PlusPlus Capital AS-i hagi J K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
250,63 eurot Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja J K (isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx, tegelik elukoht kohtule teadmata) Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde dokumentaalsete tõenditena tsiviilasjas nr 2-19-4694 08.04.2019 ja 10.04.2019 esitatud hagiavaldused koos lisadega 23.05.2019 tagaseljaotsus.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista J Klt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlg 109,70 eurot, 16.12.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 26,74 eurot ning viivis põhinõudelt (109,70 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 1,27 euro, sissenõudekulu 25 euro ja viivise 59,57 euro nõudes.
5.Mõista J Klt välja PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskuluna 15,25 eurot riigilõivu. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (15,25 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Ülejäänud ulatuses jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-19-20097 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 hagi J K vastu põhivõlgnevuse 110,97 euro, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 86,31 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja lisanduva viivise nõudes, määras 0,07% päevas tasumata põhinõudelt. Menetluskulu, mis koosneb riigilõivust 75 eurot ja õigusabikulust 420 eurot, palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu, mille alusel esitas Elisa Eesti AS kostjale tarbitud teenuste eest arveid. Perioodi 01.10.-31.10.2016 eest esitas Elisa Eesti AS 01.11.2016 kostjale arve nr 2016938031 summas 85,70 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.11.2016; kostja on tasunud arvet osaliselt summas 15 eurot; perioodi 01.11.-30.11.2016 eest esitas Elisa Eesti AS 1.12.2016 arve nr 2017178970 summas 40,27 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.12.2016. Kostja esitatud arveid ei tasunud. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 01.02.2018 hagejale.
2.Kohus võttis hagi 17.01.2020 määrusega menetlusse ja edastas kostjale. Hagimaterjalid on toimetatud kätte avalikult. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus lihtmenetluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus võtab asja juurde dokumentaalsete tõenditena tsiviilasjas nr 2-19-4694 08.04.2019 ja 10.04.2019 esitatud hagiavaldused koos lisadega ja 23.05.2019 tagaseljaotsuse.
4.Kohus, olles tutvunud esitatud hagiga, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2 (6)
2-19-20097
7.Hagiavalduse lisaks nr 1 oleva liitumislepinguga kliendinumbriga 2190953 ja Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega on tõendatud lepingu sõlmimine Elisa Eesti AS ning kostja vahel. Hagiavalduse lisaks nr 2 oleva Elisa Eesti AS 1.11.2016 arvega nr 2016938031 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 1.10 – 31.10.2016 tarbitud teenuste eest 85,70 eurot, millest on tasutud 15 eurot; 1.12.2016 arvega nr 2017178970 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 1.11.-30.11.2016 tarbitud teenuste eest 40,27 eurot. 05.02.2018.a nõude loovutamise teatisega on tõendatud Elisa Eesti AS nõude loovutamine hagejale.
8.Kohus leiab, et hageja on arvestanud ekslikult põhinõude hulka novembri teenuse eest esitatud arvel sisalduva viivise 1,27 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud põhivõlgnevus eeltoodust tulenevalt on (110,97- 1,27) 109,70 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 109,70 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse (110,97- 109,70) 1,27 euro ulatuses.
9.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud ekslikult ka viivist arvel märgitud viivisenõudest. Kohus arvestab viivist üksnes arvel märgitud põhinõudest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 26,74 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes (86,3126,74) 59,57 eurot.
10.Hageja on praeguses menetluses esitanud sissenõudekulu 25 euro nõude. Hageja on soovinud hagile lisatud nõudekirjadega tõendada, et hageja on kostjale meelde tuletanud kohustuse olemasolu ja nõudnud selle täitmist. Tsiviilasjas nr 2-19-4694 oli menetluses hageja nõue sama kostja vastu sama lepingulise suhte alusel. Selles menetlustes nõudis hageja kostjalt detsember 2016 ja jaanuar 2016 eest esitatud ja tasumata jäänud arve alusel võlgnevuse väljamõistmist, praeguses menetluses nõutakse oktoober ja november 2016 eest esitatud ja tasumata jäänud arvete eest võlgnevuse väljamõistmist. Tsiviilasjas nr 2-19-4694 juba mõisteti kostjalt 23.05.2019 tagaseljaotsusega välja sissenõudekulu 25 eurot. Seega on hageja saanud sama lepingu alusel juba 25 eurot sissenõudekulu. Kohtu hinnangul on praeguses menetluses esitatud sissenõudekulude nõue alusetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 3 (6)
2-19-20097 (TsÜS) § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsMS §-st 200. Kohtu hinnangul on hageja käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Hageja on ühest liitumislepingust tuleneva nõude jaganud mitmeks eraldiseisvaks nõudeks ning soovib igas eraldiseisvas menetluses nõuda samade võlateatiste eest sissenõudmiskulu. Seadusandja on ette näinud sissenõudmiskulu hüvitamise kirjade koostamise eest ühekordselt (VÕS § 1132 lg 1) ning nimetatud kulu on hagejale eelnevalt hüvitatud. Asjaolu, et hageja on nõude jaganud osadeks, ei anna hagejale alust nõuda kolmekordselt sissenõudmiskulu hüvitamist. Selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja sellest tulenevalt kohus seda ei rahulda.
11.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on esitanud praeguses tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-4694 nõude sisuliselt samal alusel. Kui hageja oleks tsiviilasjas nr 2-19-4694 esitanud ka praegusest hagist tuleneva nõude, oleks hagihind olnud kokku 443,04 eurot ja riigilõiv vaid 25 euro võrra suurem. Hageja on ise põhjustanud hagide eraldi esitamisega 50 euro võrra suurema riigilõivukulu. Sellist kulu ei ole põhjendatud jätta kostja kanda. Seetõttu on põhjendatud riigilõivukulu 25 eurot. Kuna hagi rahuldati ligikaudu 61% ulatuses (arvestades nõude sissenõutavaks muutunud osa), jätab kohus riigilõivukulu TsMS § 163 lg 1 alusel 61% ulatuses kostja kanda. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 15,25 eurot (s.o 61% 25-st). Hagejal oli võimalus esitada kõik nõuded kostja vastu ühes menetluses. Hageja on käitunud pahauskselt ja jaganud nõude kostja vastu osadeks ning esitanud need eri menetlustesse. Tsiviilasjas nr 2-19-4694 on kostjalt juba välja mõistetud menetluskulud. Kohtu hinnangul oleks õigusabikulu nõude rahuldamine kostja vastu tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hagejal oli võimalus oma nõue kostja vastu rahuldada ühes menetluses. Hageja proovib käesoleval juhul läbi menetluskulude rikastuda kostja arvelt ning see ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Seetõttu jätab kohus ülejäänud menetluskulud hageja kanda.
12.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
4 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.