õigsust on kostja kinnitanud laenutingimustes ja mille muutumisest ei ole kostja teavitanud ÜT p 8.2.2 kohaselt. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Maakohus viitas VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-tele 1 ja 7, §-le 100 ja § 100 lg 1 p-le 1 ning leidis, et kostja rikkus kohustust laen ettenähtud ajaks tagastada ja kõik võlasuhtest tulenevad
4(10)
rahalised kohustused muutusid sissenõutavaks hiljemalt 08.05.2018 (järgmisel päeval pärast lepingu ülesütlemist). Kohus arvestas kostja tehtud maksed laenu põhiosa katteks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 507,39 eurot (750 - 242,61). Viivise ja sissenõudmiskulude nõude lahendamisel viitas maakohus VÕS § 113 lg-le 1, TsMS §-le 367 ja Riigikohtu lahendi nr 214-21710/105 p-s 45 märgitule ja jättis nõuded rahuldamata tulenevalt asjaolust, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Apellatsioonkaebus
3.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse, millega maakohus rahuldas hageja nõude 443,75 euro ulatuses ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt TsÜS § 67, otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ja ebaõigesti on hinnatud tõendeid. Hageja kordab maakohtu menetluses esitatud väiteid määraltemata võlausaldaja kohta ja leiab, et lepingut ei ole laenuandjaga sõlmitud. Kuivõrd asjas puudub isik, kelle ees kostjal algselt kohustus tekkis, ei ole kehtiv ka edaspidine nõude loovutuste ahel. Maakohus ei andnud hinnangut nendele kostja vastuväitele. Hageja pole tõendanud kostjale laenu väljamaksmist. Isegi kui lugeda laenuleping kehtivalt sõlmituks, ei olnud nõude investorilt portaalihaldurile üleminekuks makse enam kui 90-päevase hilinemise tingimus täidetud. Laenulepingu ülesütlemise ajaks oli maksegraafiku kohaselt sissenõutavaks muutunud laenu tagasimaksed summas 95,77 eurot, kostja oli kohtu tuvastatu kohaselt tasunud 242,61 eurot. Kostja ei olnud maksetega viivituses. Laenulepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud kehtiv, kuna kostjal puudus võlg. Juhul, kui laenulepingust tekkis kohustus „investori“ ees, kuulub nõudeõigus endiselt investorile, kuna nõude automaatseks üleminekuks nõutav 90-päevase võla tingimus on täitmata ja üleminekut portaalihaldurile pole toimunud, seega pole toimunud ka loovutamist hagejale. Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemisavaldus kostjale saadeti ega seda, et kostja selle kätte sai. Vastus apellatsioonkaebusele
4.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
5.Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele selgitas hageja apellatsioonimenetluses portaali omaraha.ee süsteemi toimimise loogikat, tegevust ja laenulepingu sõlmimise protseduuri ning esitas täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
5(10)
7.Ringkonnakohus vaatab asja läbi vaidlustatud osas. Maakohus rahuldas hageja nõude laenu põhiosa väljamõistmiseks 507,39 euro ulatuses. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles hageja nõue jäi rahuldamata laenu põhiosa 184,61 euro, intressi 78,54 euro, viivise 168,64 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro, kokku 472,36 euro ulatuses. Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus võtab asja juurde apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
kolleegiumi
ettepanekul
hageja
poolt
I
8.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaielda apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - kostja tegi endale Omaraha hallatavas Internetiportaalis virtuaalkonto ja allkirjastas ÜT-d; - ÜT p 2.6 kohaselt on laenuleping sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-vormingus lepingu poolte allkirjastatud tingimustel; - ÜT p 2.7 kohaselt kantakse lepingu sõlmimise korral raha laenusaaja virtuaalkontole portaalis; - ÜT p 2.8 kohaselt on laenusaajal õigus oma virtuaalkontol olev laen välja võtta ja seda oma äranägemisel kasutada; - kostja on 27.05.2017 kl 07:52 digitaalselt kinnitanud laenusaaja laenutingimused S171014277, mille kohaselt on laenusummaks 750 eurot, koguintress 35% aastas (sh laenuintress ja vahendustasu), periood 4 aastat, lepingutasu 15 eurot, makse tagatisfond 22,50 eurot, krediidikulukuse määr 43% aastas; - kostja on portaalile edastanud ka oma pangakonto numbri, kuhu laenuraha kanda tuleb; - kostja on teinud laenulepingu raames tagasimakseid.
9.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja nõuded sõlmitud laenulepingute alusel laenuna saadud rahasummade tagastamiseks võivad kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, milles sätestatust tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud ja kohustus on muutunud sissenõutavaks. II
11.Asja lahendamiseks tuleb esmalt vastata kostja väitele, et hageja ei ole kostja suhtes võlausaldaja.
11.1.Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 toimub lepingu sõlmimine pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Maakohus leidis põhjendatult, et vaidlusalune laenulepingu sõlmiti krediidivahendaja abil. Krediidivahenduslepingut reguleerib VÕS § 4011 ja selle lepinguga kohustub üks isik (krediidivahendaja) oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Oma sisu poolest on § 670 krediidivahenduslepingu näol (VÕS § 4011 mõttes) tegemist teenuselepinguga.
11.2.Suhtes krediidiandja ja krediidivahendajaga võib tegemist olla kas maaklerilepinguga (VÕS § 658) või agendilepinguga (VÕS § 670). Neist mõlema sisuks on krediidivahendaja vahendustegevus ja krediidivahendaja tegevuse tulemusena sõlmitakse krediidileping
6(10)
krediidivõtja ja krediidiandja vahel. Kui krediidivahendaja sõlmib krediidiandja nimel ja arvel lepinguid või vahendab neid püsivalt, on krediidivahenduslepingu näol tegemist agendilepinguga. Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima.
11.3.Kolleegiumi hinnangul ei tegutsenud krediidivahendaja vaidlusaluses asjas sõlmitud laenulepingut sõlmides suhtes investoriga maaklerilepingu (VÕS § 658) alusel, vaid pigem agendilepingu alusel (VÕS § 670 lg 1). Nimetatule viitavad hageja poolt esile toodud asjaolud: ÜT p 11.4 alusel on portaalihalduril ühtlasi õigus tegutseda laenuandja (investori) nimel, seega on portaalihalduril uue võlausaldajana õigus kostjalt nõuda laenulepingust tulenevat kohustuse täitmist; laenulepingu sõlmimisel debiteerib portaalihaldur laenulepingus kokkulepitud laenusumma investori investeerimiskontolt ja kannab laenusumma laenusaaja virtuaalkontole portaalis; sellega on investori kohustused, mis tulenevad laenulepingust, täidetud ning laenusumma on laenusaajale välja makstud Omaraha poolt (dtl 125 p 5); kui laenaja taotleb laenu, koostab Omaraha talle hetke parima pakkumise; kui see sobib (summa, intress, graafik), allkirjastab laenaja laenutaotluse (fail Laenutaotlus), süsteem genereerib laenulepingud (fail Laenuleping) ja graafiku ning kannab raha välja; investorilt allkirjastamist ei küsita, tema saab lepingu sõlmimisest teada tagantjärele.
11.4.Laenusumma debiteerimine investori investeerimiskontolt on tõendatud Exceli failiga „investori rahade liikumine (dtl 129), selle kandmine kostja virtuaalkontole Exceli tabeliga (dtl 128) ja ning summa väljamaksmine Omaraha poolt maksekorraldusega (dtl 130). Seega sõlmitakse leping Omaraha vahendusel, kuid viimane tegutseb laenulepingut sõlmides käsundiandja ehk investori nimel. Samas ei oma asjaolu, kas tegemist on agendi- või maaklerilepinguga, asja lahendamisel määravat tähendust, sest mõlema lepingu liigi puhul on laenulepingu poolteks laenuandja ehk investor ja laenaja. Asjaolu, et investori nimi ei olnud laenusaajale teada, ei anna alust väita, et laenulepingut ei sõlmitagi ja nõude loovutamine investorilt portaalile on võimatu. Investor on teada portaalihaldurile ja portaalihaldur omakorda vahendab investorit laenajale. Apellatsioonkaebuse väide, et investor võib olla piiratud teovõimega isik, on oletuslikku laadi ega võimalda kostja väidet kontrollida.
11.5.Apellatsioonimenetluses on hageja selgitanud portaali toimimise mehhanismi ja oma tegevuse iseloomu. Nimetatud asjaoludest tuleneb, et investor seadistab investeerimisseaded, kus määrab minimaalse intressi ja maksimaalse ühte laenajasse investeeritava summa, allkirjastab PIN2-ga faili Investeerimistingimused. Seega ei tea ka investor, kellega ta lepingu sõlmib, temalt allkirjastamist ei nõuta ja ta saab laenulepingust teada tagantjärele. Oluline on siiski, et mõlema lepingupoole tahe on suunatud laenulepingu sõlmimisele ja laenu väljamaksmisega saab lugeda lepingu sõlmituks agendi vahendusel.
11.6.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et laenulepingu allkirjastamist tema poolt ei saa vaadelda tahteavaldusena laenulepingu sõlmimiseks, kuna dokument sisaldab tulevikus tehtavaid makseid ja sellest ei tulene tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Hageja on selgitanud, et laenu taotlemisel koostab portaal laenajale hetke parima pakkumise; kui see sobib (summa, intress, graafik), allkirjastab laenaja digitaalselt laenutaotluse (fail Laenutaotlus), süsteem genereerib laenulepingud (fail Laenuleping) ja graafiku ning kannab raha välja. Seega ei ole laenulepingu tingimused mitte üksnes „Laenusaaja laenutingimustes“, vaid laenusaaja on eelnevalt loonud endale konto ja saanud võimaluse tutvuda ÜT-ga, misjärel laenutaotluse
7(10)
esitamisel genereeritakse talle laenulepingu ja tagasimakse graafik. Nendes kolmes dokumendis sisalduvad laenulepingu tingimused on laenusaajale teada. III
12.Maakohus on põhjendamatult leidnud, et võlasuhtest tulenevad rahalised kohustused muutusid sissenõutavaks hiljemalt 08.05.2018, s.o järgmisel päeval pärast lepingu ülesütlemist.
12.1.Maksegraafikust nähtuvate laenu põhiosa summade kokku liitmisel tuleneb, et kostja tegi tagasimakseid 242,11 euro ulatuses. Arvestades, et lepingu ülesütlemise ajaks oli maksegraafikust nähtuvalt sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa tagasimaksete nõue 95,77 eurot, kostja oli aga tasunud 242,11 eurot, ei olnud laenulepingu ülesütlemiseks alust ja laenulepingu ülesütlemine ei oma toimet ja laenuleping kehtib.
12.2.Seoses materiaalsete eelduste puudumisega laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks anda hinnangut sellele, kas täidetud olid formaalsed eeldused laenulepingu ülesütlemiseks.
13.Ringkonnakohus saab kostja vastuväidetest aru viisil, et Omaraha ei saanud loovutada nõuet, mis talle veel ÜT p 11.5 alusel üle ei olnud läinud. Maakohus tuvastas, et Omaraha loovutas hagejale laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlgnik saab nõude loovutamisel esitada vastuväiteid nii loovutatud nõudele kui nõude loovutamisele (nt et rikutud on vorminõudeid vms).
13.1.ÜT p 11.5 kohaselt kinnitavad ÜT allkirjastamisega laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad laenulepingute automaatese üleminekuga portaalile koos kõigi nendest laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist, kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata.
13.2.Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal ei tulnud tasuda laenulepingu alusel lepingutasu, tagatisfondi makseid ja intressi tuli tasuda seadusjärgses 0% (maakohtu otsuse p 42 ja 45). Tuvastanud portaali poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata (maakohtu otsuse p 49). Maakohus jättis arvestamata asjaoluga, et sellisel juhul tuleb kõik kostja poolt tasutud ja maksegraafikust nähtuvad summad lugeda laenulepingu täitmiseks.
13.3.Maksegraafiku tagasimakse summasid liites on tuvastatav, et kostja ei olnud 90 päeva enne hagi esitamist laenuandja ees laenumaksetega viivituses ega olnud seda ka hagi esitamisel 04.02.2019. Maksegraafiku põhjal on tuvastatav, et kostja sattus viivitusse alles 28.05.2019 seisuga, kuivõrd 27.05.2019 kuupäevaks oleks tulnud maksta kokku 255,25 eurot ja kostja oli tasunud 242,11 eurot.
13.5.Nimetatu ei muuda aga nõude loovutamist kehtetuks. Omaraha OÜ võis loovutada vastavad tulevikus tekkivad nõuded hagejale ka varem kui need sissenõutavaks muutusid, kuna nõuded on piisavalt määratletud (VÕS § 165). Loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale (VÕS § 170). Asjaolu, et kostja ei ole väidetavalt Omaraha poolt saadetud ülesütlemisavaldust ja nõude loovutamise 07.05.2018 teatist kätte saanud, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Kostja on praeguses menetluses
8(10)
kätte saanud nõude loovutamise teatise hagiavalduse lisana. Sellest tulenevalt ei saa Omaraha enam kostja vastu täitmise nõuet esitada (VÕS § 170 I lause).
14.TsMS § 369 alusel saab esitada hagi nii nende nõuete realiseerimiseks, mis muutuvad sissenõutavaks eelduslikult kohtumenetluse ajal kui ka nende nõuete suhtes, mis muutuvad sissenõutavaks eelduslikult pärast kohtumenetluse läbiviimist ning pärast menetluse jõustunud kohtuotsusega lõppemist.
14.1.Maakohtul tulnuks kontrollida nõude sissenõutavust või TsMS §-s 369 sätestatud asjaolusid juba hagi menetlusse võtmisel. Kuid kuna kostja vastuväited on olnud üldised ja kostja ei ole ka ise nõude sissenõutavaks muutumise asjaolusid kuupäevalise täpsusega kohtu ette toonud, võis maakohtul jääda nimetatu tähele panemata. Kostja väited, et tal oli suur ettemaks, viitavad siiski sellele, et kostja soovis, et kohus ei rahuldaks hagi enne, kui hageja ei ole hagi rahuldamise eeldusi (nõude sissenõutavust) kohtu ette toonud.
14.2.Maakohus pidanuks selgitama hagejale vastavate asjaolude kohtu ette toomise vajadust või viitama sellele, et veel sissenõutavaks muutumata hagi rahuldamine võib kõne alla tulla TsMS §-s 369 sätestatud juhul. Hagejal tuli põhistada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks (kasvõi alternatiivselt arvestades võimalikku ülesütlemise tühisust ja asjaolu, et tegemist on osaliselt tühiste lepingutingimustega) ning sellele lisaks tuli hagejal usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuli hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada väited, mille alusel kohus saab jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida. Nimetatu oli vajalik ka seetõttu, et kohus saaks ositi sissenõutavaks muutuva ja täitmisele kuuluva rahalise kohustuse otsuse resolutsioonis märkida iga perioodilise kohustuse suhtes eraldi. Kuivõrd maakohus jättis selgitamiskohustuse täitmata, selgitas ringkonnakohus nimetatut hagejale oma 07.02.2020 kirjas ja andis hagejale võimaluse täpsustada hagetava nõude sissenõutavaks muutumise aega, tuua esile võimalikud TsMS § 369 toodud eeldused, täpsustada oma nõude täitmise viisi selle ositi sissenõutavaks muutumise korral. Hageja seda võimalust ei kasutanud.
14.3.Eeltoodust tulenevalt pole hagi võimalik rahuldada ja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. IV
15.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega hagi rahuldamist puudutavas osas tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus on kindlaks määranud kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse 320 eurot ja kostja pole nimetatud osas maakohtu otsust vaidlustanud. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu menetluskuludena 320 eurot.
15.Kostja on apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb hagejalt riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulude katteks 540 euro väljamõistmist (ei sisalda käibemaksu).
15.1.Apellandile osutatud õigusabiteenuse sisuks on maakohtu otsusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 2h; apellatsioonkaebuse koostamine 2h; vastustaja 15.09.2019, 14.01.2019 ja 21.01.2020 seisukohtadega tutvumine 30min, kokku 4h 30min.
9(10)
15.2.Vastustaja ei nõustu apellandi ajakulu suurusega ja leiab, et seoses teenuse osutamisega juristi poolt peaks olema tunnihind madalam kui advokaatidel, kelle tunnihinnaks on 120 eurot.
15.3.Apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades kohtuotsuse, apellatsioonkaebuse, vastustaja 15.09.2019, 14.01.2019 ja 21.01.2020 menetlusdokumentide sisu ja mahtu, võib pidada esindaja töötundide mahtu põhjendatuks. Arvestades asjaolu, et tegemist oli väikese mahuga ja lihtsa kohtuvaidlusega, on mõistlik juristist esindaja tunnihind 100 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodust tulenevalt on apellandi vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 100 (riigilõiv) + 450 (4h 30min x 100) + 90 (käibemaks 450 : 20 x 100) = 640 eurot ja nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kahe kohtuastme peale kokku 320 + 640 = 960 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.