Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2020, Rapla Tsiviilasja number 2-19-20280 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS-i hagi J J vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 99,39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja PlusPlus Capital AS (reg nr 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn); hageja esindaja Carlo Kask (e-post: [email protected]); kostja J J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x, xxxxx, e-post:) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1)Välja mõista J J lt 90,19 eurot ja viivis protsendina (0,07% päevas) VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 35,99 eurot alates 17.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni PlusPlus Capital AS-i kasuks. 2)Jätta menetluskulud J J kanda. 3)Välja mõista J J lt menetluskulud 495 eurot PlusPlus Capital AS-i kasuks. 4)Välja mõista J J lt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 alusel alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku tasumiseni PlusPlus Capital AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja C.Kask palub kostjalt välja mõista võlgnevus 35,99 eurot, viivis 29,20 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja viivis protsendina alates 17.12.2019 põhinõudelt kuni tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas, riigilõivu 75 eurot, tasu õigusabi eest 420 eurot. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga 8430552, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arve(d): 1. juuli kuni 31. juuli 2016, 01.08.2016 arve nr 2016000082 summas 6,40 €, tasumise tähtaeg 18.08.2016; 1. august kuni 31. august 2016, 01.09.2016 arve nr 2016480363 summas 8,13 €, tasumise tähtaeg 18.09.2016; 1. september kuni 30. september 2016, 01.10.2016 arve nr 2016695022 summas 8,43 €, tasumise tähtaeg 18.10.2016; 1. oktoober kuni 31. oktoober 2016, 01.11.2016 arve nr 2016957282 summas 13,03 €, tasumise tähtaeg 18.11.2016. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis 5. Vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arve(d) vastavalt arve(te)l osundatud maksetähtpäevaks (p.5.2.2). Vastavalt Üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja võttis omale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud teenuste eest arve(te)l märgitud tähtajal. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Kostja on vastavalt lepingule arve(te)l märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamisest kuid käesoleva ajani ei ole kostja kohustust tasunud. Hagi esitamise hetkeni ei ole kostja oma kohustusi täitnud. Kohus nõustub hagejaga, et oma allkirjaga lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et kohustub täitma lepingu lisaks olevaid mobiilside kasutamise üldtingimusi. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kohus leiab, et lepingu ja arvetega on tõendamist leidnud, et põhivõlgnevuse suurus on 35,99 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et sissenõudjal on õigus nõuda ja kostjal lasub lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 25 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 99,39 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 – hagiavalduse lisad nr 4.1 - 4.3) hagejale teadaolevale kostja aadressile, Rapla linn, Koidu tänav 16 - 1, Rapla vald, 79513, Rapla maakond. Kohus nõustub hagejaga, et seetõttu juhindudes §-st 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 15 € ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5,00 € s.t kokku 25 €. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Viivisearvestus: Hageja on arvutanud viivist alates kostjale arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,07% : Arve nr Põhisumma Viivis alates Viivis kuni Viivise % Viivised 2016000082 6,40 € 19.08.2016 16.12.2019 0,07% 5,44 € 2016480363 8,13 € 19.09.2016 16.12.2019 0,07% 6,73 € 2016695022 8,43 € 19.10.2016 16.12.2019 0,07% 6,80 € 2016957282 13,03 € 19.11.2016 16.12.2019 0,07% 10,23 € Kokku viivis 29,20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni kostjalt väljamõistmiseks TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et kostja väide, et ta ei ole saanud teenust kasutada, on paljasõnaline väide. Kostja kohtule oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit ei esitanud. Seega ei ole kostja hageja hagi kummutanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 75 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 420 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3,5 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse peale vastuväiteid esitanud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele menetluskulud summas 495 eurot.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.