lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-137256/8

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-137256/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2832
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bondora AS11483929(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

03.07.2025, Tallinn

2-24-137256

Tsiviilasi Bondora As hagi M C V vastu võlanõudes Hagihind

5888,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929) Hageja lepinguline esindaja E A Kostja M C V

Menetluse liik Resolutsioon

(isikukood xxx)

Kirjalik menetlus

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M C Vilt Bondora AS-i kasuks põhivõlgnevus summas 3600 eurot.
3.Välja mõista M C Vilt Bondora AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 3600 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta rahuldamata Bondora AS hagi põhivõla 227 euro, intressi 384,01 euro, lepingu haldustasu 49,34 euro, sissenõudmiskulude 15 euro, lisateenused 59,96 euro ning viivise 348,15 euro nõudes.
5.Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata nende puudumise tõttu.
6.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu xxx. Lepingu nr xxx kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3827 eurot. Poolte kokkulepitud intressimäär oli 31,49% aastas tagastamata krediidisummalt ja kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 227 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 48,52%. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 3500 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 673,73 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 0 eurot. Maksuameti päringu kohaselt kostja sissetulek on 3084,80 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 925 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal kulus 0,53 % igakuiselt hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid isikul maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 2019,70 eurot. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 3600 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Sellest tulenevalt alustas hageja võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi kokkulepitud maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Hageja hoiatas 12.09.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 14.10.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu xxx kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 0 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 3827 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 31,49% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 384,01 eurot. Kostja on 2

jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 49,34 eurot, mis on arvestatud perioodi 10.07.2024 kuni 10.10.2024 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 49,34 eurot hageja kasuks välja mõista. Hageja palub lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 16.07.2024, 15.08.2024 ja 11.09.2024. Lepingu ülesütlemisel 14.10.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 3827 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt alates 15.10.2024 (s.o ülesütlemisele järgnev päev) kuni 29.01.2025 (hagiavalduse esitamise kuupäev). Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 348,15 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 30.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 31,49% tagastamata krediidisummalt aastas. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B x. B x puhul on tegemist lisateenusega, mida kasutades saab klient piiramatult: võtta põhiosa maksepuhkust; pikendada või lühendada tagasimaksegraafikut; muuta kuumaksete kuupäeva. Tegemist on tasulise teenusega. Kliendil on alati võimalik teenust lõpetada. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 10.07.2024 kuni 10.10.2024, s.o 4 kuud. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista 59,96 eurot (kuumakse 14,99 eurot). Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et hageja peaks olema rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja nõude ümberarvestuse. Hageja selgitab, et on nõude ümberarvestamisel loobunud lepingu sõlmimise tasust, intressimäärast (st arvestanud intressimääraks 0%) ning samuti on hageja loobunud lepingu igakuisest haldustasust ja võimalikest viivistest, mis on sissenõutavaks muutunud lepingu kehtivuse ajal (ülesütlemine toimus 14.10.2024). Hageja selgitab, et kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseks teinud mitte ühtegi tagasimakset, siis on ülesütlemise eeldus täidetud. Kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis taotleb hageja kostjalt põhinõude (tagastamata krediidisumma) 3600 eurot väljamõistmist ning seadusjärgse viivise välja mõistmist kostjalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 15.10.2024 põhiosalt summas 3600 eurot kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni. Kostja seisukoht

2.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte 19.03.2025 ning lahendi aja määruse 25.05.2025. Kostja hagile vastanud ei ole kuni kohtuotse tegemiseni. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu: xxx OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel on kostja saanud laenu summas 3827 eurot. Lepingu nr xxx kohaselt oli intressi määr aastas 31,49% ja krediidi kulukuse määr 48,52% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Lepingu nr xxx sõlmimise ajal (14.06.2024) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,65% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 49,95% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda

3

krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Lepingu nr xxx kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 0 eurot. Hageja hoiatas 12.09.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 14.10.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

4.Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes. 5. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
6.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). 6.1 VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. 6.2 VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 6.3 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija 4

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. 6.4 KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 6.5 Kohus palus 09.05.2025 kohtumääruses hagejal esitada ümberarvestus, juhul, kui kohus leiab, et esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 6.6 Hageja 06.06.2025 vastuse kohaselt jäi hageja hagiavalduses välja toodud juurde. Hageja toob välja, et kostja elab koos vanematega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töökoht xxx xxx, sissetulekuks kostja märkinud 3500 eurot, igakuised kohustused 0 eurot ja elamiskulud 500 eurot. Kostjal maksehäired puudusid, Maksuameti andmete kohaselt on kostja sissetulek 3084.80 eurot, elamiskulud 925 eurot ning pangakonto väljavõtte kohaselt kostja sissetulek 673,73 eurot. 6.3.1 Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Ilmselgelt oleks krediidiandja pidanud kontrollima täiendavate küsimuste esitamisega kostjalt lisaandmeid selle kohta, et Maksuameti andmete kohaselt oli kostja sissetulek 3084,80 eurot, mis oli taotlusele esitatud sarnane summa aga pangakonto väljavõttest ei nähtu sellises summas sissetulekut, vaid sissetulek on 673,73 eurot. Seega võib eeldada, et kostjal oli lisaks antud pangakontole veel arvelduskontosid, kuhu laekus sissetulekuid. Samuti võis kostjal olla ka kohustusi. Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud andmed kostja pangaväljavõttes kajastatu kohta vastavad tõele ning kas laenuandja on arvestanud kõiki asjakohaseid andmeid, mis kontoväljavõttes kajastuvad. Kohtule on esitatud mahukas Exceli fail segaselt esitatud info ja andmetega, mitte n.ö pangaväljavõtet tava kujul, mis on sisuliselt loetamatul kujul ja kasutamiseks kõlbmatu. 6.3.2 Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Seaduses on tarbija 5

kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Esialgne krediidiandja oleks pidanud täiendavalt kostjal küsima pangakontode kohta, kuivõrd Maksuameti andmete kohaselt oli sissetulek tunduvalt suurem, kui kajastus kontolt. Samuti finantskohustused ja kõik muud eluasemekohustused võisid käia läbi teiste kontode, mida krediidiandjale ei ole esitatud. 6.6.3 Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline. 6.6.4 Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on eiranud VÕS § 403 4 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

7.Hageja on avaldanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on laenulepingu xxx põhinõue 3600 eurot. 7.1 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu, sissenõudmiskulu, lisateenuse ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks. 7.2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 7.3 Hageja on 06.06.2025 menetlusdokumendis toonud välja, et on nõude ümberarvestamisel arvestanud kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa katteks, kuid kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja on arvestanud intressiga 0 eurot (0% aastas), samuti loobub lepingu sõlmimise tasust, intressimäärast, igakuisest haldustasust ja sissenõutavaks muutunud viivisest lepingu kehtivuse ajal. Sellisel juhul on laenulepingu xxx põhinõue 3600 eurot. 7.4 Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja põhinõue 3600 eurot.
8.Hageja on 06.06.2025 esitatud menetlusdokumendis palunud kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt 3600 eurolt alates 15.10.2024 (laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni.

6

8.1 Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 3600 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367). 8.2 Kohus jätab rahuldamata Bondora AS hagi põhivõla 227 euro intressi 384,01 euro, lepingu haldustasu 49,34 eurot, sissenõudmiskulude 15 eurot, lisateenused 59,96 eurot ning viivis 348,15 eurot nõudes. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 9. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

10.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
11.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (5888,58 eurot) ning sissenõutavaks muutunud summa 3600 euro põhinõue.
12.See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
13.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja