Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents
Menetluse liik
10.02.2020, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 21.06.2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda.
4.Välja mõista XX-lt ringkonnakohtu menetluskulud 1512 eurot YY kasuks.
XX-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda YY-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Harju Maakohtule 30.04.2018 esitatud hagi ja selle täpsustuse kohaselt palus XX (hageja) YY-lt (kostja) mõista välja 110 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja elukaaslased ajavahemikus 1999 – 2016. a november. 16.08.2016 esindas kostja volikirja alusel hagejat hagejale kuuluva XXX kinnistu, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX), müügilepingu sõlmimisel, mille järel tasus ostja 220 000 eurot hageja palvel kostja arvelduskontole. Kinnistu müügist saadav raha pidi minema hageja ja kostja ühise uue kodu loomiseks. Ühine kodu planeeriti luua kinnistule AAA. 2016. a novembris hageja ja kostja kooselu purunes ning seetõttu langes ära ühise kodu loomise plaan.
3.Kuna kostja ei ole hagejale kinnistu müügist saadud raha üle andnud, siis on kostja poolte vahelist käsunduslepingut rikkunud. Käsundusleping ei andnud kostjale õigust jätta hagejale raha üle andmata. Hageja nõuab kostjalt poole sellest summast, s.o 110 000 euro tasumist. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tegeleb kinnisvara arendamisega. Kostja palus 2015.a hageja abi kinnisvaratehingute tegemisel. Kostja soovis soetada YYY ja XXX kinnistud. Vähemalt ühe neist soovis kostja välja ehitada (sh kinnistu korrastada, hoonestada, siduda kommunikatsioonidega jne). Kostja tegi hagejale ettepaneku, et hageja ostaks kinnistud enda nimele, väljastaks kostjale üldvolikirja, mille alusel on kostjal võimalik kinnistuid vallata, käsutada ja koormata ning seda kõike vastavalt oma äranägemisele. Selle eest lubas kostja hagejale tasuda 2600 eurot.
5.19.02.2015 ostiski hageja kostja palvel nimetatud kinnistud, kuid raha kinnistute ostmiseks andis kostja. Kinnistud osteti hageja nimele maksunduslikel põhjustel. Pärast kinnistute ostmist andis hageja kostjale üldvolikirja. Mõne aja möödudes võõrandas kostja YYY kinnistu 15 000 euro eest. XXX asuva kinnistu korrastamine, hoonestamine ja liitmine kommunikatsioonidega toimus kostja raha eest. Ka kinnistu müügiga tegeles kostja ainuisikuliselt, hageja müügitingimusi ei määranud. Pooltel oli kokkulepe, et kinnistu müügihind kuulub kostjale. Müügitehingu järgselt tasus kostja hagejale kokkulepitud tasu 2600 eurot. XXX kinnistule ei olnud pooltel plaani ehitada kodu.
6.Poolte kooselu kestis 2016.a oktoobrini. AAA kinnistu ostis kostja ärilisel eesmärgil pärast poolte lahkuminekut. Pooltel ei olnud AAA kinnistule ühise kodu rajamise plaani. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 21.06.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 4860,24 eurot ning määras, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal maksta seadusjärgset viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) müüdi 16.08.2016 ja müügist laekus 220 000 eurot ning vastav raha kanti kostja arvelduskontole vastavalt 16.08.2016 notariaalsele müügilepingule (tlk 9-13); XXX omanik kinnistusraamatu järgi oli hageja; 18.05.2015 on välja antud hageja poolt notariaalne volikiri kostjale kinnistute YYY (registriosa nr XXXXXXXX) ja XXX kasutamiseks ja käsutamiseks, sh määrati kostjale õigus võõrandada ja koormata kinnistuid kostja enda äranägemise järgi (tlk 36-37).
9.Kohus oli seisukohal, et 18.05.2015 notariaalne volikiri viitab tehingulisele suhtele poolte vahel, st et poolte vahel pidi eksisteerima kokkulepe või leping, mille alusel volikiri välja anti. Maakohus leidis, et 18.05.2015 volikiri viitab sellele, et pooltevahelise suhte sisuks võiks olla käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul viitab käsundussuhtele asjaolu, et kostja oli õigustatud teostama kinnistutega toiminguid hageja nimel ning seda tegi kostja aktiivselt. Käsunduslepingu olemasolu ei tähenda siiski, et lepingus sisalduks automaatne tingimus, et kostjal on kohustus kinnistu müügi eest saadu hagejale välja anda. Kohus oli seisukohal, et pole tuvastatav, et kostjal oli kohustus XXX müügist laekunud raha üle kanda hagejale. Hageja on ka 22.05.2019 kohtuistungil vande all avaldanud, et puudus kokkulepe, millal pidi toimuma müügist laekunud summa hagejale ülekandmine (tlk 156 pöördel). Kohus tugines VÕS § 29 lõikele 3 ja leidis, et hageja pidi teadma, et 18.05.2015 notariaalse volikirja tegelik mõte seisnes selles, et kostjal oleks võimalik kinnistu arendamist ja selle müüki teostada samamoodi nagu see oleks kostja vara, sest tegemist oligi sisuliselt kostja varaga, mis oli üksnes formaalselt üle kantud hageja nimele maksude optimeerimise eesmärgil.
10.Kohus oli seisukohal, et tsiviilasjas on tõendamist leidnud, et kostja tegeleb igapäevaselt ehituvaldkonnas (tlk 88, 133 pöördel, 138, 157). Hageja on ka ise kinnitanud, et kostja on pädev ehitusvaldkonnas (tlk 125 pöördel, 126, 145 pöördel). Samuti kinnitasid kohtu hinnangul kostja ehitusvaldkonnas tegutsemist ja kinnisvara arendamisega tegelemist detailsed andmed XXX ehitusmaksumuse ja asjaajamise kohta, mida kostja on esitanud kohtule (tlk 88, 89, 111-113, 139-144, 160-165). Kuna kostja äritegevus kinnisvaravaldkonnas leidis tõendamist, siis oli kohtu hinnangul eluliselt usutav kostja selgitus, et XXX ja AAA soetati ärilisel eesmärgil kasumiga edasimüümiseks, mitte hagejaga ühise kodu rajamiseks. Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et kui pooltel oli keskne soov ehitada endale elamiseks eramu, siis selle valmimisel müüakse see mõne kuu pärast maha (tlk 9, 154 pöördel) ning ostetakse väga kiiresti uus kinnistu AAA, millel peaks algama uuesti ühise kodu ehitamine. Samal ajal on oluline asjaolu, et hageja ja kostja omasid juba ühist elukohta KKK, Tallinn (tlk 88 pöördel, 154 pöördel) ning eluliselt ei ole usutav, et ühist kodu rajada sooviv pere müüb selgelt väärtuslikuma privaatsema kinnistu ning asub uut kodu rajama kortermaja vahetusse lähedusse (tlk 178). Hageja ei ole vastuväiteid esitanud kostja selgitusele eelnimetatud kinnistute oluliselt erineva väärtuse kohta. Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et XXX ja AAA olid soetatud ärilisel eesmärgil. Viimast kinnitab asjaolu, et AAA soetati ajal, mil poolte suhted ei olnud enam head ja elati juba lahus (tlk 174 pöördel). Hageja pole esitanud põhistusi ega väiteid selle kohta, et AAA soetamise ajal olid suhted korras ja elati normaalset pereelu. Pooled ei vaidle selle üle, et 2016. a lõpus olid suhted jõudnud sellisesse faasi, et polnud võimalik enam koos elada.
11.Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et tema korraldas XXX eramu rajamist ning muu hulgas ka finantseeris ehitustegevust. Nii on hageja väitnud 22.05.2019 kohtuistungil, et on panustanud 50 000 eurot või 100 000 eurot (tlk 154 pöördel). Menetluse kestel esitatud seisukohtades on hageja enda poolt tasutud summana määratlenud nii 100 000 eurot kui ka 110 000 eurot. Lisaks on hageja asunud ka seisukohale, et tegelik võlgnetav summa on 220 000 eurot (tlk 153-158). Samuti on hageja nõude õiguslik alus menetluse kestel ebajärjepidev olnud, sest hageja nõuab ilma asjaolusid eristamata kahju hüvitamist summas 110 000 eurot ja samal ajal on seisukohal, et tegelik võlgnetav summa on 220 000 eurot (kinnistu müügist laekunud summa) ning sealjuures on ta ise finantseerinud XXX arendamist 100 000 euroga (tlk 155). Maakohtu hinnangul seab selline ebajärjepidevus kahtluse alla hageja ütluste usaldusväärsuse.
12.Kostja on väitnud kohtule, et kogu raha XXX kinnistu arendamiseks on tema poolt tulnud ning esitas kohtule selle kinnituseks arvelduskontode väljavõtted ja ülekanded (tlk 100110). Hageja pole esitanud eeltoodut ümber lükkavaid põhistusi ega tõendeid. Hageja on kohtule üksnes paljasõnaliselt väitnud, et on saanud kogu aeg keskmist palka ning on 17 aasta jooksul säästnud 100 000 eurot sularahas, mille tasuski XXX eramu rajamiseks (tlk 155). Samal ajal on hageja selgitanud, kuidas kostja on talle teinud ülekandeid igapäevaste kulutuste katteks (tlk 155). Kohtu hinnangul esines nendes hageja ütlustes vastuolu, sest milleks peaks vajama isik igapäevasteks kulutusteks täiendavaid ülekandeid, kui isik on suutnud säästa 100 000 eurot. Samuti seadis hageja väidete usutavuse kahtluse alla asjaolu, et vaatamata 17 aasta pikkusele raha kogumisele on hageja selle kulutanud mäletamata, mis summades ja mille peale on väljamaksed tehtud (tlk 154 pöördel). Hageja pole suutnud 22.05.2019 kohtuistungil isegi meenutada, kas välja makstud summa oli 50 000 eurot või 100 000 eurot. Oluline vastuolulisus hageja nõudes seisneb lisaks asjaolus, et hageja on enda sõnul panustanud isiklikku raha XXX arendamisse 100 000 eurot (tlk 155), kuid arendus tervikuna on maksma läinud ca 180 000 eurot (tlk 165). Hageja pole suutnud selgitada, kelle raha eest ülejäänud kulutused tehti. Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et XXX arendamisel ei ole kasutatud hageja rahalisi vahendeid, mistõttu hagejal pole saanud ka kahju tekkida oma rahalistest vahenditest ilmajäämise tõttu.
13.Kohus oli seisukohal, et 18.05.2015 volikirjast ei tulene kostjale kohustust tasuda hagejale kinnistu müügist laekunud summa, kuna sellist tingimust pole volikirjas sõnastatud. Samuti pole hageja suutnud kohtule põhistada, kuidas pooled leppisid väidetavalt kokku raha tagastamise tingimused, st mis kuupäeval või milliste eluliste asjaolude saabumisel. Hageja on ka 22.05.2019 kohtuistungil vande all avaldanud, et puudus kokkulepe, millal pidi toimuma müügist laekunud summa hagejale üleandmine (tlk 156 pöördel). Maakohtu hinnangul on eluliselt usutav, et 18.05.2015 volikirja andmisele eelnes poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt vormistati YYY ja X kinnistud hageja nimele silmas pidades majanduslikku kasu (maksude optimeerimist) kinnisvara müümisel, ilma et hageja peaks saama kinnistute müügist laekuvat raha endale. Samuti oli kohtu hinnangul usutav, et hagejale lubati selle kohustuse täitmise eest teenustasu 2600 eurot, mis on üle kantud hagejale vahetult pärast XXX müümist, sest kinnistu müüdi 16.08.2016 ning ülekanne tehti 19.08.2016 (tlk 9, 114). Kohus oli seisukohal, et eespool tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates pidi ka hageja pooltevahelisest kokkuleppest eelkirjeldatud viisil aru saama (VÕS § 29 lg 3). Seega oli kohtu hinnangul põhjendatud tõlgendada poolte vahel olnud lepingulist suhet ja 18.05.2015 volikirja selliselt, et kostjal puudus kohustus kanda hagejale üle kinnistu müügist laekunud summa. Eeltoodut kinnitas kohtu hinnangul ka volikirja sõnastus, mille
kohaselt kostja võis kinnistut kasutada ja käsutada nagu omanik, sh võõrandada ja koormata enda suva järgi.
14.Kostjale osutati tsiviilasjas õigusabi 36 tundi ja 55 minutit, tunnihinnaga 132 eurot käibemaksuga. Kostja palus välja mõista menetluskulud 4873 eurot. Kohus vähendas kostja menetluskulusid 6 minuti võrra, mis tulenes erinevusest kohtuistungi toimumise ajakulus. Kohus pidas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 36,82h ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4860,24 eurot käibemaksuga. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.19.07.2019 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada hagi või saata asi täies ulatuses Harju Maakohtule läbivaatamiseks uues koosseisus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti VÕS § 29 lg-t 3. Volikirja oli võimalik tõlgendada ainult VÕS § 29 lg 1 kohaselt. Kuna volikiri oli notariaalses vormis sõlmitud, siis tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-72-13 punktis 26 sätestatust tuleb notari poolt kontrollitud dokumendi puhul eeldada, et selgitamiskohustuse kaudu on eelduslikult tagatud, et protokollis kajastub osalejate tegelik tahe. Volikirjas ei kasutatud mitmetähenduslikke väljendeid ja tingimused olid selgelt formuleeritud.
17.Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, kui leidis, et pooltevahelise suhte sisuks võib olla käsundusleping. Kohtul ei ole õigust kvalifitseerida õigussuhet oletuslikult (võib olla). Kuna õigussuhe on tegelikult jäetud kvalifitseerimata, ei ole kohtuotsus seaduslik. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-13-31778, on volituse alusel tekkinud õigussuhe käsitletav käsunduslepinguna ning volituse ületamise korral on võimalik lepingu rikkumine ja tekib kohustus kahju hüvitamiseks. Seega on 18.05.2015 volikiri käsundusleping ja maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 619, kui hakkas volikirja eraldi tõlgendama otsimaks sellest veel mõnda lepingut.
18.Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Maakohus leidis 22.05.2019 kohtuistungil antud seletuse põhjal, et puudus kokkulepe, millal pidi toimuma müügist laekunud summa hagejale ülekandmine. Hageja on seisukohal, et kokkuleppe puudumine ei andnud kostjale õigust raha endale jätta. Maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 626 lg-t 1 ja VÕS § 76 lg-t 1. Maakohus läks kaasa kostja paljasõnaliste väidetega, et tegemist oli kostja varaga, mis oli hageja nimel maksude optimeerimise eesmärgil. Pooled ei vaidle, et XXX kinnistu kuulus hagejale. Kohus ei põhjendanud, kuidas saab omanikuks nimetada kostjat, kes ei olnud kantud kinnistusraamatusse ning millal ja milliste maksude optimeerimise eesmärgil kinnistu hageja nimele oli üle kantud. Maakohus on valesti leidnud, et XXX ja AAA soetati ärilisel eesmärgil. Hageja on vande all öelnud, et XXX ostmise eesmärk oli sinna kodu ehitamine. Ei ole usutav, et kostja tegeleb äriga mitte läbi oma äriühingu, vaid läbi oma elukaaslase. Kohus ei selgitanud, miks ei saa olla tõenäoline see, et maja valmimisel see koheselt ka müüakse. Kohus asus hindama asjaolusid seoses väärtuslikuma privaatsema kinnistu ja eramuga, mille kohta kostja esitas seisukoha kohtuvaidluse teesides (tl 178) ning mille kohta hageja ei saanud arvamust avaldada.
19.Hageja märgib, et AAA ostuplaan oli ammune, kuid tehing sattus ajale, mil poolte läbisaamine ei olnud enam hea. Menetlusosalise ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks, kui ta ütleb majaehituse hinna orienteeruvalt. Kohus on kostja poolt kulutuste tegemisel XXX arendusse tuginenud vaid kostja arvelduskontode väljavõtetele, millest nähtuvad sularaha
väljavõtmised. Kostja pole esitanud ostutšekke ehituskaupluste materjalide vms kohta. Sularaha väljavõtmine ei tõenda kulutuste tegemist konkreetsele kinnistule. Kohtu seisukoht, et hageja ütlused on ebausaldusväärsed seoses raha kogumisega, on hageja jaoks üllatuslik, kuna hageja ei pidanud vajalikuks enda sissetulekute tõendamist, kuna pooled ei vaielnud selle üle. Kuna kostja taotles hageja ülekuulamist ja kohus pidas hageja ütluseid ebausaldusväärseks, siis ei oleks kohus pidanud ütlusi arvestama ning seega on kohus jätnud hagi rahuldamata ebausaldusväärse tõendi alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
22.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada 18.05.2015 volikirja aluseks oleva poolte kokkuleppe sisu. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et esindamisel tekkivast välissuhtest tuleb eristada esindatava ja esindaja vahelist sisesuhet ehk esindamise aluseks olevat suhet (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 348).
23.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tsiviilasjas esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe seoses kostja äritegevusega XXX kinnistuga. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et XXX ning AAA kinnistuid ei soetatud ühise kodu loomise eesmärgil, vaid kostja äritegevuseks. Vaidlus puudub, et kostja tegutseb ehitusvaldkonnas. Kolleegium leiab, et kui pooltel oleks olnud soov luua XXX kinnistule ühine kodu, siis on ebatõenäoline, et nad oleksid võõrandanud kinnistu lühikest aega peale maja valmimist. 22.05.2019 kohtuistungil hageja vande all antud seletuse kohaselt pandi maja müüki, kui maja hakkas valmima (I kd tl 154 pöördel). Ka see kinnitab, et poolte eesmärgiks ei olnud XXX kinnistule ühise kodu loomine. Samuti ei ole usutav hageja väide, et poolte eesmärgiks oli rajada uus kodu AAA kinnistule. Kostja ostis AAA kinnistu 2016.a novembris. Hageja on ise hagiavalduses avaldanud, et pooled olid elukaaslased 2016.a novembrini. Arvestades, et pooled olid elukaaslased 2016.a novembrini, ei ole tõenäoline, et 2016.a novembris ostis kostja AAA kinnistu ühise kodu loomiseks.
24.Kolleegiumi hinnangul viitab sellele, et XXX kinnistu soetati kostja äritegevuseks ka asjaolu, et hageja väljastas 18.05.2015 kostjale tähtajatu üldvolikirja kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks YYY ja XXX kinnistutega, sealhulgas õigusega võõrandada kinnistuid vastavalt esindaja äranägemisele (I kd tl 36). Selline volikiri ei ole tavapärane, kui kinnistu arendamise eesmärgiks on perele ühise kodu loomine.
25.Kostja on väitnud, et XXX kinnistu arendati välja tema rahadega ning esitas selle kohta oma arvelduskonto väljavõtted raha väljavõtmise kohta (I kd tl 100-108). Muuhulgas nähtub väljavõtetest, et kostja on perioodil 01.01.2015 – 31.12.2015 võtnud arvelduskontolt välja 198 385 eurot. Kuigi hageja on väitnud, et väljavõtetest ei nähtu, et seda raha kasutati XXX
kinnistu väljaehitamiseks, ei ole hageja tõendanud, et sellel perioodil oli kostjal suuri kulusid mõneks muuks otstarbeks. Hageja on maakohtu 22.05.2019 istungil seletanud, et ehitati tema finantsidest, ta on saanud keskmist palka ja säästnud ca 100 000 eurot sularahas, mille kulutas XXX kinnistule elamu ehitamiseks (I kd tl 154-155). Samal istungil on hageja avaldanud, et ta andis kinnistu väljaehitamiseks 50 000 kuni 100 000 eurot. Samuti on hageja selgitanud, et ta ei tea, kui palju kinnistu väljaehitamine maksma läks (I kd tl 154 pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei ole veenvad hageja väited, et kinnistu arendati välja tema rahadega. Kui kinnistu oleks välja arendatud hageja rahadega, siis on ebatõenäoline, et ta ei teaks, kui palju maksis kinnistu väljaarendamine, sealjuures isegi teadmata, kas panustatud summa on 50 000 eurot või 100 000 eurot. Lisaks ei ole hageja esitanud rahalise panustamise kohta tõendeid. Maakohtus oli vaidlus, kelle raha kinnistu arendamiseks kasutati. Kuna hageja väitis, et kinnistut arendati tema rahade eest, siis oleks hageja pidanud seda väidet tõendama. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et XXX kinnistu arendamisel kasutati tema raha. Arvestades kostja poolt arveldusarvelt välja võetud summat, ning asjaolu, et tõendatud ei ole, et kostja oleks 2015.a teinud suuri kulutusi mõneks muuks otstarbeks, siis on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et XXX arendati välja kostja rahaliste vahendite arvel.
26.Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et mõni päev pärast XXX kinnistu müüki (16.08.2016), kandis kostja hagejale 19.08.2016 üle 2600 eurot (I kd tl 114).
27.Arvestades tuvastatud asjaolusid - XXX ja AAA kinnistuid ei soetatud ühise kodu loomiseks, vaid kostja äritegevuseks; hageja andis 18.05.2015 kostjale XXX kinnistuga tehingute tegemiseks üldvolikirja; XXX kinnistu arendati välja kostja rahadega; hageja XXX kinnistu arendamisse raha ei panustanud; 19.08.2016 kandis kostja hagejale üle 2600 eurot – nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et pooled olid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kostja ostab hageja nimele XXX kinnistu, hoonestab selle enda rahaliste vahendite arvelt, müüb seejärel kinnistu ning kostjale jääb ka kinnistu müügist saadud raha, hageja aga väljastab kostjale kinnistu arendamiseks ja sellega tehingute tegemiseks volikirja ning saab selle eest, et võimaldab kostjal tehingute tegemist hageja nimel, kostjalt 2600 eurot.
28.Arvestades, et poolte vahelise lepingu kohaselt ei pidanud kostja hagejale maksma XXX kinnistu müügist saadud raha, kuid on tasunud hagejale kokkulepitud 2600 eurot, siis ei ole kostja poolte vahelist lepingut rikkunud ning maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
29.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud.
30.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks
menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
31.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 1728 eurot ja viivise. Esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja esindaja osutas apellatsiooniastmes õigusabi 12 tundi (sealhulgas ettevalmistus kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 3,5 tundi).
32.Arvestades asja sisu ja kohtuistungi kestust, peab kolleegium põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise ajakulu kokku 2 tundi. Muus osas loeb ringkonnakohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus 10,5 tundi. Esindaja tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist turuhinda. Seega on kostja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 1512 euro ulatuses (koos käibemaksuga), mis tuleb hagejalt välja mõista. Lisaks tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.