Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-1910 kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib isik, kelle õigusi on käesoleva määrusega kitsendatud (sh ka võlgnik), esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kas alates pankrotiteate avaldamisest või alates määruse isiklikult kättesaamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ning kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgnik on esitanud seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. 18.02.2020. a määrusega võttis kohus G Li avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja nimetas G Li ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Asjas toimus istung 02.30.2020. G L jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes esitatud seisukohtadega.

2-20-1910 Nõusoleku võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetamiseks on esitanud kohtule Ly Müürsoo, kes kinnitas kohtule, et ta on sõltumatu nii võlgnikust kui ka teadaolevatest võlausaldajatest. Ajutise pankrotihalduri 17.04.2017 aruandest on võlgniku kohta selgunud järgmist: I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et G Lil on Swedbank AS-is arvelduskonto nr xxx, mille saldo seisuga 27.02.2020 oli 3,15 eurot. Kontol on broneering 41,15 eurot kaardi kuutasudest ja SMS-teenusest. Seetõttu ei arvesta ajutine pankrotihaldur arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. G Lil on Swedbank AS-s pangakaart nr xxx lepingut ja teleteenuste lepingut nr xxx. Arvelduskontol on kokku erinevate kohtutäiturite aresti. Maksu- ja Tolliameti andmetel on G L esitanud 2019 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja selle alusel kuulub tagastamisele füüsilise isiku tulumaks 95,78 eurot. Tagastamisele kuuluv tulumaks on tagastuskontrollis. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et G L’i nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Tulenevalt eeltoodust on G Lil ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara 95,78 eurot.

II Kohustused Ajutise halduri järelepärimiste tulemusena on selgunud järgmised võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele:  x AS-le 1020,12 eurot;  x OÜ-le 665 eurot (maksekäsk tsiviilasjas nr 2-17-107479).  x OÜ-le 665,06 eurot. Nõue on loovutuse teel saadud Krediidikaitse Grupp OÜ-lt ja võlausaldajat esindab x OÜ;  x OÜ teatas, et nad esindavad x AB ja nõude suurus on 2568,62 eurot (ts.asjas 2-15110614).  x OÜ-le 1036,90 eurot (Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-9037).  x AS-le 3772,06 eurot (Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-107988). Nõue on antud sissenõudmiseks x OÜ-le. Samas on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses AB x AS nõue 1838,39 eurot. Ajutine pankrotihaldur arvestab lõppjäreldustes võlausaldaja poolt esitatud nõude suurusega, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus;  Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja vastusest nähtub, et võlgnevus x AS-le on 6612 eurot. Kohtutäitur Natalja Malahhova vastas järelepärimisele, et võlgnevus x AS-le on 6612 eurot. x AS ei ole ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastanud. Ajutine pankrotihaldur arvestab lõppjäreldustes kohtutäituri poolt esitatud nõude suurusega, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus;

2-20-1910  x OÜ-le 4443,37 eurot. Kohtutäitur Kristel Maalmani menetlus on x OÜ 4 nõuet kokku 4443,37 eurot. x AS teatas 25.02.2019 e-kirjaga, et neil oli 22.10.2014 sõlmitud x kaardi kasutamise leping nr x krediidilimiidiga 200 eurot. 21.08.2015.a. oli leping võlgnevuse tõttu üles öeldud ja loovutatud x OÜ-le. Kuna x OÜ teatas ajutisele pankrotihaldurile vaid üldise võlgnetava summa ja ei märkinud eraldi, millest nõue koosneb, ei ole ajutisele haldurile teada, kas nõue sisaldab ka x AS nõuet või mitte, mistõttu ei arvesta ajutine pankrotihaldur selle nõudega eraldi oma lõppjäreldustes, kuid x OÜ nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus.;  x OÜ-le 1785,29 eurot (Pärnu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-15-114906).  Kohtutäitur Elin Vilippus teatas, et tema menetluses on x AS-i nõude jääk 34,19 eurot. x AS ei ole ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastanud, mistõttu arvestab ajutine pankrotihaldur oma lõppjäreldustes kohtutäituri poolt edastatud nõude suurusega.;  x OÜ-le 383,41 eurot (Maksekäsk ts.asjas nr 2-15-103390). Krediidimenetluse x OÜ nõue on kohtutäitur Mati Kadaku menetluses. Kohtutäitur Mati Kadak vastas järelepärimisele, et võlgnevus Krediidimenetluse x OÜ-le on 665 eurot. Ajutine pankrotihaldur arvestab lõppjäreldustes võlausaldaja esitatud nõude suurusega, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus;  x OÜ ei ole ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastanud. Nähtuvalt kohtutäitur Krista Järveti büroo 20.02.2020 e-vastusest on nende menetluses x Eesti OÜ nõue 495 eurot. Võlgevused kohtutäituritele on järgmised:  Risto Kütile 326,96 eurot;  Kristel Maalmanile kokku 1820,18 eurot;  Krista Järvetile 420,94 eurot;  Raigo Pärsile 549,56 eurot;  Natalja Malahhovale 1401,56 eurot;  Mati Kadakule 232,24 eurot.  Loetletud kohustustele võib lisanduda kohtutäitur Andrei Kreki täitemenetluse kulude suurus. Kohtutäitur Elin Vilippuse büroo teatas ajutisele pankrotihaldurile, et neil ei ole nõuet G Li vastu. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad G L’i ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku vähemalt 28 232,46 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja vastusest nähtub, et G Li vara suhtes oli ajutise pankrotihalduri nimetamise ajal 16 erinevat täitemenetlused.  Kohtutäitur Krista Järveti menetluses oli x OÜ nõue, mille jääk oli 665,06 eurot;  Kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses oli x OÜ nõue, mille jääk oli 2568,62 eurot;  Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli 6 täitemenetlust: x 4 nõuet kokku 4443,37 eurot; x OÜ nõue, mille jääk oli 665 eurot, ja x OÜ nõue, mille jääk oli 1262,35 eurot;  Kohtutäitur Risto Küti menetluses oli x AS nõue, mille jääk oli 1020,12 eurot;  Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli x OÜ nõue, mille jääk oli 1785,29 eurot;

2-20-1910  Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli x AS nõue, mille jääk oli 6612 eurot, ja x AS nõue, mille jääk oli 2051,33 eurot;  Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses oli x nõue, mille jääk oli 838,89 eurot;  Kohtutäitur Mati Kadaku menetluses oli Krediidimenetluse x OÜ nõue, mille jääk oli 433,85 eurot.  Võttes aluseks Viru Maakohtu 18.02.2020.a. määruse, esitas ajutine pankrotihaldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord Seisuga 28.02.2020.a. G L’il ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara 95,78 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 28 232,46 eurot, seega ületavad kohustused vara 28 136,68 euro võrra. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab G L OÜ-s x, kus tema töötasu 2020. a jaanuaris oli 620 eurot brutos ja 578,14 eurot netos. Seega oli jaanuari töötasu väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. G L on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et G x on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. V Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eelduseks PankrS § 170 kohaselt on võlgniku poolt vastava avalduse esitamine. G L esitas koos pankrotiavaldusega Viru Maakohtule kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kui G L peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma PankrS § 173 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda ot-sima.

2-20-1910

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest ku-ni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja G Li pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Ly Müürsoo tuleb nimetada G L pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku reedel, 3. aprillil 2020. a kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas saalis nr 1, asukohaga 1. Mai 2, Narva. Võlgniku vande andmine toimub samas kell 10.50. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

2-20-1910 Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kus märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 33 lg 2,3). Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Ajutise halduri kulud ja tasu PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud kümme tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot, kokku 1020 eurot. Ajutise halduri esitatud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot palub haldur välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 543,60 eurot koos käibemaksuga G x. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

2-20-1910

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.