Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-13049/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.03.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2476

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2020 Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-19-13049

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi O Bi vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude nõudes

Tsiviilasja hind

I hagi hind 49,15 €, II hagi hind 561,80 €

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, E-post: [email protected], lepinguline esindaja: Carlo Kask Kostja: O B (xxxx, xxxx)

RESOLUTSIOON

I Rahuldada hagid osaliselt tagaseljaotsusega.

1.Välja mõista O Bilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlga 12,93 eurot, viivist 8,30 eurot ja alates 17.08.2019 viivist 0,07 % päevas võlgnetavalt põhivõlalt kuna põhivõlgnevuse (12,63 €) tasumiseni.

2.Välja mõista O Bilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 270,83 eurot ja viivised 196,77 eurot ja alates 17.12.2019 viivist 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude (270,83 €) tasumiseni.

3.Välja mõista O Bilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja sissenõudmiskulusid 25 €.

4.Välja mõista O Bilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena lõivu 120 eurot ja esindaja kulude katteks 196 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Toimetada O Bile tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluse käik Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitas 16.08.2019 hagi O Bi vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude nõudes (asi nr 2-19-13049). Kohus võttis 09.09.2020 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitas 16.12.2018 hagi O Bi vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude nõudes (asi nr 2-19-13049). Kohus võttis hagi menetlusse 23.12.2019 ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Tsiviilasjad on liidetud ühte menetlusse teise hagi menetlusse võtmise määrusega 23.12.2019 (asja numbriks jäi 2-19-13049). Hageja palus mõlemates hagides rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate aadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagid kätte (08.02.2020) dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagile vastamise tähtpäev saabus 25.02.2020. Kostja ei ole vastust esitanud. Hageja nõuded ja põhjendused Esimesena esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks: 2 (2)

2-19-13049 hagejale teadaolevale kostja aadressile, xxxx. Seetõttu leidis hageja, et tal on VÕS § 113.2 lg 2 järgi õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 15 € ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5,00 € s.t. kokku 25 €. Kokku on hagejal tekkinud 25 € ulatuses kulusid seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Kohtu õiguslikud põhjendused Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Hagi on aga õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele. Hageja poolt hagides esitatud põhivõla ja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud järgmiselt. Kooskõlas VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1, 2 tuleb lepingut täita. Kohuse rikkumine on VÕS § 100 kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, kohustuse osaliselt täitmata jätmine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõudaVÕS § 101 lg 1 p1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist, viivist kokkulepitud määras, antud juhul hagis toodu kohaselt 0,07% päevas. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kui nõue on loovutatud uuele võlausaldajale, siis saab uus võlausaldaja esitada samu nõudeid võlgniku vastu, mis olid algsel võlausaldajal VÕS § 164 lg 1, 2. Kuna hageja on esile toonud hagides, et kostjal oli lepingus tulenev kohustus AS Elisa Eesti ees, mille ta jättis täitmata, seega rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustusi AS Elisa Eesti ees ning kuna hageja on esile toonud, et ta omanda nõuded AS –lt Elisa Eesti kostja vastu, siis on ta uus võlausaldaja, kellel on õigus maksma panna oma nõuded ja nõude kostjalt kohustuse täitmist, viivist võlalt kuni kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagid kuuluvad põhivõla ja viivise osas rahuldamisele kooskõlas VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 164 lg 1, 2, TsMS § 367. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõisa ▪

1.Nimelt on hageja suurendanud oma sissenõudmiskulusid põhjendamatult, sest hageja saanuks oma sissenõudmiskulusid vähendada, kui oleks esitanud võlateated kogu võla kohta korraga, sest asjaolude kohaselt pärinesid nõuded osaliselt 2016. aastast ja 2017. jaanuarist, sj oli kõigi nende kohustuste täitmise tähtaeg hagide kohaselt saabunud enne nõude loovutamist 01.02.18. Selline korduvate kirjade saatmine olukorras, kus seda saanuks hageja kogu võla kohta teha korraga, ei ole võlasuhtes teise poole ehk võlgniku suhtes mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega ja kahjustab võlgnikku sellega, et põhjustab talle alusetuid kulusid. Mõistlik ja heas usus käituv võlausaldaja ei suurenda ega põhjusta võlasuhtes käitudes võlgnikule kulusid. Arvestades seda, et mõlema nõude (VÕS § 113.2 räägib nõudest) summa (mitte hagihind nagu hagis on väidetud) on kokku 488,53 (põhivõlg ja viivis), siis oleks hageja sissenõudmiskulud VÕS § 113.2 lg 1 p 1 järgi 25 eurot. Märgitu tähendab, et VÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 1, 2 järgi käitudes oleks hagejal piisanud vaid samadest teadetest kõigi nõuete kohta, mille hageja omandas Elisa Eesti AS-lt kostja vastu ja mille kohta esitas ta teated kostjale pärast nõude omandamist ehk kulud oleks vaid 25 €. Seega on hageja sissenõudmiskulud põhjendatud vaid esimese hagi osas ja teise hagi osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuuluvad sissenõudmiskulude nõuded osalisele rahuldamisele VÕS 113.2 lg 2 p 1 ja TsÜS § 138 lg 1, 2 ja VÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 järgi, mis on 25 €. See tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Menetluskulud TsM § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja nõue 25 € ulatuses sissenõudmiskulude saamiseks ei ole põhjendatud õiguslikult, siis arvestades mõlema hagi hinda kokku 610,96 €, on rahuldamata jäetud nõude osas 25 € ehk 4 %. Seega on rahuldatud nõude osa 96 %. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras, § 175 lg 1 järgi saab kohus hinnata esindaja kulude suurust. TsMS § 200 lg 1 menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. See tähendab, et TsMS § 2, § 200 lg 1 järgi peab hageja menetlusõigusi kasutama selliselt, et ei tekiks põhjendamatuid menetluskulusid vastaspoolele. Esindaja kulud Vastavalt hagiavaldustele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks esimese hagi puhul riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot 3,5 tunni eest (määr 100 €/h). Töö on piirdunud hagiavalduse eelse tööga (analüüs, komplekteerimine) ja hagiavalduse koostamise ja 5 (2)