Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 04.03.2020, Tallinn 2-19-20092 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X X vastu võla nõudes 539,32 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post [email protected]); Kostja: X X (isikukood xxx, registreeritud elukoht puudub, muu sideaadress xxx, e-post xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X X hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 250,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 200,13 eurot.
3.Mõista kostjalt X X hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis tasumata põhisumma (250,25 eurot) jäägilt määras 0,07% päevas alates 19.12.2019 kuni põhinõude (250,25 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 50,12 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 25 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda. 5.2 Mõista kostjalt X X hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 221,35 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (221,35 eurot) tuleb X X’il tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-19-20092 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagi X X (kostja) vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 250,25 eurot, viivis 200,13 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis alates 19.12.2019 kuni põhinõude 250,25 eurot tasumiseni määraga 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga x, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arved: 01.08.2016 arve nr 2015967206 summas 26,49 eurot, tasumise tähtaeg 18.08.2016 (tasutatud osaliselt summas 0,01 eurot); 01.09.2016 arve nr 2016473743 summas 28,61 eurot, tasumise tähtaeg 18.09.2016; 01.10.2016 arve nr 2016700952 summas 27,49 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016; 01.11.2016 arve nr 2016900992 summas 243,74 eurot, tasumise tähtaeg 18.11.2016. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis 5. Üldtingimuste p 7.10 kohaselt on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel.
3.Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile Vabriku 32-10, Tallinn. Seetõttu on hagejal õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 15 eurot ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot, kokku 25 eurot. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale.
4.Hageja esitas hagiavalduse kostja suhtes 18.12.2019 ja enne kohtusse pöördumist ei olnud nõue aegunud TsÜS sätete järgi ning see oleks aegunud 31.12.2019 kell 24:00. Kostja nõue tuleneb
2-19-20092 arvetest, mis on esitatud perioodil 01.08.2016 kuni 01.11.2016. Hageja nõude aegumine peatus hagiavalduse esitamisega ning hageja esitas hagiavalduse ajal, mil nõue kostja vastu ei olnud aegunud. Kostja märgib, et tema telefon oli vigane ja seetõttu ta keeldus lepingut täitmast. Kostja ei ole enda väiteid tõendanud mitte ühegi tõendiga, samuti on hageja arvamusel, et kostja väited ei ole eluliselt usutavad. Kostja oli makseviivituses teenuste eest tasumisel juba 01.07.2016 arve eest, samuti kajastusid 01.08.2016 arvel ning 01.08.2016 arvel kajastuvad teenustena kõned 31 tk ja ajalises vääringus 1 h 59 min 7 sekundit. 01.09.2016 arvelt 2016473743 nähtub, et kostja on vahepeal tasunud 01.07.2016 arve ning tasumisviivitus on üksnes 01.08.2016 arve eest summas 23,49 eurot. Seega on kostja kasutanud soetatud telefoni lepingu sõlmimisest 07.04.2016 kuni võlgnevuse tekkimiseni 4 kuu vältel. 01.09.2016 arvelt nähtub samuti, et isikul oli seatud piirang kõnedele võlgnevuste tõttu ning see eemaldati augustis. Seega ei olnud kostja telefon rikkega, vaid kõned olid piiratud makseviivituste tõttu. Kui kostjal oleks olnud pretensioone telefoni vea tõttu, siis kindlasti oleks teenuse osutaja seadmele sooritanud garantiiremondi või mehaaniliste vigastuste korral seadme asendanud, sest kostja seadmele kehtis 2 aastane garantiiperiood ning lisaks oli kostja telefon kaitstud Elisa Nutikindlustusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja esitas 07.01.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja sõlmis 07.04.2016 lepingu Elisa Eesti AS-ga telefoni ostuks, mille pidin kinni maksma aasta jooksul ja olema Elisa Eesti AS klient. Elisa Eesti AS müüs kostjale telefoni, mis ei toiminud ja võeti parandusse saateleht nr 1319164 alusel. 19.04.2016 läks kostja telefonile järele, kuid telefon ei hakanud tööle. Telefonil esines sama viga, kuid kostjale ei antud uut telefoni, vaid taheti uuesti parandada. Telefon ei läinud käima ja selle esi- ja tagapaneel olid kriimustatud, järelikult oli see vana telefon. Kostja keeldus telefoni vastu võtmast ja maksmast Elisa Eesti AS arveid vana telefoni eest. 2018. aastal üritas hageja kostjalt sama nõuet sisse nõuda Pärnu Maakohtu kaudu, millele kostja esitas vastuväite. Kostja ei pea maksma mingi vana telefoni eest, mis kostjale kliendiks hakkamise eest pakuti. Pealegi on sellest möödunud 3 aastat 8 kuud ja 8 päeva. 27.01.2020 esitas kostja täiendava taotluse aegumise kohaldamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Kostja on esitanud 07.01.2020 hagivastuses hageja nõudele aegumise vastuväite ja 27.01.2020 taotluse aegumise kohaldamiseks. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.
2-19-20092 Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
9.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevast kolmeaastastest aegumistähtajast. Samas aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 154 lg 1 teist lauset. Hageja nõuab kostjalt võlga tasumata arvete eest. Arvete tasumise tähtajad saabusid 18.08.2016 kuni 18.11.2016, seega aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2017 kell 00:00 ja lõppes kooskõlas TsÜS § 146 lg-ga 1 kooskõlas 31.12.2019 kell 24:00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna hageja esitas 18.12.2019 (s.o enne aegumistähtaja lõppu) hagi, siis peatus aegumine kõigi arvete osas 18.12.2019 ja esitatud nõue ei ole aegunud. Kuna kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, lahendab kohus järgnevalt asja sisuliselt.
10.Vaidlus puudub selles, et kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 07.04.2016 liitumislepingu nr 4627082 (tlk 4), mille alusel esitas hageja kostjale arveid (tlk 10-13 pöördel) mobiilsidealaste teenuste kasutamise eest, mida kostja ei ole osaliselt tasunud. Samuti sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai kostja enda käsutusse seadme Sony Xperia M4 (tlk 4 pöördel). Elisa Eesti AS nõue kostja vastu on 01.02.2018 loovutatud hagejale (tlk 14).
11.Kostja väitis, et telefon ei toiminud ja ta keeldus 19.04.2016 Elisa Eesti AS poolt parandatud telefoni vastuvõtmisest, samuti arvete maksmisest telefoni eest, mis oli väidetavalt vana ning mida ta ei saanud kasutada. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit esitatud väidete tõendamiseks. Samuti pole kostja esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Kuna kostja vastuväited on täies ulatuses tõendamata, ei saa kohus neid ka arvesse võtta. Kohus selgitas kostjale 08.01.2020 (tlk 29), et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab lisaks, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
12.Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (vt tlk 4-14)). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 250,25 eurot, vastavalt hageja täpsustatud nõudele (tlk 36 pöördel).
13.Samuti on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 200,13 eurot ja lisanduva viivise nõue alates 19.12.2019 kuni põhinõude 250,25 eurot tasumiseni määraga 0,07%
2-19-20092 päevas tasumata põhisumma jäägilt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
14.Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjade edastamise eest sissenõudmiskulude 25 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on edastanud kostjale 3 võlateatist (tlk 14 pöördel-15 pöördel). Seega hagiavaldusest nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus Baltic OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.
15.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 250,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 200,13 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 19.12.2019 kuni põhinõude 250,25 eurot tasumiseni määraga 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 50,12 eurot. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.
16.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 95% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 5% ulatuses hageja ja 95% ulatuses kostja kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot, õigusabikulu 420 eurot (tlk 16 pöördel), kokku 545 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot.
18.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus
2-19-20092 ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja vaid koos hagiavaldusega ja hilisemate menetlusdokumentide eest õigusabikulusid nõudnud ei ole. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (125+108) 233 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 221,35 eurot (s.o 233-st eurost 95%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
19.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.