Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn) avaldus Ž K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) vastu võlgnevuse nõudes
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista Ž Klt Renovum OÜ kasuks põhivõlg 1 984,95 eurot ja viivis 230,29 eurot.
3.Välja mõista Ž Klt Renovum OÜ kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (1 984,95 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.11.2019 kuni põhivõlgnevuse 1 984,95 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta Ž K kanda.
5.Välja mõista Ž Klt Renovum OÜ kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 560 eurot (riigilõiv 50 eurot, põhjendatud õigusabikulu 510 eurot). Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse tõttu.
Välja mõista Ž Klt Renovum OÜ kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Avaldaja nõue
1.Renovum OÜ (avaldaja) palub välja mõista Ž Klt (puudutatud isik) põhivõlg 1 984,95 eurot ja viivis 230,29 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Puudutatud isikule kuulub xxxx asuv korteriomand ja ta on xxxx korteriühistu liige. Korteriomanikuna on puudutatud isikul kohustus tasuda korteriühistu esitatud arvete alusel igakuiseid makseid kommunaal- ja hooldusteenuste eest. Puudutatud isik on avalduse esitamise seisuga jätnud tasumata talle esitatud hooldus- ja kommunaalteenuste arved alates 2017. aasta oktoobrist kuni maini 2019. 17.06.2019 sõlmisid korteriühistu ja avaldaja nõude loovutamise lepingu. Nõuete loovutamisest teavitati vastava kirjaga ka puudutatud isikut. Korteriühistu juhatuse liige pani teate nõude loovutamisest puudutatud isiku postkasti 25.06.2019 ning kontrollis postkasti järgmisel päeval, veendudes, et kiri oli postkastist ära võetud. Lisaks saatis avaldaja 25.06.2019 tähitud kirjaga loovutamisteate puudutatud isikule. Seega on uuest võlausaldajast teavitatud. Puudutatud isik rikkus oma kohustusi ühistu ees väga pikaajaliselt, tasudes ühistu esitatud arvete eest ebakorrapäraselt, pika viivitusega ja ebapiisavas summas. 01.01.2017 seisuga oli puudutatud isikul korteriühistu ees tasumata võla jääk (algsaldo) 1 591,17 eurot. Ajavahemikul jaanuar 2017 kuni mai 2019 esitati puudutatud isikule tasumiseks igakuiselt arveid kokku summas 2 885 eurot. Arvete tasumise tähtaeg oli arve esitamise kuu viimane päev. Seega oli puudutatud isikul seisuga 01.06.2019 tekkinud korteriühistu ees kohustusi kokku 4 476,17 eurot (1 591,17 + 2 885). Kokku on puudutatud isik kohustuste täitmiseks alates jaanuarist 2017 tasutud 2 545 eurot. Avaldaja loeb laekunud maksed esimeses järjekorras võla põhiosa tasumiseks ja 12.05.2017 ning 22.12.2017 maksete jäägi viiviseks (kokku summas 53,78 eurot). Tähtajaks tasumata arvete summadelt arvestab avaldaja viivist kuni vastava summa tasumiseni või avalduse esitamiseni. 2017. aastal on viivise määraks 0,07% päevas, alates 01.01.2018 8% aastas. Võla tasumiseks on laekunud järgmised maksed, mille avaldaja liigitab järgmiselt: 16.02.2017 300 eurot algsaldo (1591,17 eurot) tasumine 21.02.2017 300 eurot algsaldo (1591,17 eurot) tasumine 12.05.2017 1215 eurot sellest: 991,17 eurot algsaldo (1591,17 eurot) tasumine, 223,83 eurot jaanuar, veebruar 2017 arvete tasumine, 0,37 eurot viivise tasumine 22.12.2017 500 eurot sellest 446,59 eurot märts-juuli 2017 arvete tasumine, 53,41 eurot viivis 08.02.2018 30 eurot august 2017 arve osaline tasumine, tasumata jäi 47,92 eurot 06.09.2018 100 eurot 47,92 eurot august 2017 arve tasumine 52,08 eurot september 2017 arve osaline tasumine, tasumata 24,87 eurot 12.02.2019 50 eurot 24,87 eurot september 2017 arve osaline tasumine 25,13 eurot oktoober 2017 arve osaline tasumine, tasumata 69,53 eurot 08.04.2018 50 eurot oktoober 2017 arve osaline tasumine, tasumata 19,53 eurot Seega on tasumata 19,53 eurot 2017. aasta oktoobri arvest ja kõik alates 2017. aasta novembrist kuni 2019. aasta maini esitatud arved. Mai 2019 seisuga võlgnes puudutatud isik korteriühistule koos viivisega 2 148,78 eurot. Avalduse esitamise seisuga on puudutatud isiku tasumata arvetest tulenev põhiosa võlg 1 984,95 eurot. Puudutatud isiku võlg viivise osas on avalduse esitamise päeva seisuga 230,29 eurot. Avaldaja soovib puudutatud isikult ka hagi esitamisele järgneva aja eest tasumata põhivõlalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik kinnitab, et tal oli võlgnevus korteriühistu ees, kuid samas ei ole talle kätte toimetatud nõude loovutamise lepingut. Puudutatud isik elab reaalselt aadressil xxxx ning ei ole teatist kätte saanud.
Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastuse osas
3.Seadus ei näe ette kohustust nõude loovutamise lepingu võlgnikule kättetoimetamiseks. Alates nõude loovutamise lepingu sõlmimisest on avaldaja nõude omanik. Puudutatud isiku väide, et ta elab mujal on paljasõnaline ja tõendamata. Teisest küljest võib isikul olla ka mitu elukohta. Loovutamise teate kättesaamata jäämine ei õigusta puudutatud isiku poolt oma kohustuste rikkumist. Puudutatud isik oleks sel juhul pidanud maksma ühistule kui endisele võlausaldajale, kes oleks maksed avaldajale edastanud. Nõude loovutamise teate mittekättesaamine õigustaks täitmist valele isikule. Kohtumenetluse raames on puudutatud isik nõude loovutamise teate igal juhul kätte saanud, seega väljaspool igasugust kahtlust omab kohustust avaldaja ees. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Puudutatud isikule kuulub xxxx asuv korteriomand (05.11.2019 avalduse lisa 2) ja ta on xxxx korteriühistu liige. 01.01.2017 seisuga oli puudutatud isikul korteriühistu ees tasumata võla jääk 1 591,17 eurot (05.11.2019 avalduse lisa 6). 2019.a mai seisuga võlgnes puudutatud isik avaldajale kokku 2 148,78 eurot (05.11.2019 avalduse lisa 9). Ajavahemikul jaanuar 2017 kuni mai 2019 esitati puudutatud isikule tasumiseks igakuiselt arveid kokku summas 2 885 eurot (05.11.2019 avalduse lisad 6-8). Puudutatud isikul oli seisuga 01.06.2019 tekkinud korteriühistu ees kohustusi kokku 4 476,17 eurot, puudutatud isiku kohustuste täitmiseks on alates jaanuarist 2017 tasutud 2 545 eurot. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
6.Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 sätestas, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
7.Avaldaja on tuginenud sellele, et 17.06.2019 sõlmisid korteriühistu ja avaldaja nõude loovutamise lepingu (05.11.2019 avalduse lisa 3), millest teavitati puudutatud isikut vastava kirjaga (05.11.2019 avalduse lisa 4). Teade nõude loovutamisest pandi puudutatud isiku postkasti ja lisaks saatis avaldaja 25.06.2019 tähitud kirjaga loovutamisteate puudutatud isikule (05.11.2019 avalduse lisa 5). Puudutatud isiku väitel ei ole ta kätte saanud teatist nõude
loovutamise kohta, sest ta ei ela xxxx korteris. Kohus märgib, et nimetatud asjaolu ei mõjuta asja lahendust. Võlgniku mitteteadmine (või teatamata jätmine) ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea ja tasub selletõttu võla esialgsele võlausaldajale, siis loetakse, et ta on täitnud kohustuse õigele isikule. Antud juhul ei ole puudutatud isik tuginenud sellele, et ta oleks tasunud võla korteriühistule ja seetõttu on nõue põhjendamatu.
8.Avalduse kohaselt on puudutatud isiku tasumata arvetest tulenev põhiosa võlg 1 984,95 eurot ja viivisevõlg avalduse esitamise päeva seisuga 230,29 eurot. Puudutatud isik on kinnitanud võlgnevuse olemasolu, ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele ega arvestusele. Kohus peab nõuet põhjendatuks.
9.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 1 984,95 eurot ja viivise avalduse esitamise seisuga summas 230,29 eurot. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab ka avaldaja nõude mõista välja viivis seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kommunaal- ja hooldusteenuste eest esitatud arvete tasumata jätmisest.
11.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu kokku summas 540 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 4,5 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot. Avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 4,25 tundi. Ajakulu 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele ei ole põhjendatud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-18-10073 p 22). Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 510 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 560 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 510 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.