Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 05.03.2020, Tallinn 2-19-20332 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V Zvastu võla nõudes 932,55 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: V Z(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Jelena Metsalu (Justest Consulting OÜ, asukoht Bensiini tn 5-7, 10152 Tallinn, e-post: [email protected]). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V Z hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 417,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 383,47 eurot.
3.Mõista kostjalt V Z hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis tasumata põhisumma (417,43 eurot) jäägilt määras 0,07% päevas alates 20.12.2019 kuni põhinõude (417,43 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 33,96 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 25 euro nõudes.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 6.1 Jätta menetluskulud 97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda. 6.2 Mõista kostjalt V Z välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 274,51 eurot. 6.3 Mõista hagejalt Aktsiaselts PlusPlus Capital välja kostja V Z kasuks menetluskulud summas 3,60 eurot. 6.4 Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõista kostjalt V Z välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 270,91 eurot.
2-19-20332 6.5 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (270,91 eurot) tuleb V Z’il tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19.12.2019 Harju Maakohtule hagi V Z(kostja) vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 417,43 eurot, viivis 383,47 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 417,43 eurot tasumiseni määraga 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga 8385132, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arved: 01.03.2016 arve nr 2014797006 summas 85,64 eurot, tasumise tähtaeg 18.03.2016; 01.04.2016 arve nr 2015029230 summas 82,62 eurot, tasumise tähtaeg 18.04.2016; 01.05.2016 arve nr 2015251668 summas 86,20 eurot, tasumise tähtaeg 18.05.2016; 01.06.2016 arve nr 2015491052 summas 162,97 eurot, tasumise tähtaeg 18.06.2016. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis 5. Üldtingimuste p 7.10 kohaselt on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel.
3.Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kostja ei ole reageerinud võla
2-19-20332 tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 15 eurot ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot, kokku 25 eurot. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale.
4.Kostja on sõlminud lepingu Elisa Eesti AS-iga, mistõttu vastutab võetud kohustuste eest kostja. Arvetest tulenevad nõuded on kostja korduvad kohustused, st igas arves on toodud maksetähtaeg: 18.03.2016, 18.04.2016, 18.05.2016 ja 18.06.2016. Lepingu üldtingimuste p. 5.2.1 järgi oli kostja kohustatud tasuma õigeaegselt Elisa Eesti AS poolt esitatud arved. Kostja ei ole nelja viimast arvet õigeaegselt tasunud, millega on rikkunud oma lepingulist kohustust. Hageja nõuab kostjalt nelja arve tasumist, mis on korduvad kohustused. Arvete maksetähtaeg oli 2016. aastal. Seetõttu kohaldub hageja nõudele kostja vastu TsÜS § 154 lg 1 ja aegumistähtaeg algab 2016. aasta lõppemisest. Hagiavaldus esitati 20.12.2019. Seega ei ole hagiavalduses toodud nõue kostja vastu aegunud. Lepingu üldtingimuste p. 7.7 järgi kõik arved edastatakse Elisa poolt kliendile iseteenindusbüroosse kliendi personaalsele kontole. Lepingu p. 7.8 järgi arve mittekättesaamine ei vabasta klienti arve tasumise kohustustest. Kostjal oli sõlmitud Elisa Eesti AS-iga kaks liitumislepingut kahe telefoninumbri teenindamiseks. Liitumislepingute järgi kohustus kostja tasuma igakuist teenustasu. Samuti sõlmis kostja osamaksetega vara müügilepingu, mille kohaselt soetas kostja telefoni ja kohustus selle eest tasuma igakuised maksed. Seega arvete saamine või mittesaamine ei mõjutanud kostja kohustust tasuda lepingust tulenevaid kohustusi.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja esitas 16.01.2020 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista ja taotleb rahuldada vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks, jätta aegumise tõttu hageja hagi kostja vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 29.06.2015 sõlmiti Elisa Eesti AS ja kostja vahel liitumisleping nr 3944925 ja liitumislepingu nr 3944925 lisa 3944936 Elisa Eesti AS poolt sideteenuste osutamiseks ning mobiiltelefoni Apple 1Phone 6 Plus 16GB järelmaksuga müügiks. Lepingu koos mobiiltelefoniga andis kostja kasutada kolmandale isikule (kostja endine kolleeg, kelle nime on unustanud), kes teostas kõik lepingust tulenevad maksed. 2016. aasta alguses sai kostjale teatavaks oma endiselt kolleegilt, et kostja endine kolleeg omab vastuväiteid Elisa Eesti AS poolt osutatud teenuste ja arvete osas ning ta kavatseb minna Elisa Eesti AS-i esindusse, et küsimusi lahendada. Umbes 2016. aasta suve keskel teatas kostja endine kolleeg kostjale, et reguleerimata vaidlusaluseid küsimusi Elisa Eesti AS lepingu osas rohkem ei ole ja sõitis elama ning töötama Ameerikasse.
6.Hagiavalduse saamiseni käesolevas tsiviilasjas ei teadnud kostja reguleerimata jäänud küsimustest seoses Elisa Eesti AS lepinguga ega saanud arveid Elisa Eesti AS-ilt, samuti nõude loovutamise teatist ega ühtegi võlanõuet ja loeb, et need dokumendid on fabritseeritud hageja poolt vahetult enne hagiavalduse esitamist kohtule. Kostja kaotas sideme endise kolleegiga ja tal puudub võimalus taastada kõigi lepingust tulenevate vaidlusküsimuste detaile ajavahemikul 29.06.2015 kuni 18.06.2016. Elisa Eesti AS arve nr 2015491052 (viimane arve), muutus sissenõutavaks 19.06.2016 ja sissenõude tähtaeg lõppes 19.06.2019. Hagi käesolevas tsiviilasjas esitati kohtule 17.12.2019. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et arved maksetähtaegadega 18.03.2016, 18.04.2016, 18.05.2016 ja 18.06.2016 olid viimased liitumislepingu nr 3944925 ja liitumislepingu nr 3944925 lisa 3944936 kehtimise ajal. Leping oli tähtajaline, sõlmitud eesmärgiga osta-müüa
2-19-20332 mobiiltelefon osamaksetega. Esitades kostjale arve nr.2015491052 (maksetähtajaga 18.06.2016), lõppes Elisa Eesti AS-il alus esitada kostjale uusi korduvaid nõudeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et vaheotsuse tegemine ei ole käesolevas tsiviilasjas põhjendatud, arvestades tsiviilasja vähest keerukust ja asja menetlemist lihtmenetluses. Vaheotsuse tegemine oleks käesolevas asjas menetlusökonoomiliselt põhjendamatu, venitades menetlust ja tekitades pooltele juurde tarbetuid menetluskulusid.
9.Kostja on esitanud 16.01.2020 hagivastuses ja 18.02.2020 lõplikus seisukohas hageja nõudele aegumise vastuväite ning taotluse aegumise kohaldamiseks. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
11.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevast kolmeaastastest aegumistähtajast. Samas aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 154 lg 1 teist lauset. Hageja nõuab kostjalt võlga tasumata arvete eest ning kostja kohustuste näol oli tegemist korduvate kohustustega. Arvete tasumise tähtajad saabusid 18.03.2016 kuni 18.06.2016, seega aegumistähtaeg hakkas TsÜS § 154 lg 1 teise lause alusel kulgema alates 01.01.2017 kell 00:00 ja lõppes kooskõlas TsÜS § 146 lg-ga 1 kooskõlas 31.12.2019 kell 24:00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna hageja esitas 19.12.2019 (s.o enne aegumistähtaja lõppu) hagi, siis peatus aegumine kõigi
2-19-20332 arvete osas 19.12.2019 ja esitatud nõue ei ole aegunud.
12.Kuna kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, lahendab kohus järgnevalt asja sisuliselt. Vaidlus puudub selles, et kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 29.06.2015 liitumislepingu (tlk 4), mille alusel esitas hageja kostjale arveid (tlk 10 pöördel-14) mobiilsidealaste teenuste kasutamise eest, mida kostja ei ole osaliselt tasunud. Samuti sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai kostja enda käsutusse seadme Apple iPhone 6 Plus (tlk 5 pöördel). Elisa Eesti AS nõue kostja vastu on 01.02.2018 loovutatud hagejale (tlk 14 pöördel).
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Kostja väidab, et lepingu koos mobiiltelefoniga andis kostja kasutada kolmandale isikule, kes teostas kõik lepingust tulenevad maksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit esitatud väite tõendamiseks. Elisa Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud leping, millest tulenevad kohustused tuleb täita kostjal, seega puudub alus väita, et kostja kohustused oleks pidanud täitma keegi kolmas isik. Samuti väidab kostja, et pole saanud ühtegi hageja poolt esitatud arvet, nõude loovutamise teatist ega võlateatiseid. Kohus nõustub hagejaga, et kostjale oli tulenevalt Elisa Eesti AS-iga sõlmitud lepingutest teada, et ta on kohustatud tasuma igakuist tasu talle osutatud teenuste eest ja osamakseid soetatud telefoni eest, mistõttu arvete saamine või mittesaamine ei mõjutanud kostja kohustust täita lepingust tulenevaid kohustusi. Ühtlasi on kostja saanud teada nõude loovutamisest hiljemalt 02.01.2020 kohtu poolt edastatud menetlusdokumentide kättesaamisel.
15.Kostja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Kuna kostja vastuväited on täies ulatuses tõendamata ja põhjendamatud, ei saa kohus neid ka arvesse võtta. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (vt tlk 4-14 pöördel). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 417,43 eurot.
16.Samuti on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 383,47 eurot ja lisanduva viivise nõue alates 20.12.2019 kuni põhinõude 417,43 eurot tasumiseni määraga 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Kohus märgib, et hageja on esitanud tulevikus sissenõutava viivise nõude alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 17.12.2019, kuid kuna hagi on esitatud alles 19.12.2019, on nimetatud nõue põhjendatud alates 20.12.2019. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel
2-19-20332 sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
17.Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjade edastamise eest sissenõudmiskulude 25 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on edastanud kostjale 3 võlateatist (tlk 15-16). Seega hagiavaldusest nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus Baltic OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.
18.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 417,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 383,47 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 20.12.2019 kuni põhinõude 417,43 eurot tasumiseni määraga 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 33,96 eurot. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.
19.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 97% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 3% ulatuses hageja ja 97% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal.
20.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (tlk 17), kokku 595 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
21.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja vaid koos hagiavaldusega ja hilisemate menetlusdokumentide eest õigusabikulusid nõudnud ei ole. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi.
2-19-20332 Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (175+108) 283 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 274,51 eurot (s.o 283-st eurost 97%).
22.Kostja on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt õigusabikulu 540 eurot (tlk 40 ja pöördel). Kohus leiab, et kostja esindaja kulu hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja hageja seisukohale vastuse koostamiseks on kostja poolt reaalselt koostatud dokumentide sisu ning mahtu arvestades ülepaisutatud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 h (02.01.2020 toimingud ja 16.01.2020 toimingud kokku 1 tund, 22.01.202018.02.2020 toimingud 1 tund). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h (käibemaksuta) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h (käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta summana. Eeltoodu alusel määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 3,60 eurot (s.o 120-st eurost 3%).
23.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud vastavalt summas 274,51 eurot ja 3,60 eurot, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 270,91 eurot (274,51 – 3,60). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotluse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (270,91 eurot) tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.