2-18-121135/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hagi kohaselt sõlmis kostja 28.05.2015.a Bigbank AS-ga lepingu väikelaen nr. xxx. Lepingu kohaselt väljastas Bigbank AS kostjale laenusumma 1000 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.07.2015.a. Leping lõppes lepingu lõpptähtaja saabumisega ja kostjal jäi tasumata krediidi põhisumma 268,90 eurot ja maksegraafiku järgsed intressiosamaksed summas 9,02 eurot. 29.03.2018.a loovutas Bigbank AS oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 520 eurot (riigilõiv kogusummas 100 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et hageja lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hageja märgib, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele nõude suurusele vastu leides, et hageja näol on tegemist nö masshagejaga, kes kasutab kõigis sarnastes menetlustes sarnast hagipõhja ja muudab vaid nõuete suurusi. Kostja märgib, et hagi koostamisele kuluv aeg ei ole üle 2 h, kui võtta aluseks keskmine juristi tunnihind, võiks olla maksimaalne nõue 160 eurot. TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkti 1 järgi on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus analüüsib kohtule hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt lepingulise esindaja tunnitasu suurust ning seejärel hageja esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Esiteks võtab kohus seisukoha hageja esindaja tunnitasumäära osas. Hagejat esindas esindaja, kelle tunnihinnaks oli 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot. Kuna hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga. Kohus asub seisukohale, et kohtupraktika kohaselt ei ole eelnimetatud tunnihind kindlasti kõrgem keskmisest lepinguliste esindajate tunnihinnast, millest tulenevalt peab kohus tunnitasumäära 120 eurot koos käibemaksuga mõistlikuks ja asja keerukusega tasakaalus olevaks. Alljärgnevalt analüüsib kohus iga hageja esindaja poolt teostatud toimingu ja selle teostamise peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevate dokumentide, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks pidada kokku maksimaalselt 1,5 h, mille eest on tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 180 eurot koos käibemaksuga, mille kohus ka kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega ka tasakaalus olevaks. Lisaks taotles hageja ka menetluses tasutud riigilõivu hüvitamist. Nimelt on hageja tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Kostja hageja poolt nõutava riigilõivu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus selgitab, et kuivõrd vastavalt TsMS § 138 lõikele 2 on kohtukuluks muuhulgas ka riigilõiv, misjuures hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt kohaldub ka riigilõivu hüvitamise nõudele otsusest tulenev kulude jaotus ja kohus jättis kulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Tulenevalt kõigest eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 280 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik