Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (3)

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukoha aadressil 29.01.2020. a kätte kostja isale M. L. . TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid sellega kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga 02.10.2015. a liitumislepingu nr 4244856, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingut ega tasunud arveid nõuetekohaselt. Elisa Eesti AS on loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt perioodil 01.11.2016-01.01.2017. a esitatud arvete alusel tasumata põhivõlga summas 92,39 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot ning viivist põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga summas 70,97 eurot ja edasiulatuvalt lepingujärgses määras 0,07% päevas kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 193,04 eurot, millest 92,39 eurot on põhivõlg, 25 eurot võla sissenõudmiskulu, 75,65 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 0,07% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kuludpool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul rahuldab kohus hagi, seega TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tuleks menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab aga, et asjaolusid arvestades oleks kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 495 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on sama hageja esitanud sama kostja vastu samast lepingust tuleneva nõude kahes eraldi menetluses. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on 06.06.2019. a 2 (3)

tagaseljaotsusega mõistetud kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS-iga 02.10.2015. a sõlmitud liitumislepingust nr 4244856 tulenev võlgnevus 01.02.2017. a esitatud arve alusel. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude aluseks on sama liitumislepingu alusel perioodil 01.11.2016-0.01.2017. a esitatud arved. Elisa Eesti AS on loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 01.02.2018. a. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud, miks on ta esitanud sama liitumislepingu alusel kostja vastu kaks eraldi nõuet. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on kostjalt hageja kasuks menetluskuluna juba välja mõistetud 155 eurot (75 eurot riigilõiv ja 80 eurot lepingulise esindaja kulud). Nagu kohus on eelnevalt märkis, on mõlema hagi asjaolud sisuliselt samad, hageja nõuab sama liitumislepingu alusel kostjalt võlga ja viivist erinevate arvete alusel. Hagejal oli võimalik esitada nõuded kohtule ühes hagiavalduses, millega seoses ei oleks tekkinud praeguses asjas täiendavaid menetluskulusid. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et kostjalt käesolevas menetluses täiendavalt hageja menetluskulude väljamõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.