Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-19-15927

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

Hageja esitas 11.10.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.12.2016 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 23 000 eurot. Laen kanti üle pangakontole (dtl 9). Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.07.2017 (laenulepingu tõlge dtl 14). Kostja ei ole laenu õigeaegselt tagastanud. Kogu summa on tasumata. Kostja ei ole reageerinud hageja palvele raha tagastada.

Kostja seaduslik esindaja on ka hageja seaduslik esindaja, kes on pannud hageja suhtes toime kuriteo – omastanud hageja arvelt raha summas üle 80 000 euro, milliste asjaolude uurimiseks viiakse läbi kriminaalmenetlust. Hageja teine juhatuse liige A L tegutseb hageja huvides ning nõuab kostjalt laenu tagastamist.

Laenu põhisumma on 23 000 eurot. Vastavalt lepingu punktile 1.4 pidi kostja tasuma laenu kasutamise eest intressi (laenulepingu tõlge dtl 14). Intressi suurus hagi esitamise seisuga on 1291,74 eurot. Hageja nõuab ka seadusejärgset viivist (alates 31.07.2017), hagi esitamise seisuga on viivise suuruseks 4 042,96 eurot.

Hageja palub kohtul kostja käest välja nõuda põhivõlg summas 23 000 eurot, intressid summas 1291,74 eurot, viivis alates 31.07.2017 summas 4 042,96 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja palus esmalt kohtul kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatist. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata, kuid peab oluliseks kajastada asjaolusid, millele kostja oma taotluses tugines. Kostja selgitab, et hageja oli kostja pikaajaliseks äripartneriks. Hageja juhatuse liikmed on partnerlust kuritarvitanud ja oluliselt kahjustanud kostjat (s.h ka kostja endine juhatuse liige S. V, s.o osaniku ja kehtiva juhatuse liikme endine abikaasa). Tänaseks on kostja esitanud oma endise juhatuse liikme vastu kahjunõuded ning on esitanud nõuded kohustuste täitmiseks ka hageja vastu. Vastuseks kostja nõuetele on hageja teatanud, et tal puuduvad rahalised vahendid. 12.11.2019 on hageja esindaja S. V teatanud kostjale, et hageja lõpetab oma majandustegevuse ning vara kohustuste täitmiseks puudub, selline on osanike otsus. Lisaks teatas hageja esindaja S. V kostjale, et hageja juhatuse liige A. L on kogu majandustegevuse viinud üle selleks loodud äriühingule A.L.S.

06.12.2020 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus hagiavaldus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib, et hagejal puudub kostja vastu nõue seoses nõuete tasaarvestamisega. Kostjal oli ja osaliselt on tänaseni nõue hageja vastu üüritasu maksmiseks. Alates 2014.a on hageja kostja koostööpartneriks. Hageja üüris kostjalt osa hageja bürooruumidest, laoruumidest ja tehnikast. Kokkuleppel pidi hageja alates 01.01.2015.a tasuma kostjale üüritasu. Hageja asus tegelema metallkonstruktsioonide tootmise ja müügiga. Selleks üüriti kostjalt 2(8)

Tsiviilasi nr 2-19-15927

bürooruumid laoruumid ja vajalik tehnika. Alates 2018.a pidi kostja võtma üürile kogu kostja tehase. Kostja on hageja esindajate palvel nõustunud, et üürivõlgnevus tasutakse peale kogu tehase üürile võtmist. Alates 2018.a on seoses hageja omanike omavaheliste arusaamatustega hageja tegevust asutud lõpetama. Alates 2019.a on hageja üüritud pindadel lõpetanud igasuguse tegevuse. Kostja esitas hagejale korduvalt tasumiseks üürinõudeid. 28.10.2019.a esitas kostja hagejale nõude tasuda võlgnevus, so 1015 eurot kalendrikuu eest, kokku 57 855 eurot (dtl 51). Kostja teatas, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb ta üürilepingu üles. Kostja 28.10.2019 üürinõue oli vastavuses poolte kokkuleppega, so 1015 eurot kalendrikuus. Hageja tunnistas kokkulepet osaliselt so 910 eurot kalendrikuus ja teatas, et üüripindade vabastamise küsimust arutatakse osanike koosolekul (dtl 58). Kostja oli nõus laskumata vaidlustesse teostada arvestus tulenevalt vastuväidetest, so vähendada üüritasu 910 euroni kalendrikuus(dtl 59). Kostja oli nõus ka ootama, üürisuhte jätkumise otsustamist hageja omanike poolt. Kostjale teadaolevalt hageja omanikud otsusele ei jõudnud ning kostja esitas objekti valduse üle võtmise nõude. 15.11.2019 sai kostja hageja juhatuse liikmetelt tagasi võtmed ning ruumide valduse (dtl 61, 62). 22.11.2019 esitas kostja hagejale tasumiseks arve üüritasu maksmiseks seisuga 15.11.2019, so valduse üleandmine (dtl 63). Seoses asjaoluga, et kostja nõue ületab hageja nõuet, esitas kostja hagejale 25.11.2019 nõuete tasaarvestamise avalduse ning hageja esindaja on selle kättesaamist kinnitanud ning kinnitanud hageja võlgnevuse jäägi kostja ees (dtl 65). Seega seisuga 25.11.2019.a on vastastikused nõuded hageja nõude ulatuses täidetud ja lõppenud ning kostjal on nõue hageja vastu. Hageja laenu tagastamine oli juba selle saamisel planeeritud nõuete tasaarvestamise teel (st oli sisuliselt tagatiseks nõuete täitmisele) ning selle tõttu ei lepitud kokku perioodilisi tagasimakseid. Hageja ei saanud laenu tagasinõuet esitada ka seoses asjaoluga, et laenutagasimakse tähtaeg ei olnud saabunud. 01.08.2017 pikendasid hageja ja kostja laenu tagasimakse ja intressi tasumise tähtaega kuni 31.12.2022 (dtl 67). Seega ei olnud kostjal laenu tagastamise tähtaeg saabunud. HAGEJA SEISUKOHT SEOSES KOSTJA 06.12.2019 ESITATUD VASTUSEGA

Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud lisad 1, 2, 6 ja 7 on koostatud peale hagi esitamist. Lisa 8 on koostatud kahe omavahel huvitatud isiku vahel ja seda ei ole hageja raamatupidamises arvestatud. Dokumendil puuduvad allkirjad ja selle koostamise eesmärgiks on vabaneda vastutusest. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis puudutab perioodi 2016 kuni hagi esitamine. Kostja ei ole esitanud ei üürilepingut ega ka väljastatud arveid, kuigi tegemist on kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud kokkuleppega ning arve esitamine on nõutav. Puuduvad ka andmed kulude ja masinate hoolduste kohta. Üürilepingu puhul peavad olema lahti kirjutatud üürilepingu tingimused ja hinnad, mida teine osapool peab ka aktsepteerima. Hageja leiab, et ei ole eluliselt usutav, et hageja tekitas kostjale tasumata üüriga kahju summas 57 885 eurot, eriti kui hageja kvartali käive oli perioodil 2017 – 2018 150 000 – 200 000 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja väited tasaarvestuse osas ei ole usutavad. Ebausutav on, et kostja on nelja aasta jooksul kandnud kuulusid, mida ületavad laenu suurust. Samuti puuduvad igasugused usaldusväärsed kokkulepped selle kohta, et laenu ei oleks pidanud esialgselt tähtajal tagastama. Kostja vastuse lisa nr 8 on kiiruga tehtud. Kui vaadata p 1 siis seal on punkt 1.1 ja punkt 1.5, vahepealsed punktid on kadunud, puudu on kokkuleppe intresside kohta. Pikenenud vaid tähtaeg. Samuti lõppes esialgne leping 31.07.17, aga lepingu pikendamise kokkulepe on tehtud 01.08.17, ehk juba ajal, kui 3(8)

Tsiviilasi nr 2-19-15927

leping oli lõppenud. Samuti tekitab kahtlust, et leping on tehtud huvitatud isikute vahel. Kuigi S. V oli õigus esindada hagejat, siis esialgne leping on sõlmitud teise juhatuse liikme poolt. Antud juhul esineb huvide konflikt, kui S.V väidetava lepingu pikendamise ajal oli üheaegselt kahe juriidilise isiku juhatuse liige. Lisaks on kostja juhatuse liikmeks S. V abikaasa. Hageja hinnangul on nimetatud tehingud kahtlased ning ei ole usaldusväärsed. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja teine juhatuse liige oli nimetatud tehingutest teadlik. Hageja leiab, et kostja ja perekond V teevad kõik võimaliku selleks, et raha mitte tagastada. Perekond V usaldusväärus on küsimuse all ja nad ei tohi esitada ainult enda poolt sõlmitud dokumente. Kui juhatuse liige A L on laenu andnud, siis oleks tema pidanud ka kõiki laenuga seotud küsimused lahendama. KOSTJA 23.02.2020 ARVAMUS

Kostja on seisukohal, et hageja väited on eksitavad. Hageja tegutses üüriobjektil aastaid kasutades lao-, büroo- ja tootmisruume, kuid püüab jätta muljet, et kasutusõigus oli tasuta. Kostja on juriidiline isik ning tema huvi on alati olnud kasumi teenimine. Kokkulepe hagejaga ja tasu maksmise ajatamine ongi saavutatud seoses osaliste isiklike sidemetega. Ka juhatuse liige A L oli kokkulepetest teadlik ning tänaseks ei ole tema jaoks kasumlik seda tunnistada. Endine kostja juhatuse liige S.V ja kostja osanik ja juhatuse liige J. V on endised abikaasad, sh elatakse ka lahus (J. V Narva Jõesuu linnas, S. V Narva linnas). Kostjale teadaolevalt on tänaseks kriminaalmenetlus algatatud hoopis hageja juhatuse liikme A. L osas, so hageja kahjustamine ja hageja rahaliste vahendite omastamine. Poolte vahel sõlmitud laenu osas ei olnud kokkuleppeid esindajate osas ning selliseid piiranguid ei tulene ka äriregistri andmetest. Raamatupidamise osas on küsimus ka selles, et hageja juhatuse liikmete vahel on olulised konfliktid ning üksteise eest varjatakse ka raamatupidamist. Seega tänaseks ei saa juhatuse liige A. L kinnitada selliseid asjaolusid ning juhatuse liige S. V on nõuetega nõustunud ja neid kinnitanud (sh ka tähtaja muutmine). Kostja rõhutab, et tegemist ei ole näilike kinnitustega vaid asjaolud vastavad tõele ning reaalsetele kokkulepetele.

HAGEJA TÄIENDAVAD SELGITUSED

Kogu hageja majandustegevusega tegeles A L. Antud laen on kajastatud majandusaasta aruannetes, ehk selle kaudu oleks võimalik kontrollida, kas ettevõttel on kohustused ja millised on ettevõtte nõuded. Majandusaasta aruanded on esitatud registrisse, seega need ei ole võimalik ilma aluseta muuta. Samas aruannetest ei tulene, et hagejal oleks kostja ees üürivõlg ja või tasumata kohustusi. Samuti ei ole kostja üüri nõudeid tõendanud. Hageja vaidleb üürilepingule täies ulatuses vastu. Hageja on küll registreeritud kostja aadressi järgi, kuid majandustegevust ei ole ta seal läbi viinud. Hageja ei ole reaalselt seal ruumi üürinud. S V, olles kostja juhatuse liige, tegeles sarnase toodangu valmistamisega nagu hageja ja väidab hetkel, et hageja üüris ruume. Kõik kostja poolt väljastatud arved peaksid olema esmalt kostja poolt väljastatud ja ka hagejale esitatud. Kostja ei ole selle kohta ühtegi tõendi esitanud. Kõik arved peaksid olema deklareeritud maksuametis, kuna need ületavad 1000 eurot, kuid see on tõendamata. Samuti peaks olema esitatud meeldetuletused, et arved on maksmata, ka seda ei ole tõendatud. Samuti peaks võlg ja saldo kokkuvõtte olema majandusaasta aruannetes deklareeritud. Seega kostja väited üürivõla osas on paljasõnalised, isegi, kui

4(8)

Tsiviilasi nr 2-19-15927

on esitatud mingid dokumendid, kus on S. V allkiri, siis see on tehtud tagantjärgi, pärast hagi esitamist, eesmärkiga päästa oma naine ja tema ettevõtte kohustusest tasuda laen. Kostja üürinõuded on kummalised, mõnes kuus on summa 910 eurot, mõnes kuus 1015 eurot. Kostja vastuse lisas 6 on üürihind alates 2015.a 910 eurot, suure tõenäosusega peab sinna lisanduma käibemaks. 06.12.2019 kostja vastuse lisa 1 kohaselt on 2015.a üürihind 1015 eurot.

S. V on allkirjastanud ainult sellised dokumendid, mis vabastavad tema naisele kuuluva ettevõtte rahaliste kohustuste täitmisest. Isikud on küll lahutatud, kuid neil on ühine majapidamine ja side. Ühtegi dokumenti, mille S. V on allkirjastanud, ei ole kajastatud hageja majandusaasta aruannetes. Majandusaasta aruanne kajastab dokumente ja fakte hageja majandustegevuse kohta. Seega on kostja vastuväited vastuolus hageja raamatupidamisega.

13.02.2020 seisukohas kordas hageja oma varasemaid seisukohti.

KOSTJA 12.02.2020 ARVAMUS JA LÕPPSEISUKOHAD

Kostja märgib, et majandustegevuses olid aktiivsed mõlemad juhatuse liikmed. Tänaseks on hageja omanikud ja juhatuse liikmed konfliktis just A. L pärast, kes varjab raamatupidamisdokumentatsiooni ning on oluliselt kahjustanud hagejat, st tegevuse üleviimine oma äriühingule, rahaliste vahendite omastamine jne. S. V on kostja suhtes käitunud lojaalselt ning väited enda naise päästmisest ja tagantjärele mingite toimingute tegemise kohta ei ole tõsiseltvõetavad.

Hageja eksitab kohut oma tegevuse kohaga. Hageja interneti koduleheküljel on tänaseni hageja poolt enda reklaamimisena kirjeldatud just üüritud tootmis ja hoiupindu: üldpind – 33000m2, ettevalmistatud hoiukohad, kaetud ala 7000 m2, montaažitsehh jne – asukohas XXX. Hageja ei ole selgitanud, kus hageja kõik aastad tegutses, kui ta ei tegutsenud üüripinnal. Samas hageja töötajad kinnitavad hageja tegutsemist nimetatud aadressil ja hageja on ise infoallikates oma tegevuskohana esitanud üüripinna aadressi.

Kostja märgib, et üürinõuetele käibemaks ei lisandu (KMS § 16 lg 2 p 2). Kostja on esitatud üürinõude ka deklareerinud, st tegemist ei ole fiktsiooniga. Majandustulemused ja andmed peavad olema mõlema juhatuse liikme ja osaniku poolt kinnitatud ning allkirjastatud. Kostjale teadaolevalt ei ole seda tehtud, kuna hageja raamatupidamist on peetud puudulikult ning tegelike andmeid varjates. Tänaseks ei ole hageja esindajad ja osanikud majandusaasta aruandeid kinnitanud ning allkirjastanud ja need on ühepoolsed ning ei vasta seaduse nõuetele.

19.02.2020 esitatud seisukohas kordab kostja juba varasemalt esitatud asjaolusid ja seisukohti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt

5(8)

Tsiviilasi nr 2-19-15927

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja andis kostjale laenu summas 23 000 eurot (laenuleping 21.12.2016) (dtl 65). Muude asjaolude osas on pooled eriarvamusel. Poolte peamine vaidlus on selles, kas kostja ja hageja olid sõlminud XXX asuvate ruumide üürilepingu ning kas kostjal on hageja vastu üürinõue, mille kostja sai hageja laenunõudega tasaarvestada.

Esmajoones peab kohus vajalikuks peatuda küsimusel, kellel on õigus hagejat esindada. Kohtule on esitatud mitmeid dokumente, mille on allkirjastanud S V ning hageja on tõstatanud küsimuse, et S V ei oleks tohtinud dokuemnte allkirjastada ning hagejat esindada. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on hagejal kaks juhatuse liiget – A L ja S V. Äriregistris puuduvad esindusõiguse piirangud. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et juhatuse liikmete esindusõigus oleks piiratud. Vastuseks kohtunõudele (dtl 85), milles kohus selgitas hagejale, et juhul kui hageja on seisukohal, et S. V ei ole õigus hagejat esindada, siis on vajalik seda tõendada, vastas hageja, et esindamisel ei ole piiranguid. Hageja väitis, et hageja majandustegevusega tegeles siiski A L. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei anna alust asuda seisukohale, et S V esindusõigus oleks olnud kuidagi piiratud. Hageja on ka viidanud asjaolule, et S. V ei olnud õigus allkirjastada laenulepingu pikendamise kokkulepet. Asjaolu, et laenulepingu on allkirjastanud üks juhatuse liige ei tähenda, et kõik edaspidised nimetatud lepinguga seonduvad dokumendid peaks allkirjastama sama juhatuse liige. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud tõendeid, tuleb asuda seisukohale, et mõlemal juhatuse liikmel oli õigus hagejat esindada, s.h allkirjastada ka laenulepingu pikendamise kokkulepe.

Hageja on viidanud ka asjaolule, et kostja juhatuse liige (J. V) on hageja juhatuse liikme (S. V) abikaasa ning tulenevalt sellest on S. V tegutsenud huvide konflikti olukorras. Hageja on viidanud isikute ühisele majapidamisele ning sidemele, kuid ei ole selles osas esitanud ühtegi tõendit. Esmajoones leiab kohus, et on tõendatud, et S. V ja J. V on lahutatud (dtl 83). Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid selle kohta, et esineks asjaolusid, mis tingiksid majanduslike huvide konflikti.

Järgnevalt analüüsib kohus poolte vahel sõlmitud üürilepingut XXX asuvate ruumide üürimiseks. Hageja on kostja üürinõude osas seisukohal, et kostja ei ole tõendanud üürisuhte olemasolu, sest hageja ei ole tegelikult üüripinnal tegutsenud. Kostja ei ole sõlminud hagejaga üürilepingut, ei ole esitanud hagejale üüriarveid ning üürinõude summad ei kajastu hageja raamatupidamises. VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei sätesta äriruumi üürilepingu osas kohustuslikku vorminõuet, seega on kohus seisukohal, et kirjaliku üürilepingu puudumine tähendaks automaatselt üürisuhte puudumist. Hageja on oma seisukohtades väitnud, et hageja ei tegutsenud XXX ruumides, kuid ei ole samas tõendanud, et hageja

6(8)

Tsiviilasi nr 2-19-15927

oleks tegutsenud kuskil mujal. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja on oma kodulehel oma tegevuskohana nimetanud XXX (dtl 110). Lisaks on nimetatud aadress kajastatud ka hageja enda esitatud väljavõttes avalikust internetilehest teatmik.ee (dtl 74). Kostja on esitanud hageja endise töötaja kinnituse, et tema töö tegemise asukohaks oli XXX (dtl 114 – 115). Hageja on oma seisukohtades küll tõstatanud mitmeid küsimusi, kuid samas ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja väited ja tõendid. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki poolt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul loeb kohus kostja esitatud tõendite pinnalt tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli üürileping ning kostjal on hageja vastu üürinõue.

Üürinõude suuruse osas on pooled pidanud läbirääkimisi. 28.10.2019 nõudes on kostja nõudnud 57 855 euro tasumist (dtl 51). Arvestuse aluseks on olnud ühe kuu üürisumma 1015 eurot. Hageja on nimetatud nõudele vastu vaielnud ning asunud seisukohale, et üüri suurus on 910 eurot kuus (01.11.2019 kirja tõlge dtl 58). Kostja on olnud üüri suuruse vähendamisega nõus (01.11.2019 vastuse tõlge dtl 59). Kostja on hagejale esitanud 22.11.2019 üüriarve summas 46 485 eurot (dtl 63) ning on esitanud 25.11.2019 tasaarvestamise avalduse (dtl 65). Hageja on tasaarvestamise avalduse dokumendis kinnitanud oma võlgnevuse suurust kostja ees, seega on hageja olnud nõus üüri suurusega ning kostja nõudega. Hageja on käesoleva menetluse kestel viidanud asjaolule, et üürinõuet ei ole kajastatud hageja raamatupidamises ning samuti ei ole varasemalt esitatud üüriarveid, asjaolud mis hageja hinnangul peaksid tõendama üürisuhte puudumist. Kohus on seisukohal, et raamatupidamislikud möödalaskmised ei saa siiski olla tõenduseks õigussuhte puudumise kohta. Kahtlemata on kostja ja hageja vahelised õigussuhted halvasti dokumenteeritud, kuid sellest hoolimata on kohtule esitatud tõendite pinnalt tuvastatud nii üürisuhte olemasolu kui ka kostja üürinõue. Hageja esindaja on nimetatud asjaolusid ka ise kinnitanud. Kohus on menetluse kestel hagejale selgitanud (dtl 85), et juhul, kui hageja soovib ümber lükata juhatuse liikme poolt kinnitatud asjaolusid, siis on selles osas vajalik esitada tõendid. Käesoleval juhul on hageja küll esitanud väiteid, kuid ei ole nende kinnituseks esitanud omapoolseid tõendeid. Seega asub kohus seisukohale, et kostjal oli hageja vastu üürinõue summas 46 485 eurot (dtl 65).

Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse ning hageja esindaja on kinnitanud tasaarvestuse avalduse kättesaamist ning võla suurust (dtl 65). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lõike 2 kohaselt lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-6011 28.11.2011 tehtud otsuse punktis 28 selgitanud, et VÕS VÕS § 197 lg 1 järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib aga VÕS § 84 lg 1 järgi 7(8)

Tsiviilasi nr 2-19-15927

üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06 28.11.2006 tehtud otsuse punktis 16 selgitanud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi. Kolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04 23.04.2004 tehtud otsuse punktile 20, milles on selgitatud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Kostja nõue hageja vastu oli sissenõutav, kostja oli selle esitanud 28.10.2019, pooled olid selles osas läbirääkimisi pidanud ning 01.11.2019 kokkuleppele jõudnud. Kostjal oli vastavalt VÕS § 84 lg 1 õigus oma laenukohustus varasemalt täita ning hageja ei ole ka selles osas vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et kostja tasaarvestas osa oma üürinõudest hageja laenunõudega ning hageja nõue lõppes tasaarvestuse tulemusena, mille tõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata.

Hageja poolt 22.01.2020 esitatud võõrkeelsed dokumendid (dtl 93 – 105) jätab kohus tähelepanuta, kuna hageja ei esitanud tähtajaks (dtl 120) nimetatud dokumentide tõlkeid. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.