Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Puudutatud isikule kuulub xxxx asuv korteriomand ja ta on xxxx korteriühistu liige. Korteriomanikuna on puudutatud isikul kohustus tasuda korteriühistu esitatud arvete alusel igakuiseid makseid kommunaal- ja hooldusteenuste eest. Puudutatud isik on avalduse esitamise seisuga jätnud tasumata talle esitatud hooldus- ja kommunaalteenuste arved alates 2017. aasta oktoobrist kuni maini 2019. 17.06.2019 sõlmisid korteriühistu ja avaldaja nõude loovutamise lepingu. Nõuete loovutamisest teavitati vastava kirjaga ka puudutatud isikut. Korteriühistu juhatuse liige pani teate nõude loovutamisest puudutatud isiku postkasti 25.06.2019 ning kontrollis postkasti järgmisel päeval, veendudes, et kiri oli postkastist ära võetud. Lisaks saatis avaldaja 25.06.2019 tähitud kirjaga loovutamisteate puudutatud isikule. Seega on uuest võlausaldajast teavitatud. Puudutatud isik rikkus oma kohustusi ühistu ees väga pikaajaliselt, tasudes ühistu esitatud arvete eest ebakorrapäraselt, pika viivitusega ja ebapiisavas summas. 01.01.2017 seisuga oli puudutatud isikul korteriühistu ees tasumata võla jääk (algsaldo) 1 591,17 eurot. Ajavahemikul jaanuar 2017 kuni mai 2019 esitati puudutatud isikule tasumiseks igakuiselt arveid kokku summas 2 885 eurot. Arvete tasumise tähtaeg oli arve esitamise kuu viimane päev. Seega oli puudutatud isikul seisuga 01.06.2019 tekkinud korteriühistu ees kohustusi kokku 4 476,17 eurot (1 591,17 + 2 885). Kokku on puudutatud isik kohustuste täitmiseks alates jaanuarist 2017 tasutud 2 545 eurot. Avaldaja loeb laekunud maksed esimeses järjekorras võla põhiosa tasumiseks ja 12.05.2017 ning 22.12.2017 maksete jäägi viiviseks (kokku summas 53,78 eurot). Tähtajaks tasumata arvete summadelt arvestab avaldaja viivist kuni vastava summa tasumiseni või avalduse esitamiseni. 2017. aastal on viivise määraks 0,07% päevas, alates 01.01.2018 8% aastas. Võla tasumiseks on laekunud järgmised maksed, mille avaldaja liigitab järgmiselt: 16.02.2017 300 eurot algsaldo (1591,17 eurot) tasumine 21.02.2017 300 eurot algsaldo (1591,17 eurot) tasumine 12.05.2017 1215 eurot sellest: 991,17 eurot algsaldo (1591,17 eurot) tasumine, 223,83 eurot jaanuar, veebruar 2017 arvete tasumine, 0,37 eurot viivise tasumine 22.12.2017 500 eurot sellest 446,59 eurot märts-juuli 2017 arvete tasumine, 53,41 eurot viivis 08.02.2018 30 eurot august 2017 arve osaline tasumine, tasumata jäi 47,92 eurot 06.09.2018 100 eurot 47,92 eurot august 2017 arve tasumine 52,08 eurot september 2017 arve osaline tasumine, tasumata 24,87 eurot 12.02.2019 50 eurot 24,87 eurot september 2017 arve osaline tasumine 25,13 eurot oktoober 2017 arve osaline tasumine, tasumata 69,53 eurot 08.04.2018 50 eurot oktoober 2017 arve osaline tasumine, tasumata 19,53 eurot Seega on tasumata 19,53 eurot 2017. aasta oktoobri arvest ja kõik alates 2017. aasta novembrist kuni 2019. aasta maini esitatud arved. Mai 2019 seisuga võlgnes puudutatud isik korteriühistule koos viivisega 2 148,78 eurot. Avalduse esitamise seisuga on puudutatud isiku tasumata arvetest tulenev põhiosa võlg 1 984,95 eurot. Puudutatud isiku võlg viivise osas on avalduse esitamise päeva seisuga 230,29 eurot. Avaldaja soovib puudutatud isikult ka hagi esitamisele järgneva aja eest tasumata põhivõlalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Puudutatud isiku seisukoht

Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastuse osas

loovutamise kohta, sest ta ei ela xxxx korteris. Kohus märgib, et nimetatud asjaolu ei mõjuta asja lahendust. Võlgniku mitteteadmine (või teatamata jätmine) ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea ja tasub selletõttu võla esialgsele võlausaldajale, siis loetakse, et ta on täitnud kohustuse õigele isikule. Antud juhul ei ole puudutatud isik tuginenud sellele, et ta oleks tasunud võla korteriühistule ja seetõttu on nõue põhjendamatu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 560 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 510 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.