nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]) Kostja: X X (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X X hageja OK Incure OÜ kasuks 507,39 eurot.
Jätta OK Incure OÜ menetluskulud 51,79% ulatuses kostja X X kanda ning jätta kostja X X menetluskulud 48,21% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda.
3.2.Rahuldada hageja OK kindlaksmääramiseks osaliselt.
Incure
OÜ
avaldus
menetluskulude
3.3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt X X välja hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 90,63 eurot.
3.4.Jätta hageja OK Incure OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 84,37 euro ulatuses.
3.5.Rahuldada kostja X X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt OK Incure OÜ välja kostja X X kasuks menetluskulud summas 154,27 eurot.
2-18-128465
3.7.Jätta kostja X X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 565,73 euro ulatuses.
3.8.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt OK Incure OÜ välja kostja X X kasuks menetluskulud 63,64 eurot.
3.9.Jätta OK Incure OÜ viivise väljamõistmise taotlus rahuldamata.
4.Tasaarvestada hageja kasuks väljamõistetav põhivõlgnevus (resolutsiooni p 2) ja kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p 3.8) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt X X välja hageja OK Incure OÜ kasuks 443,75 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et olles tutvunud portaalihalduri OÜ X poolt hallatava e-teenuste keskkonna üldtingimuste ning laenutingimustega, sõlmis kostja portaalihaldur OÜ X vahendusel 27.05.2017 laenulepingu nr S171014277 summale 750 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt oli intressimääraks 35% aastas, perioodiks lepiti kokku 4 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud.
2.Laenulepingu katteks on tagasimakseid tehtud kokku üksnes summas 204,54 eurot. Laenulepingu maksegraafiku kohaselt on kostja sooritanud maksed perioodil 27.05.2017 kuni 04.01.2018, s.o lepingu tasu katteks 15 eurot ja tagatisfondi makse 22,50 eurot. Edaspidi 27.06.2017 tagasimakse 7,52 eurot, intress 21,70 eurot, 27.07.2017 tagasimakse 7,74 eurot ja intress 21,48 eurot, 27.08.2017 tagasimakse 7,96 eurot ja intress 21,26 eurot, 27.09.2017 tagasimakse 8,19 eurot ja intress 21,03 eurot, 27.10.2017 tagasimakse 8,43 eurot ja intress 20,79 eurot, 27.11.2017 tagasimakse 8,67 eurot ja intress 20,55 eurot, 04.01.2018 tagasimakse 8,92 eurot, intress 20,30 eurot ja viivis 0,07 eurot. Hageja juhib tähelepanu, et viimase makse teostas kostja jaanuaris 2018.
2-18-128465
3.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning vaatamata kirjalikele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu S171014277 üles 07.05.2018 ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK Incure OÜ.
4.Vastavalt üldtingimustele on laenusaaja kohustatud tasuma viivist tagasimakse summa või selle osa puudumisel võrdses määras intressimäärale. Hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 168,64 eurot. Hageja hinnangul ei ole tegemist ebamõistliku viivise määraga, võttes arvesse laenulepingu summat ja pikkust.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 692,57 eurot, intressi 78,54 eurot, viivise 168,64 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja täpsustab, et laenuleping on sõlmitud portaalihalduri X OÜ vahendusel läbi isikliku virtuaalkonto. Lepingu üldtingimuste allkirjastamisel digitaalselt või PIN-koodiga kontrollimise teel saab portaali kasutaja isikliku virtuaalkonto, mille abil haldaja ja/või kasutaja saab teha toiminguid vastavalt üldtingimustele. Kostja on üldtingimused allkirjastanud 30.12.2017 kui tegi endale virtuaalkonto X OÜ vahendusel. Eritingimused on osa laenusaaja laenutingimustest, mis vastavalt üldtingimuste punktile 2.5 lisatakse laenulepingule. Laenusaaja laenutingimusteks (hagiavalduse lisa 2) loetakse laenusaaja allkirjastatud tahteavaldust, millele vastavatel tingimustel on laenusaaja nõus laenu võtma. Üldtingimuste p 11.5 allkirjastamisega kinnitavad laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile koos kõigi laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist, kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 (üheksakümmend) päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Portaalil on õigus talle üleantud lepingud omakorda üle anda kolmandale isikule või üleantud lepingutest tulenevad nõuded loovutada.
7.Nagu nähtub laenulepingu osaks olevast menetluse memost, on kostja pidevalt eiranud temale tehtavaid meeldetuletusi ja kõnesid kohustuse täitmiseks. Viimane makse toimus kostja poolt jaanuaris 2018, peale seda ei ole kostja hoolimata vastavatest meeldetuletustest omapoolseid kohustusi täitnud. Samuti ei saa olla üllatuslik kostjale, et temaga sõlmitud laenulepingud öeldi üles ning loovutati. Vastava teabe omamise osas on kostja ise 13.03.2018 arvamust avaldanud ning märkinud, et ei ole huvitatud laenuandjaga kokkuleppeid tegema. Vahepeal on korduvalt antud kostjale tähtaegu oma kohustuste täitmiseks, kuid edutult, mistõttu oli laenuandja sunnitud lepingu üles ütlema 07.05.2018.
8.Nõue on loovutatud X OÜ poolt hagejale 07.05.2018. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm erineb kirjalikust selle poolest, et ei vaja omakäelist ega digitaalallkirja - need on nt faks, e-mail vms vahendid. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kuivõrd üldtingimuste p 11.4 alusel on portaalihalduril ühtlasi õigus tegutseda laenuandja (investori) nimel, seega on hagejal uue võlausaldajana õigus kostjalt nõuda laenulepingust tulenevat kohustuse täitmist.
2-18-128465
9.Laenulepingu alusel on kostja saanud laenu summas 750 eurot, tingimustel, mis on sätestatud vastavas tahteavalduses (laenusaaja laenutingimused). Hageja selgitab, et tagatisfondi maksed ja lepingutasud on maha arvestatud tulenevalt laenulepingus kokkulepitud maksegraafikule ning X OÜ e-teenuse keskkonna tingimustele ja hinnakirjale.
10.Vastavalt sõlmitud laenulepingu maksegraafikule kohustus laenusaaja maksma esialgu lepingutasu katteks 15 eurot ning tagatisfondi tasu 22,50 eurot, edaspidi igakuiselt põhiosa summa ning intressi, mis on antud juhul 35%. Seega ei saa eeltoodut pidada ülemäära kõrgeks. Tagasimakse summa või selle osa puudumisel on laenusaaja kohustatud tasuma viivist.
11.Kostja on seisukohal, et X OÜ rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 402 lg 1 ja 4034 lg 1 sätestavad tarbijakrediidiga seotud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid antud juhul ei ole sõlmitud lepingu näol sellega tegemist. Laenu üldtingimuste kohaselt on kostjale andnud laenu investor, kes aga ei tegutse laenu andes oma majandusvõi kutsetegevuses. Isegi kui see nii oleks, hageja täpsustab, et kostja krediidihinnang on määratud peamiselt andmete järgi, mida kostja on ise avaldanud. X OÜ on hinnanud kostja krediidivõimelisust, omandades teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning tulenevalt VÕS §-st 4034 on vastutustundliku laenamise põhimõtet rakendatud. Juhul kui kostja esitab valeandmeid, üritades sellega luua mulje justkui krediidivõimelisest kliendist, siis lasub riisiko temal ja selle eest ei saa võlausaldaja vastutada. Riigikohus on rõhutanud, et lepingu tühisuse aluseks ei saa olla võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ega hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine.
12.Kuna tegemist ei ole tarbijakrediidiga, siis ei kohaldu viivise suuruse osas VÕS § 415 lg 1. VÕS § 113 lg 1 viimase lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude osas summas 40 eurot, mis koosneb kostjale tasulistes kirjade edastamises. Peale lepingu ülesütlemist on kostjale edastatud nõudekirjad 17.05.2018 e-posti ja posti teel aadressil x, 07.06.2018 pretensioon e-posti ja posti vahendusel, 02.08.2018 hagihoiatus posti ja e-posti teel, 11.10.2018 saadetud uuesti hagihoiatus posti teel.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
14.Kostja märgib, et hageja ei ole kostja suhtes võlausaldaja ega ole seetõttu õigustatud mingit võlga nõudma. On ebaselge, kellega kostja laenulepingud sõlmis, mis asjaoludel sai hageja võlanõude omanikuks, kellelt, mille, millisel alusel ja millal ta omandas. Neil asjaoludel leiab kostja, et tal ei ole võlga hageja ees.
15.Hageja pole esitanud nõude aluseks olevaid lepinguid. Hagile on lisatud „Laenusaaja laenutingimused“ nimelised dokumendid, mis nende sisust tulenevalt on kostja nõusolek portaali haldajale laenulepingu sõlmimiseks, mitte laenuandjale tehtud tahteavaldus kohustuste võtmiseks, mida võiks laenulepinguks pidada. Kas või millistel tingimustel ja kellega portaali haldaja lepingu sõlmis, jääb selgusetuks.
2-18-128465
16.Samuti on hagile lisatud „Laenulepinguna“ pealkirjastatud dokumendid, mis samuti ei ole tegelikult kostja tahteavaldus kohustuste võtmiseks, vaid pigem mingid portaali haldaja andmebaasi andmete väljavõtted. Nimetatud dokumendid sisaldavad sissekandeid kostja poolt tehtud maksete kohta, (sealhulgas 04.01.18 tehtud viivisemakse kohta), samuti memo tulevikusündmuste kohta, mis kumbki polnud väidetava laenulepingu sõlmimise ajal veel aset leidnud. Kostja ei saanud laenulepingute sõlmimiseks teha sellise sisuga tehteavaldust.
17.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti laenuleping OÜ X vahendusel. Seega oleks kostjaga sõlmitud laenuleping pidanud vastama VÕS 22. peatüki 2. jaos tarbijakrediidilepingutele sätestatud tingimustele. Laenuleping ei vasta VÕS § 4031 lg-s 1 ja §-s 404 sätestatud tingimustele ja leping on VÕS §-st 408, eelkõige lg-st 1, tulenevalt kas osaliselt või täielikult tühine.
18.Lepingutes puuduvad enamik VÕS § 404 lg-s 2 (sh viitega VÕS § 4031 lg-le 1) sätestatud kohustuslikest andmetest. Nimetatud puudustest tulenevalt võivad kostja hinnangul lepingud tervikuna olla tühised, juhul, kui lepingud pole tühised tervikuna, puudub hagejal VÕS § 408 lg 4 kohaselt õigus nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras, ehk lepingute kehtivuse aja eest 0%, kuna lepingutes puuduvad kõigi tarbija poolt krediidi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummad. Nimetatud kogusumma on defineeritud VÕS § 4031 lg-s 3 ja see peab kostja hinnangul VÕS § 404 lgst 2 tulenevalt olema esitatud selgelt ja kokkuvõtlikult, st lihtsasti mõistetavana ehk ühe konkreetse summana. Nimetatud nõuet ei saa täita sellega, kui erinevatest lepingupunktidest otsides oleks isegi võimalik kõik kohustuslikud summad üles leida.
19.Samuti puudub hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatust (8% aastas) suuremas määras. Hageja nõutud viivis 0,09% päevas on tühine. Riigikohus on 10.05.2016 kohtumääruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas ehk 0,021917808% päevas, selle kolmekordne on 24% aastas ehk 0,065753424% päevas. Hageja nõutud viivis on 0,09 % päevas ehk 1,37 korda suurem kui maksimaalne aktsepteeritav viivisemäär ja 4,11 korda suurem, kui seaduslik viivisemäär (8%) ja on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustava iseloomu tõttu tühine. Kuna laenulepingust puudub ka VÕS § 404 lg-s 2 ja 4031 lg-s 11 nõutud viivise aasta- ja päevamäär, ei ole viivise nõudmine suuremas kui seadusjärgses määras (8 %) lubatud ka VÕS § 408 lg-st 10 tulenevalt.
20.„Laenusaaja laenutingimuste“ nimelistest dokumentidest, mis kostja hinnangul ei ole lepingu osa, nähtuvad lepingutasu ja tagatisfondi makse summad. Kuna puudub kokkulepe nimetatud summade tasumise osas, on alusetu hageja poolt kostja maksete arvelt nimetatud summade tasutuks lugemine. Kostja leiab, et kõik tema maksed tuleb lugeda laenusumma (põhivõla) tagastamiseks.
21.Hageja ei ole tõendanud laenusumma väljamaksmist kostjale.
2-18-128465
22.Laenulepinguid ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teateid saanud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt öeldi laenulepingud üles tarbijakrediidilepingu ülesütlemise imperatiivseid nõudeid rikkudes (VÕS § 416). Kostjale pole antud täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks ega hoiatatud, et selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist, ega pakutud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kuna VÕS § 416 lg 1 ja lg 2 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldusi ei ole täidetud, siis ei oleks laenulepingute ülesütlemise avaldus kehtiv ka juhul, kui see oleks nõuetekohaselt võlgnikule (kostjale) kätte toimetatud.
23.Ülesütlemisavaldused on teinud x, kes pole laenulepingute pooleks. Ta on ülesütlemisavalduses nimetanud end X OÜ juristiks. Kui ülesütlemisavalduse tegijaks lugeda X OÜ, siis ka tema pole laenulepingute pooleks. Hagiavalduse kohaselt ei sõlminud laenulepinguid X OÜ-ga, vaid need sõlmiti X OÜ vahendusel teadmata kellega. Seega on ülesütlemisavaldused tehtud selleks õigust mitte omava isiku poolt, mistõttu ei saa ülesütlemine olla kehtiv. Ainult laenuandjal (st investoril) on õigus laenulepingut makseviivituse tõttu üles öelda, esinduse korral tuleb seda teha investori nimel.
24.Ülesütlemisavaldustest ja nõude loovutamise teatistest nähtub selgesõnaliselt, et portaalihaldur (s.t. X OÜ) on loovutanud laenulepingutest tulenevad investorite kõik nõuded OK Incure OÜ-le (hagejale). Kuivõrd nõude saab loovutada vaid nõude omanik (s.t. anonüümsed investorid), mitte portaalihaldur, ei ole nõudeõigus hagejale üle läinud. Ka sel põhjusel ei ole hageja kostja võlausaldaja ja pole õigustatud kostjalt võlga nõudma.
25.„Laenusaaja Laenutingimustest“ (mis pole leping) nähtub, et „koguintress“ 35% aastas sisaldab laenuintressi ja vahendustasu. Selgesti mõistetavat (VÕS § 404 lg 1) intressimäära avaldatud ei ole. Mõistetamatu on, milline on ikkagi väidetavalt laenulepingus kokkulepitud intress (milline on intressi ja vahendustasu omavaheline proportsioon) ja kuidas on arvestatud maksmisele kuuluvad intressisummad (kas laenusummat on korrutatud vahendustasuga/teenustasuga?). Samuti sõltub laenuintressist maksimaalse lubatud viivisemäära suurus (VÕS § 415 lg 1) ja selle leidmisel ei saa arvestada vahendustasuga, mis on osaks koguintressist
26.Kuivõrd lepingute alusel tasumisele kuulunud kohustus on täiesti ebaselge, toob see kaasa ka ebaselguse küsimuses, kas ülesütlemise hetkel oli ikka olema viivitus vähemalt kolme kuu makse osas, mis omakorda võib mõjutada ülesütlemiste kehtivust.
27.Hageja viivisenõue on arusaamatu ka arvestuslikust küljest. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt nõuda viivist rohkem kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Nimetatud säte viitab muuhulgas ka lepingujärgsele intressimäärale. Hageja nõude intressimäär on teadmata, hageja nõuab viivist „koguintressiga“ ehk intressi ja vahendustasu summaga võrdses määras, mis on ebaseaduslik.
28.Alusetu on kostja hinnangul ka hageja nõue sissenõudmiskulude osas. Hageja nõuab sissenõudmiskulu 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Nimetatud säte lubab nõuda sissenõudmisega seotud kulu pärast lepingu lõppemist võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjade eest. Võlgnikule ei ole pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju saadetud. Hagis pole seda ka väidetud ega tõendatud. Ainus kiri, mille hageja on kohtule esitanud, on laenulepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teade (mõlemad kehtetud). Laenulepingu ülesütlemine on võlausaldaja vabatahtlik ühepoolne õigusmuudatuse
2-18-128465 kaasatoomisele suunatud tahteavaldus – ühepoolne tehing. Ülesütlemine ei ole käsitletav meeldetuletusena. Kostja ei pea sellist tehingut kinni maksma. Samuti ei pea kostja maksma loovutamisteate (pealegi veel kehtetu) eest. Loovutamisest teavitamine on loovutaja seadusest tulenev kohustus, mille kulusid kostja ei pea hüvitama. Pealegi on kulud tõendamata. Ülesütlemisteade on olemuslikult tehing, mille saab teha vaid lepingu kehtivuse ajal, seega põhimõtteliselt ei ole võimalik, et ülesütlemiskirja võiks vaadelda lepingu lõppemise järgselt saadetud meeldetuletuskirjana. Lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja eest võib VÕS § 1132 lg 1 kohaselt nõuda 5 €, kui meeldetuletuskiri on saadetud ja sellele on eelnenud tasuta meeldetuletuskiri. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist esimese meeldetuletuskirja eest nõuda maksimaalselt 25 eurot. Ülesütlemise teatis saadetakse lepingu kehtivuse ajal, see jõustub alates selle kättesaamisest kostja poolt, kuid kostja pole seda saanud. Isegi kui oleks saanud, võiks esimese tasulise kirja saata alles pärast 7 päeva möödumist lepingu lõppemisest.
29.Enne laenulepingu sõlmimist peab laenuandja põhjalikult kontrollima laenutaotleja majanduslikku olukorda ja tema võimet täita võetud kohustusi. Kostja ei olnud väidetava laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline, tal oli hulgaliselt varasemaid rahalisi kohustusi, mille tasumiseks polnud piisavalt vahendeid. Laenuandja on rikkunud VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist krediidiandja. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kahaneb vastutustundetu laenamise korral kostja intressikohustus VÕS §-s 94 sätestatud määra ehk lepingu kehtivuse aja eest 0 %-ni ning muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne.
30.Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega (3-2-1-136-12). Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude, menetluskulude jms näol). Kostja peab, juhul kui hageja on õigustatud temalt võlga nõudma, põhisummat ületavat nõudeosa oma kahjuks ning see summa tuleb tasaarveldada laenulepingust tekkinud kohustustega. Kostja peab kahjuks kõike seda, mida ta on kohustatud tasuma lisaks saadud laenusummale. Sellist nõuet ei oleks tekkinud kui laenuandja ei oleks vastutustundetult kostjale laenu väljastanud. Käesolevaga kostja tasaarveldab oma laenulepingust tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu.
31.Hageja on nii hagiavalduses, 31.03.2019 taotluses kui ka 10.05.2019 seisukohas nimetanud kostja poolt tasutud summaks 204,54 eurot. Kostja sellega ei nõustu. Kostja poolt hagejale tasutuks tuleb lugeda ka „Laenulepingu“ maksegraafikust nähtuv 27.02.17 lepingutasu 15 € ja tagatisfondi makse 22,50 €. Kostja on sõltuvalt kohtu hinnangust võlasuhtele kas nende summade võrra hagejale hageja väidetust rohkem maksnud (kokku seega vähemalt 242,04 €) või alternatiivselt vähemalt nende summade võrra tõendatult vähem laenu saanud (laenusumma väljamakse on siiski tervikuna tõendamata).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Käesoleva asja hind on 979,75 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
2-18-128465 käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
33.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
34.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 692,57 eurot, intressi 78,54 eurot, viivise 168,64 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot. Hageja leiab, et kostja on sõlminud laenulepingu ning jätnud sellest tulenevad kohustused täitmata.
36.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et: hageja ei ole kostja võlausaldaja; nõue on ebaselge ja tõendamata; leping on tühine; rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi; laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud ega kehtivalt loovutatud; tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud; viivise määr on liiga suur ja seetõttu tühine.
37.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
38.Esmalt selgitab kohus välja kas kostja on laenulepingu sõlminud. Hagist nähtuvalt on laenuleping sõlmitud portaalihalduri X OÜ vahendusel läbi isikliku virtuaalkonto. Lepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) allkirjastamisel digitaalselt või PIN-koodiga kontrollimise teel saab portaali kasutaja isikliku virtuaalkonto, mille abil haldaja ja/või kasutaja saab teha toiminguid vastavalt ÜT-le. Kostja on ÜT allkirjastanud, kui tegi endale virtuaalkonto, seda ei ole kostja ka eitanud. ÜT p 2.1 kohaselt moodustavad laenulepingu üldtingimused ja eritingimused. ÜT p 2.4 sätestab, et laenuleping koostatakse investori ja laenusaaja allkirjastatud tingimustel. ÜT P 2.6 sätestab, et laenuleping on sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-vormingus lepingu poolte allkirjastatud tingimustel. ÜT p 2.7 kohaselt kantakse lepingu sõlmimise korral raha laenusaaja virtuaalkontole portaalis. ÜT p 2.8 kohaselt on laenusaajal õigus oma virtuaalkontol olev laen välja võtta ja seda oma äranägemisel kasutada. Kostja on 27.05.2017 kl 07:52 digitaalselt kinnitanud laenusaaja laenutingimused S171014277, mille kohaselt on laenusummaks 750 eurot, koguintress 35% aastas (sh laenuintress ja vahendustasu), periood 4 aastat, lepingutasu 15 eurot, makse tagatisfond 22,50 eurot, krediidikulukuse määr 43% aastas (vt hagi lisa 2). Kostja on portaalile edastanud ka oma pangakonto
2-18-128465 numbri, kuhu laenuraha kanda tuleb. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole laenuraha saanud. Kostja on esitanud üksnes paljasõnalisi vastuväited, mille kohaselt on laenu ülekandmine tõendamata. Kohus leiab, et laenulepingu sõlmimist ja laenu kättesaamist kinnitab ka asjaolu, et kostja on teinud laenulepingu raames tagasimakseid. Kostja ei ole esile toonud, et need oleks tehtud mõne muu laenusuhte raames. Seega leiab kohus, et kostja on 27.05.2017 sõlminud laenulepingu nr S171014277.
39.Järgnevalt selgitab kohus välja, kas tegemist on tavapärase laenulepinguga või on tegemist sellise lepinguga, millele kohaldub tarbijakrediidi regulatsioon. VÕS § 4011 sätestab, et krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Kuna vaidlusalune laenuleping on sõlmitud krediidivahendaja abil selliselt, et majandusja kutsetegevuses mittetegutsev(ad) isik(ud) on andnud krediiti füüsilisest isikust tarbijale, siis kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 402 lg 22). Kohus on seisukohal, eelnimetatud seisukohta ei väära ka ÜT p 2.10, kuivõrd nimetatud kokkulepe on VÕS § 421 kohaselt tühine.
40.Järgnevalt analüüsib kohus, kas vaidlusalune leping on kehtiv. Kostja viitab, et lepingutes puuduvad enamik VÕS § 404 lg-s 2 (sh viitega VÕS § 4031 lg-le 1) sätestatud kohustuslikest andmetest, mistõttu on leping tühine VÕS § 408 lg 1 järgi. Kohus nõustub kostjaga, et lepingutes puudub suur osa VÕS § 404 lg-s 2 (sh viitega VÕS § 4031 lg-le 1) sätestatud kohustuslikest andmetest, mistõttu peaks leping olema tühine. Siiski leiab kohus, et leping on VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutunud kehtivaks, kuna kostja on laenu kätte saanud. Seega ei ole leping tühine VÕS § 404 lg-s 2 viidatud andmete puudumise tõttu.
41.Kostja märgib, et hagejal puudub VÕS § 408 lg 4 kohaselt õigus nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras, kuna lepingutes puuduvad kõigi tarbija poolt krediidi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummad. Kohus nõustub siinkohal kostjaga ning leiab samuti, et lepingus sätestatud intressimäär kohaldamisele ei kuulu.
42.Samuti nõustub kohus kostjaga, et hagejal puudub õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras, kuna laenulepingust puudub VÕS § 4031 lg 1 pis 11 nõutud viivise aasta- ja päevamäär (VÕS § 408 lg 10).
43.Kostja märgib, et laenulepingu ei ole kehtivalt üles öeldud, kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise teateid saanud, kostjale pole antud täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks ega hoiatatud, et selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist, ega pakutud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele (VÕS § 416 lg 1 – 2). Kohus leiab, et kostja väited on alusetud. Hagi lisast 4 nähtub, et kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemiseks on kostjale 07.05.2018 edastatud vastav avaldus. Teade on edastatud kostja aadressil Välja 4-35, Tallinn – nimetatud aadressi õigsust on kostja kinnitanud laenutingimustes (hagi lisa 2). Kostja ei ole ÜT p 8.2.2 kohaselt teavitanud oma kontaktandmete muutumisest, mistõttu tuleb lugeda loovutamise teade kostjale kättetoimetatuks. Hagi lisast 3 nähtub, et kostjale on hulganisti erinevaid võlgnevuse meeldetuletusi ja kompromissiettepanekuid edastatud alates 2017. aasta lõpust. Seega on lepingu ülesütlemine kehtiv.
2-18-128465
44.Kostja viitab, et ülesütlemisavalduse on kehtetult teinud Andrus Post, kes pole laenulepingute pooleks, ta on X OÜ jurist. Kohus märgib, et väide on asjakohatu. Puudub vaidlus, et viimase makse teostas kostja 04.01.2018. Leping öeldi üles 07.05.2018, s.o enam kui 4 kuud hiljem. Seega oli ülesütlemise hetkeks ÜT p 11.5 kohaselt võlausaldaja isik juba vahetunud ning nõudeõigus sellega investoritelt üle läinud X OÜ-le. Seega oli X OÜ-l õigus leping üles öelda ja teha seda oma esindaja vahendusel (TsÜS § 116 lg 2).
45.Kostja leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kontrollinud kostja võimet kõnealust laenukohustust nõuetekohaselt täita. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Seega leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kuulub kohaldamisele seadusjärgne intressimäär ning lepingutasu, tagatisfondi makse ja ülekandekulu summad, mis muidu kuulunuks lepingu koosseisu, kostja poolt hüvitamisele ei kuulu.
46.Järgnevalt analüüsib kohus, kust tuleneb hageja õigus vaidlusalusest laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist nõuda. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. ÜT p 11.5 sätestab, et ÜT allkirjastamisega kinnitavad laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile koos kõigi nendest laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 (üheksakümmend) päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Portaalil on õigus talle üleantud lepingud omakorda üle anda kolmandale isikule või üleantud lepingutest tulenevad nõuded loovutada. VÕS § 412 lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada. Hagi lisast 4 nähtub, et kostjat on teavitatud nõude loovutamisest ja sellest, et uueks võlausaldajaks on hageja. Teade on edastatud kostja aadressil Välja 435, Tallinn – nimetatud aadressi õigsust on kostja kinnitanud laenutingimustes (hagi lisa 2). Kostja ei ole ÜT p 8.2.2 kohaselt teavitanud oma kontaktandmete muutumisest, mistõttu tuleb lugeda loovutamise teade kostjale kättetoimetatuks. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
47.VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
2-18-128465 Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust, et kõik võlasuhtest tulenevad rahalised kohustused on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 08.05.2018, so järgmisel päeval pärast lepingu ülesütlemist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja laenu ettenähtud tähtajaks tagastanud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
100.Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
48.Puudub vaidlus, et kostja võttis laenu 750 eurot. Hageja on esile toonud, et kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid (sh lepingutasu, ülekandetasu ning tagatisfondi makse) kogusummas 242,61 eurot. Puudub vaidlus, et seadusjärgne intressimäär (VÕS § 94 lg 1) on vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal olnud 0%. Kohus arvestab seega kõik maksed laenu põhiosa katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summa 507,39 eurot (750 - 242,61).
49.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Riigikohus on lahendi nr 2-14-21710/105 p-is 45 märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu
15.jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐89‐06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega (vt ka Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐136‐12, p 25). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohus on tuvastanud, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
50.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud. Viidates eelmises punktis toodud kohtupraktikale, leiab kohus, et ka sissenõudmiskulude nõue on käesoleval juhul põhjendamatu.
51.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 507,39 eurot.
52.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
Menetluskulude jaotus
53.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota
2-18-128465 menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt, täpsemalt 51,79% ulatuses, arvestades hagis esitatud sissenõutavaks muutunud rahaliste nõuete kogusummat (979,75 eurot) ja nimetatud nõuete rahuldamise ulatust (507,39 eurot). Seega käesoleval juhul leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 51,79% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta 48,21% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
54.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
55.Hageja esindaja esitas 03.06.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
56.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
57.Kostja esindaja esitas 03.06.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostja on kandnud lepingulise esindaja kulusid kogusummas 720 eurot (ajakulu 6h, tunnihind 120 eurot käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud: maksekäsu kiirmenetluses kohtuga suhtlemine ja vastuväite esitamine 0,25 tundi; hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine 5h; hageja 10.05.2019 seisukohaga tutvumine ja lõpliku seisukoha koostamine 0,75 tundi.
58.Hageja esitas 05.06.2019 kohtule seisukoha kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja hinnangul ei ole kostja kulud põhjendatud. Käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Võttes arvesse kostja esindaja koostatud menetlusdokumente, ei ole hüvitatav ajakulu proportsionaalne ega põhjendatud. Hageja leiab muu hulgas, et eelkõige ei ole põhjendatud väidetav ajakulu maksekäsu kiirmenetluses ning nimetatu ei kuulu hagimenetluses välja mõistmisele, samuti seisukoha kujundamine ja hagiavaldusele vastuse koostamine, milleks on väidetavalt 4 töötundi, ei ole põhjendatud. Tegemist on massnõuete hagivastuse projektidega, mis on ühetaolised ning mille koostamisega ei peaks kaasuma märgitud ulatuses ajakulu.
59.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
2-18-128465 põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
60.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
61.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 175 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 90,63 eurot (175 x 51,79%). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 84,37 euro ulatuses (taotletud summa 175 eurot – rahuldatud summa 90,63 eurot).
62.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Kohus leiab, et õigusabikulud, mis seonduvad hagivastuse koostamisega, on osaliselt ülemäärased. Arvestades nimetatud menetlusdokumendi mahtu ning sisu, leiab kohus, et selle koostamise põhjendatud ajakulu on 3h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 2h võrra.
63.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud.
64.Kostjale on õigusbüroo poolt õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega, tegemist oli lihtmenetlusega. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem, arvestades sealjuures, et asi läbis sisuliselt ühe kohtuastet. Asja lahendati kirjalikus menetluses. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et
2-18-128465 teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta).
65.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4h (6h - 2h), mis kostja esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (80 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 320 eurole (4 x 80). Kohus rahuldab kostja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt välja menetluskulud summas 154,27 eurot (320 x 48,21%). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 565,73 euro ulatuses (taotletud summa 720 eurot – rahuldatud summa 154,27 eurot).
66.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 63,64 eurot (154,27 eurot – 90,63 eurot).
67.Kuivõrd kohus on käesoleva otsusega mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 507,39 eurot ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 63,64 eurot, siis leiab kohus, et ka need nõuded tuleb omavahel tasaarvestada, mille tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 443,75 eurot (507,39 - 63,64).
68.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuivõrd kohus on menetluskulude nõuded tasaarvestanud, siis tuleb hageja viivisetaotlus jätta rahuldamata.
69.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik
2-18-128465
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.