Kohtuotsuse tegemise aeg ja 25.03.2022, Narva kohtumaja koht Kohtuasja number
2-21-7287
Kohtuasi
A L hagi S V ja Weldwork OÜ vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes
Kohtuistungid
15.09.2021, 23.11.2021, 17.01.2022
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: A L (ik XXX) Hageja esindaja: Forstiman
vandeadvokaadi
abi
Aleksei
Kostja I: S V (ik XXX) Kostja II: Weldwork OÜ (rk 12746130) Kostja II esindaja: S V (seaduslik esindaja) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda, v.a hageja 28.01.2022 dokumentide tutvumisega seonduv kulu, mis jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 1/9
2-21-7287 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavaldus
07.05.2021 on A L esitanud nõude kutsuda Weldwork OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi S V ja saata lahend täitmiseks Tartu Maakohtule. Weldwork OÜ tegevusalaks on metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. A. L ja S. V on Weldwork OÜ juhatuse liikmed. Nende esindusõigust ei ole põhikirjaga piiratud. A. L ja S. V on Weldwork OÜ osanikud, kumbki 50% osalusega.
Viru Maakohtu 11.09.2020 otsusega kriminaalasjas 1-20-413 on S. V solidaarselt W OÜ-ga Weldwork OÜ kasuks mõistetud välja 84 400 eurot. W OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on S. V abikaasa J V. Weldwork OÜ esitas kohtutäitur A. Krekile viidatud kohtuotsuse täitmiseks avalduse. J esitas V W OÜ esindajana taotluse täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmisega ning Weldwork OÜ nimel esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks S. V. Kohtutäitur lõpetas täitemenetlused. S. V oli avanud Weldwork OÜ nimel konto C AS-s, kuhu 21.09.2020 – 23.09.2020 W OÜ kandis osade kaupa raha, kokku 58697,01 eurot, viitega kriminaalasjale nr 1-20-4134. Raha Weldwork OÜ kontole laekumise päeval maksis S. V summad tagasi W OÜ-le erinevate selgitustega.
S. V on rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust ja kahjustanud Weldwork OÜ majandushuve ja jätkab oma tegevust juhul, kui hageja jätkab viidatud raha nõudmist Weldwork OÜ kasuks. Osanike häälte võrdse jagunemise tõttu puudub võimalus S. V juhatusest tagasikutsumiseks muul viisil kui kohtu kaudu. Edasine koostöö on muutunud osanike vahel võimatuks ja selle tõttu on vajalik S. V tagasi kutsumine Weldwork OÜ juhatusest ÄS § 184 lg 5 alusel.
Kostja vastus
Kostjad vaidlevad hagiavaldusele täies mahus vastu. Kostjad selgitavad, et Weldwork OÜ tegevuseks on metallkonstruktsioonide ja nende osade müümine ja vähemal määral tootmine. Weldwork OÜ asutati eesmärgil müüa W OÜ toodetud metallkonstruktsioone. Selleks võeti üürile W OÜ tehase territooriumil asuvad bürooruumid, laud ja vajalik tehnika (asukoht XXX). W OÜ nõustus asjaoluga, et üüritasu tasutakse peale tegevuse käivitamist ja Weldwork OÜ-l kasumi tekkimist. Weldwork OÜ tellimusel valmistas W OÜ metallkonstruktsioone, mille Weldwork OÜ ladustas W OÜ tehase territooriumil ja müüs oma tellijatele. Tööjaotus oli juhatuse liikmete vahel jagatud, S. V ülesandeks oli metallkonstruktsioonide tootmise küsimused ja A. L ülesandeks oli Weldwork OÜ raamatupidamise ja dokumentatsiooni korraldamine ja koostamine s.h sarnaselt S. V suhtlemine partneritega. A. L tegeles Weldwork OÜ pangamaksetega ja pangatehingutega.
2018 sügisel tekkisid S. V kahtlused, et A. L teeb Weldwork OÜ juhatuse liikmena varjatuid tehinguid ja kulutusi. Varasemalt S. V Weldwork OÜ dokumentatsiooniga ei tegelenud. S. V võttis juhatuse liikmena panga väljavõtted. A. L oli teinud endale väljamakseid ja kandnud kulusid, mis ei seondu Weldwork OÜ huvide ja varadega. A. L oli asutanud ka uue äriühingu, mille ainuosanik ja juhatuse liige A. L on (A OÜ). A OÜ 2/9
2-21-7287 on vastavalt registriandmetele tegutsev samal tegevusalal, seega on tegemist äriseadustiku (ÄS) § 185 mõttes keelatud tegevusega. Iseendaga tehingute tegemine on samuti kohustuste rikkumine. A. L ei selgitanud oma tegevust S. V, lisaks asus A. L takistama Weldwork OÜ tööd. A. L oli tõenäoliselt viinud tegevuse üle oma äriühingusse ja lisaks Weldwork OÜ arvel kandnud oma äriühingu tegevuseks vajalikke kulusid. Weldwork OÜ tegevus seiskus, kuna A. L kandis raha välja ning S. V oli sunnitud alles jäänud rahalised vahendid kandma üle Weldwork OÜ peamisele tehingupartnerile W OÜ-le. Esiteks olid partneri ees täitmata kohustused ja teiseks eesmärgiks oli Weldwork OÜ raha säilitamine.
S. V püüdis A. L aasta jooksul saada dokumente tehtud tehingute kontrollimiseks ja seoses tegevuse seiskumisega püüdis kostja üle anda W OÜ-le ka üüritud vara, et välistada kulude suurenemist. Raha ülekanne, mis oli S. V ja W OÜ-lt solidaarselt välja mõistetud, oli teostatud tagamaks kohustuste täitmine ja vara säilitamine. 08.11.2019 kutsus S. V ka Weldwork OÜ osanike koosoleku, kus A. L nõustus esitama dokumendid, kuid ei nõustunud tehingute kontrollimisega. Weldwork OÜ tegevust A. L jätkata ei soovinud ja nõustus lõpetama ka Weldwork OÜ üürisuhted.
Dokumente kontrollides sai S. V teada, et A. L on omastanud Weldwork OÜ raha summas 140 468,48 eurot – teinud endale väljamakseid, näilikke tehinguid oma äriühinguga, omandanud vara ja teenuseid, mis ei seondu W OÜ tegevusega ja kandnud isiklikke kulusid osaühingu arvel. S. V on nimetatud asjaolude osas esitanud kuriteoteate. A. L soovib eemaldada S. V Weldwork OÜ juhatusest ning loobuda Weldwork OÜ juhatuse liikmena Weldwork OÜ rahalistest nõuetest antud kriminaalasja raames.
J V on S. V endine abikaasa. W OÜ ligi kogu tegevusaja jooksul Weldwork OÜ peamine koostööpartner ja kogu toodang tehti partneri poolt.
S. V ei ole asunud ühise äriühingu tegevust oma äriühingutele üle viima. S. V jätkas Weldwork OÜ majandustegevusega ja teostas analoogset tegevust sama koostööpartneriga ja samas asukohas. A. L huviks on äriühingu tegevuse lõpetamine välistamaks tema vastu esitatud nõudeid. See on vastuolus hea usu põhimõttega. A. L poolt tekitatud kahju on kaks korda suurem kui väidetavalt S. V poolt tekitatud kahju. Sellises olukorras ei saa ühte juhatuse liiget eelistada teisele ja hagi ei saa rahuldada. Tegemist on osanike konfliktiga, mis ei saa olla aluseks juhatuse liikme tagandamiseks. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisi ei ole. Lojaalsuskohustuse rikkumiseks ei ole igasugune lähikondsega tehingu tegemine. Selleks, et lojaalsuskohustust juhatuse liikmele ette heita peaks juhatuse liige olema tehingu tegemisel eelistanud isiklikke huve osaühingu huvidele. A. L etteheide tehingutele S. V endise abikaasaga ei ole tõsiseltvõetav, kuna kogu Weldwork OÜ tegevus osaühingu eksisteerimise ajal põhineski koostööl S. V endise abikaasa osaühinguga. S. V tasus W OÜ 2019 aasta üürinõuded, arve nr 148, kohtuasjast 2-19-15927 tulenevad kohustused, töötasud, maksud, W OÜ arve nr 118, nimetatud arve alusel hüvitas Weldwork OÜ rikutud materjali ja tellija kahju. Tegemist ei olnud näilike tehingutega.
Hageja vastus
10.J. V ja S. V abielulised suhted olid lõpetatud fiktiivselt S. V juhitava äriühingu pankrotiks ja tegelikud abielulised suhted jätkuvad. Weldwork OÜ ei tegelenud tootmisega, ainult müümisega. Weldwork OÜ sai tellimused metallkonstruktsioonide tootmiseks ja edastas need tootmiseks teisele ettevõttele, enamasti W OÜ-le, ja sai tulu 3/9
2-21-7287 vahendustasuna. Selline tegevus jätkus kuni 2018, millal S. V omastas Weldwork OÜ kontolt kõik vahendid.
11.S. V on juba ammu näilikes tehingutes osalenud. Näiliku tehinguga soovis S. V näidata näilikku alust tema poolt Weldwork OÜ kontolt 19.10.2018 kogu raha (84 400 eurot) ülekandmiseks W OÜ-le. Selleks esitas S. V W OÜ 08.10.2018 koostatud arve nr 1T, summas 84 400 eurot, arve koostaja on J. V, alus on näilik – lisakokkulepe nr 1, 31.12.2016. S. V teadis, et A. L kavatseb esitada seoses 84 400 euro Weldwork OÜ kontolt omastamisega kuriteokaebuse ja koostas arve, et jätta mulje aluse olemasolust raha ülekandmiseks. Oma vastuses on S. V samas nimetatud raha ülekandmise põhjusena nimetanud, et pidi raha kandma peamisele lepingupartnerile W OÜ-le.
12.S. V seletus on vale, et Weldwork OÜ võttis W OÜ territooriumil asuva büroohoone, lao ja tehnika üürile. Weldwork OÜ-l ei olnud ladu vaja. Bürood pinnaga 3 m2 kasutas Weldwork OÜ tasuta. Tsiviilasjas 2-19-15927 koostas W OÜ juhatuse liige J. V ja S. V Weldwork OÜ juhatuse liikmena näiliku suulise üürilepingu sõlmimise tõendamiseks dokumendid, mille Weldwork OÜ nõue oli lõppenud tasaarvestusega ja selle tõttu jättis kohus hagi rahuldamata. W OÜ-l ei olnud nõuet Weldwork OÜ vastu. Ei vasta tõele ka A. L ja S. V tööjaotuse kirjeldus – S. V ei tegelenud tootmisega, kuna Weldwork OÜ ei tegelenud tootmisega. S. V oli seotud dokumentide koostamisega, tal oli juurdepääs ettevõtte kontodele ja ta tegi ülekandeid. S. V oli W OÜ juhatuse liikmeks kuni 28.10.2019, J. V oli ainuosanik.
13.A. L ei ole konkurentsikeeldu rikkunud. S. V aktsepteeris Weldwork OÜ ja A OÜ koostööd, raha liikumine on nähtav Weldwork OÜ kontolt, mida S. V on pidevalt kontrollinud. 2019 soovis osanike koosolekul Weldwork OÜ likvideerida S. V.
14.S. V tegutseb ka praegu vastuolus Weldwork OÜ huvidega. Weldwork OÜ ei ole olnud seotud tootmisega ja ettevõttel ei ole olnud sellega seotud töötajaid. 06.10.2020 vanametalli müügis saadus raha eest on Weldwork OÜ tasunud M K ja V K töötasu. Tegemist on W OÜ töötajatega ja eesmärgiga leida alus W OÜ nõude tekkimiseks maksis S. V neile töötasu Weldwork OÜ-st. Kirjavahetus on koostatud S. V ja J. V koostöös ja objektiivsed tõendid puuduvad. Töötajad on asunud tööle 21.09.2020, peale Viru Maakohtu 1-20-4134 otsuse tegemist ja töötanud 2020 oktoobri alguses. Asjatundjate arvamusel ei ole kahel töötajal võimalik teha metallkonstruktsiooni kaaluga 13 376 kg nii lühikese perioodi jooksul. Puudub mõistlik põhjus, miks Weldwork OÜ tegi nimetatud töö W OÜ territooriumil, W OÜ töötajatega ja tellija materjalist ning ei saanud selle eest tasu. W OÜ oleks saanud seda ise oma töötajatega teha. Puuduvad selgitused, kuidas S. V kulutas Weldwork OÜ kontole W OÜ-lt laekunud raha ja millised kohustused nimetatud raha arvelt täideti. Kostjate ja hagejate selgitused J. V ja S. V suhete osas
15.Kostjad selgitasid täiendavalt, et J. V ja S. V suhted on head, nende abielulised suhted on läbi ja nad elavad erinevates elukohtades.
16.Hageja leiab, et registris märgitud elukoht ei tähenda, et isikud ei oleks mitteametlikult abikaasad. S. V juhib faktiliselt W OÜ-d, temale alluvad töötajad. Ta kasutab Weldmeister OÜ sõidukit ja seda on pidevalt näha J. V elukoha juures Narva-Jõesuus. 15.09.2021 istung
17.Pooled jäid oma seisukohtade juurde. Kostjad selgitasid, et Weldwork OÜ ei ole võimeline enam tegutsema, ainuke tegevus on olla kannatanu kriminaalasjas. Pigem 4/9
2-21-7287 vajalik määrata ühine esindusõigus. Hageja on seisukohal, et menetluses olev kriminaalasi on reaktsioon süüdimõistvale otsusele, kuna avaldus oli esitatud selle järel. Kostjate täiendavad tõendid ja selgitused
18.Kostjad on selgitanud, et Weldwork OÜ tegevuskulud perioodil 2018 – 2021 on järgnevad: i) kulud töötajatele M K ja V K ja maksukohustus 2274 eurot; ii) raamatupidamine (S OÜ) 200 eurot; iii) OÜ W tasaarvestus vastastikuste nõuetega 19476 eurot seoses kahjunõudega, Weldwork OÜ utiliseeris kõlbmatud metallitooted ja sai kasu 2441,95 eurot; iv) tasaarvestus Weldwork OÜ vastastikuste nõuetega summas 1440 eurot, äriruumid ja seadme rent; v) 11.09.2020 Weldwork OÜ nõue summas 35089,21 eurot viivis, 23607,80 tasumata üürinõue ja menetluskulud, Weldwork OÜ tasus nõude pangaülekandega perioodil 21.09.2020 – 23.09.2020 summas 58697,01 eurot.
19.18.09.2020 oli üheks aastaks sõlmitud OÜ-ga W raamleping, mille alusel pidi Weldwork OÜ pidi asuma valmistama metalltooteid ja konstruktsioone vastavalt tellimusele. 21.09.2020 sõlmiti tegevuse läbiviimiseks äripindade üürileping tähtajaga 1 aasta. 21.09.2020 sõlmiti tegevuse läbiviimiseks seadmete (s.h tootmispindade) üürileping tähtajaga 1 aasta. Weldwork OÜ asus tellimust täitma, tähtaeg 29.09.2020. Tellimuse täitmine ebaõnnestus, metallkonstruktsioonil olid puudused, peale kirjavahetust ja puuduste fikseerimist tellis OÜ W samad tööd kolmanda isiku käest. Weldwork OÜ kandis kulud, rikutud materjali utiliseeris Weldwork OÜ.
20.Kokkuvõtteks, kui selgitada, hageja viidatud summa 84400 euro osas toimunud tehinguid - OÜ Weldwork kulud: 2274,60 eurot +200 eurot + 19476 eurot +1440 eurot + 58697,01 eurot = 82087,61 eurot (C ülekannetes on üks ekslik makse tagastatud, sh ei sisaldu arvestustes). Täidetud on kõik OÜ Weldwork olemasolevad kohustused. Laekunud tulu perioodil 2441,95 eurot (toote utiliseerimine). Kokkuvõtteks, kui selgitada, hageja viidatud summa 84400 euro laekumist OÜ-le Weldwork (maksja OÜ W): 19476 eurot (tasaarvestus) + 1440 eurot (tasaarvestus) + 58697,01 eurot (tasutud pangaülekandega) = 79613,01 eurot (jääk 84400 EUR – 79613,01 eurot =4786,99 eurot). 4786,99 eurot on tasutud OÜ Weldwork kassasse 30.10.2020. Hagejate vastuväited
21.Hageja leiab, et tegelikkuses ei ole Weldwork OÜ-l Weldwork OÜ ees võlgnevusi, v.a 12.07.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-19-15927 tulenev menetluskulude hüvitamise nõue summas 1470 eurot ja sellele lisanduv viivis. Hageja seab kahtluse alla kostja esitatud tõendite ehtsuse s.h ka selle, kas nimetatud dokumendid kajastava tõeseid faktilisi olukordi. Poolte kohtukõne teesid
22.Kostjad kordasid varasemalt väljendatut, et ülekande tegemise vajadus tulenes sellest, et hageja kandis Weldwork OÜ raha erinevatel ettekäänetel ja S. V pidi alles jäänud raha kandma Weldwork OÜ peamisele tehingute partnerile W OÜ-le, et täita lepingupartneri ees täitmata kohustused ning säilitada allesjäänud raha. Sellest hetkest lõppes ka hageja ja S: V koostöö ja hageja asus tööle oma äriühingus. Kostja seisukohalt on hageja omastanud Weldwork OÜ raha summas 140468,48 eurot, mille osas on tehtud kuriteoteade ja pooleli menetlus hageja suhtes. Kostjad on seisukohal, et käesoleva menetluse eesmärgiks on hageja soov eemaldada S. V juhatusest ning loobuda juhatuse liikmena Weldwork OÜ rahalistest nõuetest (seega ka pretensioonidest) antud kriminaalasja raames või Weldwork OÜ ainuesindajana heakskiita tagantjärele näilike 5/9
2-21-7287 kulusid ja tehinguid, sh on võimalik ka ühingu lõpetamine pankrotimenetluses tekitades võlgnevused jne. W OÜ ja Weldwork OÜ on olnud koostööpartnerid ja W OÜ vastutulekud kulude osas võimaldas Weldwork OÜ-l asuda kasumlikult tööle. Kuid selle asemel, et täita kohustused W OÜ es hakkas hageja looma oma ühingut, tagada oma heaolu ja konkurentsikeelu rikkumine kostja teadmata ja hageja ei ole soovinud enam peale 2018 Weldwork OÜ-s tegutseda. S. V on vastupidiselt hagejale jätkanud Weldwork OÜ majandustegevusega, teostanud analoogset tegevust, sama koostööpartneriga ning samas asukohas. Hageja on soovinud Weldwork OÜ tegevuse lõpetamist ja on tekitanud suuremat kahju kui S. V poolt väidetavalt tekitatud kahju. Ühte juhatuse liiget ei saa eelistada teisele. Osanike koostöö võimatus ei saa olla otsustamise aluseks. Hageja väide, et eesmärk on asuda Weldwork OÜ-ga tulevikus majandustegevust läbi viima ei ole tõsiselt võetav. Juhul, kui oleks soovitud kostja vastu kahjunõuete esitamist ei ole mingiks takistuseks kostja juhatuse liikme staatus, kuna nõude esitamise otsustavad osanikud (sh esindaja määramise vaidluses) ja kostja ei saaks selles osas isegi hääletada ja otsustamisel osaleda (ÄS §§ 168 lg 1 p 10, 177 lg 1, 181 lg 4 ).
23.Hagejad toovad välja, et kuigi S. V ja J. V on 84 400 euro ülekandmiseks Weldwork OÜ-lt W OÜ-le koostanud 08.10.2028 arve nr 1T, siis käesolevas menetluses on põhjendatud raha ülekandmist teisiti ja kostjad ei ole usaldusväärsed. S. V on 84 400 euro omastamisega rikkunud lojaalsuskohustust – ta on koostanud näiliku arve ja kandnud raha teisele ettevõttele ning on kasutanud nimetatud summasid teise ettevõtte igapäevase majandustegevuse tarbeks ja ka dividendide välja maksmiseks. Lisaks on S. V esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamise kohta. Hageja viitab ka S. V hoolsuskohustuse rikkumisele seoses üürisummade tasumisega W OÜ-le ja nõuete tasaarvestamisega nõustumisega, kuna suurte rahaliste nõuete tunnustamine/täitmine, millele oleks võimalik esitada vastuväiteid, ei ole Weldwork OÜ huvides. S. V oli W OÜ-ga seotud ja esindas pigem nimetatud ettevõtte huve ning S. V kahjustas otseselt Weldwork OÜ huve. Seoses Nooruse galerii valmistamisega jättis S. V kasutamata õiguskaitsevahendid töötajate vastu, lisaks ei ole tunnistaja ütluste valguses usutavad selgitused, et vajalik oli utiliseerida kõik valmistatud konstruktsiooni osad, tegemist oli W OÜ nõude loomisega Weldwork OÜ vastu. Küsitav oli tööde läbiviimise viis, töid oleks võinud teostada W OÜ ise. S. V tekitas selliste tööde korraldamisega Weldwork OÜ-le kahju.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus tutvunud poolte seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungitel esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
25.Pooltel puudub vaidlus, et:
6/9
2-21-7287 a) S. V on tunnistatud süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ning temalt ja W OÜ-lt on solidaarselt mõistetud välja 84 400 eurot (dtl 41 jj); b) S. V on hageja suhtes esitanud kuriteoteate 140 468,48 euro omastamises (dtl 67 jj), 22.10.2021 on Weldwork OÜ esitanud hageja vastu tsiviilhagi summas 138 189, 40 eurot (dtl 222 – 225), kriminaalmenetlus on pooleli (dtl 150); c) Weldwork OÜ ei tegutse enam aktiivselt (dtl 150, dtl 454); d) Hageja on A OÜ (asutatud 07.05.2018) osanik, mis tegutseb metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmise valdkonnas (dtl 62), Weldwork OÜ (asutatud 03.11.2014) tegutseb samuti metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmise valdkonnas (dtl 5), W OÜ (asutatud 08.03.2010) peamine tegevusala on muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine (dtl 15).
26.ÄS § 184 lg 5 kohaselt kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.
27.Riigikohus on 18.12.2019 tsiviilasjas 2-17-10474 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et: „[...] Tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning kaitsta selliselt ka osaühingu võlausaldajate ja teiste huvigruppide (töötajad, lepingupartnerid jt) huve.“ Sama otsuse punktis 16 on Riigikohus leidnud, et: „ÄS § 184 lg 5 kohaldamiseks peab juhatuse liige olema olulisel määral tegutsenud osaühingu huvide vastaselt, kuid [kolleegium] ei nõustu sellega, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks annaks alust see, kui osanike koostöö on muutunud võimatuks. Osanike koostöö võib muu hulgas olla üks asjaolusid, mida mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel kaalutakse, kuid esiplaanil peavad siiski olema osaühingu kui terviku huvid. Osanike ületamatute erimeelsustega ei saa juhatuse liikme tagasikutsumist põhjendada. ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav juhatuse liikme tagasikutsumise hagi ei ole vähemusosanike ega ka patiseisus oleva osaühingu 50% suuruse osalusega osanike õiguskaitsevahend ühingu üle kontrolli saavutamiseks, vaid osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole mingil põhjusel võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda.“
28.Lähtudes Riigikohtu selgitustest ÄS § 184 lg 5 sisustamisel leiab kohus, et käesoleva kaasuse puhul on vajalik esmajoones lähtuda osaühingu huvidest. Asjaolu, et Weldwork OÜ osanikud ei suuda omavahel lahendada juhtimisküsimusi ei saa olla põhjuseks juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Kohus ei nõustu põhimõtteliselt hageja seisukohaga, et kostja juhtimiskriis saaks ja tuleks lahendada kohtu poolt. Osaühingu juhtimise üle peavad otsustama selle juhtorganid. Kohus on seisukohal, et hageja on täna esitanud nõude mitte otseselt osaühingu huvides, aga püüdlusega lahendada osanike erimeelsusi ning tekkinud patiseisu. Selleks ei ole ÄS § 184 lg 5 sätestatud meede sobiv. Weldwork OÜ ei tegutse enam sisuliselt seega ei ole võimalik juhatuse liikme tagasikutsumist põhistada asjaoluga, et läbi selle oleks võimalik säilitada ühingu stabiilsus ja jätkusuutlikus ja kaitsta võlausaldajate ja teiste huvitatud isikute huve. Weldwork OÜ on käesoleval hetkel kriminaalmenetluses võimalik kannatanu ja Weldwork OÜ on esitanud nõude hageja vastu ühingule tekitatud kahju hüvitamiseks (dtl 222 jj). Seega peab kohus osaühingu huve hindama kitsalt nimetatud kriminaalmenetluse seisukohalt. Olenemata sellest, et puuduvad tõsikindlad tõendid, et hageja võib S. V juhatusest tagasikutsumisel Weldwork OÜ nõudest loobuda, siis peab kohus seda siiski võimalikuks ning eluliselt usutavaks. Hageja on menetluse kestel väitnud, et tema vastu 7/9
2-21-7287 esitatud nõudel puudub alus, kuid ei ole selles osas esitanud tõendeid. Kohus leiab, et toimikus oleva kuriteoteate (dtl 67 jj) ja tsiviilhagi (dtl 222 jj) pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et hageja oleks etteheidetavates tegudes süüdi, kuid samas ei ole välistatud, et hageja võib olla kahju tekitanud. Antud asjaoludele saab anda hinnangu kas kriminaalmenetluses või võimalikus tulevases tsiviilmenetluses.
29.ÄS § 184 lg 5 sisustamise kohta on Tallinna Ringkonnakohus oma 19.05.2017 määruses kohtuasjas nr 2-16-8482 märkinud, et „[...] mõjuv põhjus ÄS § 184 lg 5 tähenduses on asjaolude kogum, mis annab alust arvata, et juhatuse liige ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Selles menetluses ei tuvastata juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja sellest tulenevat vastutust ÄS § 187 tähenduses.“ Õiguskirjanduses on selgitatud, et ÄS § 184 lg 5 sisustatakse koos VÕS §§ 196 (kestvuslepingu erakorraline ülesütlemine) ja 631 (käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine) (Ühinguõigus, I. K. Saare jt, Juura 2015, lk 127). Riigikohus on 18.12.2019 tsiviilasjas 2-17-10474 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et: „juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumist õigustav mõjuv põhjus eelkõige tema kohustuste rikkumine, mis on sedavõrd oluline, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et ta taluks selle isiku edasist juhatuse liikmeks olekut.“
30.Kohus on seisukohal, et tõenäolistelt ei ole kohtule esitatud tervikpilti S. V ja A. Lärilistest kokkulepetest ja ettevõtete ülesehitusest. Samuti ei ole kohtule selgitatud ka vaidluse tegelikke tagamaid. Kohtule esitatud andmete pinnalt on võimalik aru saada, et mõlemad Weldwork OÜ osanikud omavad osasid teistes ettevõtetes (dtl 62, dtl 15), kuid milline on nimetatud ettevõtete roll omavahelistes kokkulepetes ei ole kohtule tõendatud. Tänaseks on tekkinud olukord, kus konflikti tulemusena on osapooled hakanud süüdistama üksteist tehingutes, mis nende arvates on tehtud rikkudes juhatuse liikmete hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Kohus leiab, et sellises olukorras on optimaalne tuvastada juhatuse liikme vastutus ÄS § 187 alusel ning ka selle alusel nõude esitamine. Kohus ei pea õigeks võidujooksu juhatuse liikme tagasikutsumise nõuete esitamisega ning selle kaudu ettevõtte üle kontrolli saavutamisega. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida üksikasjalikult kõiki kohtule esitatud arvete põhjendatust ja majanduslikku sisu. Hageja esitatud kahtlused baseeruvad pigem sellele, et esitatud tõendid on kostjate enda poolt loodud ning puudus vajadus ja mõistlik põhjendus nimetatud tehingute tegemiseks (dtl 445). Nimetatud väidetele hinnangu andmiseks ei ole hageja kohtule esitanud piisavalt tõendeid, kuid kohus on ka seisukohal, et arvestades Weldwork OÜ tänast rolli kriminaalmenetluses ei ole see asja lahendamise seisukohalt vajalik. Samas märgib kohus, et kaasuse asjaolusid arvestades ei saa tõsikindlalt väita, et S. V tegevus oleks selline, mille puhul saaks eeldada, et osaühing ei taluks tema edasist juhatuse liikmeks olekut. Hageja on tugevalt rõhunud S. V tegevusele 84 400 euro ülekandmisega OÜ-le Weldwork, mille osas esitas hageja kuriteokaebuse 31.12.2018 (dtl 105), samas käesoleva hagi on hageja esitanud 07.05.2021, seega üle kahe aasta ei pidanud hageja S. V tegevust selliseks, mis oleks tinginud vajaduse tema tagasikutsumiseks. Kohus jääb varasemalt väljendatu juurde, et osanikevahelised kokkulepped ja suhete skeem on tõenäoliselt keerukam, kui menetluses esitatud dokumendid seda peegeldavad ning nõuete lahendamiseks ei saa kasutada ära asjaolu, et hageja jõudis oma nõude kohtusse esitada esimesena.
31.Seega arvestades osaühingu tänast olukorda ja rolli kriminaalmenetluses ja asjaolu, et S. V tagasikutsumine ei taga Weldwork OÜ stabiilsus ja jätkusuutlikkust ega kaitse huvitatud isikute huve v.a Weldwork OÜ teise osaniku huvi, siis jätab kohus hagi rahuldamata.
8/9
2-21-7287
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
33.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda, v.a hageja poolt 28.01.2022 kohtumajas originaaldokumentidega tutvumisega kaasnev kulu, mille kohus jätab solidaarselt TsMS § 169 lg 1 alusel kostjate kanda. 28.01.2022 kulu tingis asjaolu, et kostjad olid esitanud originaaldokumendid, mis erinesid koopiatest, kuna tegemist oli lepingute teiste eksemplaridega. See tingis hageja vajaduse käia originaalidega mitu korda tutvumas.
34.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.