OÜ Lindström hagi Metallurg Engineering OÜ vastu põhivõla 1668,02 euro, sissenõudekulu 80 euro, viivise 70,58 euro ja alates 19.12.2018 edasise viivise saamiseks põhivõlalt 0,01% päevas ja edasise viivise saamiseks sissenõudmiskulult seadusjärgses määras 1886,07 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Lindström (registrikood 10333553; asukoht Kuusiku tee 28, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harjumaa) Hageja esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja: Metallurg Engineering OÜ (registrikood 11807964; asukoht Suur-Sõjamäe tn 35a, 11415 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (Nõustamisteenused OÜ; e-post [email protected])
Istungi aeg
23.01.2020 hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo, kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada OÜ Lindström hagi Metallurg Engineering OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Metallurg Engineering OÜ-lt OÜ Lindström kasuks üürilepingust nr 23002 tulenev üürivõlg 203 eurot, kahju 36,06 eurot, sissenõudekulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 10,42 eurot ja edasiulatuvalt alates 19.12.2018 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (239,06 euro) tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 228,64 eurot.
Jätta OÜ Lindström menetluskulud 15% ulatuses Metallurg Engineering OÜ kanda ja Metallurg Engineering OÜ menetluskulud 85% ulatuses OÜ Lindström kanda.
4.Kohus määrab menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.07.2017 töörõivaste üürilepingu nr 23002, mille kohaselt üüris hageja kostjale töörõivaid ning kohustus need kohale toimetama, pesema ja hooldama ning vajadusel need välja vahetama vastavalt nende kasutusotstarbele.
2.Hageja saatis 08.11.2017 kostjale lepingu lõpetamise teatise, millega andis tasumiseks täiendava tähtaja ja tasumata jätmisel teatas kooskõlas lepingu punktiga 13 lepingu ühepoolsest ülesütlemisest alates 31.10.2017, kuna kostja oli viivituses arvete nr 2308430 (summas 128,80 eurot) ja 2319546 (summas 1539,22 eurot) tasumisega.
3.Hageja nõuab kostjalt põhinõudena kokku 1668,02 eurot, 18.12.2018 seisuga viivist vastavalt lepingule 0,01% päevas kokku 70,58 eurot ja kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudekulusid 80 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista.
5.Kostja ei nõustu lepingu ülesütlemisega alates 31.10.2017, kuna hageja ei osutanud teenust juba alates 01.10.2017.
6.Kostja leiab, et üürileping on sõlmitud tüüptingimustel ja seetõttu on lepingu p 13 tühine. Seega on hageja hüvitusnõuded alusetud.
7.Alternatiivselt leiab kostja, et hüvitisnõue ei ole põhjendatud, kuna puuduvad hüvitusnõude esitamist õigustavad asjaolud. Hageja ei ole teinud kostja jaoks erilisi või spetsiaalseid kostjaga seotud kulutusi. Üüritud esemed olid vanad ja seetõttu amortiseerunud, mistõttu nende eest hüvitise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks jääksid esemed hagejale.
8.Kostja vaidlustab ka hageja viivisenõude. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Pooltel puudub vaidluse selles, et: 1) hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.07.2017 töörõivaste üürilepingu nr 23002, mille kohaselt üüris hageja kostjale töörõivaid ning kohustus need kohale toimetama, pesema ja
hooldama ning vajadusel need välja vahetama vastavalt nende kasutusotstarbele (hagi lisa 23002 (Metallurg leping).pdf); 2) hageja esitas kostjale arved nr 2308430 summas 131,90 eurot ja 2319546 summas 1539,22 eurot, mida kostja ei ole tasunud (hagi lisad 2308430 (Metallurg arve).pdf ja 2319546 (Metallurg arve).pdf). Kohus leiab, et hageja on nõude aluse selgitamisel olnud läbi menetluse vastuoluline ja seda korduvalt muutnud.
11.Tasumata üürist
11.1.Hageja leiab, et kostja ei ole tasunud arvete nr 2308430 (summas 131,90 eurot) ja 2319546 (summas 1539,22 eurot) eest. Hageja märgib 03.04.2019 seisukoha punktis 1.10, et on arvestanud üüri kuni 2017 aasta 39. nädala lõpuni. Seega viimased arved on septembri kuu eest.
11.2.Kostja leiab, et hageja ei tohi küsida üür oktoobri kuu eest, kuna oktoobris 2017 hageja enam üüriteenust ei osutanud.
11.3.Võlaõigusseaduse § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel sõlmiti 01.07.2017 töörõivaste üürileping nr 23002, mille kohaselt üüris hageja kostjale töörõivaid ning kohustus need kohale toimetama, pesema ja hooldama ning vajadusel need välja vahetama vastavalt nende kasutusotstarbele. Pooled ei vaidle kokkulepitud üüri suuruse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas esitatud arved sisaldavad ka teenust 2017 oktoobri eest, mil hageja enam üüriteenust ei osutanud.
11.4.Hageja 11.09.2017 arvest (hagi lisa 2308430 (Metallurg arve) (1).pdf) nähtuvalt kohustus kostja arve nr 2308430 summas 131,90 eurot (sisaldab käibemaksu) tasuma hiljemalt 25.09.2017. Arvelt nähtuvalt esitas hageja arve 3 kuumakaitsva poolkombe CL2, 12 kuumakaitsva jaki, 9 kuumakaitsva poolkombe ja 12 sinise pikee T-särgi üürimise eest 2017. aasta 33-36 s.o kokku nelja nädala eest. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole nimetatud üüriarvet tasunud. Hageja nõuab nimetatud arvest 128,80 euro tasumist.
11.5.Hageja 09.10.2017 arvest (2319546 (Metallurg arve) (1).pdf) tulenevalt tuli kostjal arve nr 23195446 summas 1539,22 tasuda hiljemalt 23.10.2017. Hageja arve järgi tuleb kostjal tasuda üür 2017. aasta 37-39 nädala s.o kolme nädala eest 3 kuumakaitsva poolkombe CL2 eest kokku summas 9,18 eurot, 9 kuumakaitsva jaki eest kokku summas 23,49 eurot, 6 kuumakaitsva poolkombe eest summas 18,36 eurot ja 9 sinise pikee T-särgi eest kokku 10,80 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kokku kuulub üüritud esemete eest tasumisele üür 74,20 eurot. Lisaks sisaldab arve hüvitusnõuet.
11.6.Kohus on seisukohal, et arvetel kastis märgitud nädalatest (1733-1739 s.o 2017. aasta 33.39. nädal) nähtub, et hageja on kostjale üüriarved esitanud 33.-39. nädala eest s.o 14.08.201730.09.2017 perioodi eest. Seega ei sisalda arved oktoobrikuu üüriteenust. Hageja on esitanud üüriarved kuni 2017. aasta septembri lõpuni. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et kohustus üüri eest tasuma kuni 30.09.2017. Seega tuleb kostjalt hagejale üüritud riiete kasutamise eest välja mõista perioodi 14.08.2017-30.09.2017 eest üür 128,80 + 74,20 = 203 eurot.
11.7.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus üüri tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli üüri maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 206,10 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud
raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista üüri eest 203 eurot (128,80 + 74,20).
12.Lepingu lõppemisest
12.1.Hageja leiab, et arve 2319546 on leppetrahvi arve. Kostja jäi viivitusse 4 arve tasumisega, mistõttu ütles hageja lepingu üles lepingust tuleneva punkti 13 ja VÕS § 116 alusel. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja, mistõttu on lepingu ülesütlemiseks loetud tähtaeg 31.10.2017. Hageja saatis 08.11.2017 kostjale lepingu lõpetamise teatise, millega andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja ja võlgnevuse tasumata jätmisel luges lepingu punkti 13 alusel lepingu ühepoolselt ülesöelduks alates 31.10.2017, kuna kostja oli viivituses arvete nr 2308430 (summas 131,90 eurot) ja 2319546 (summas 1539,22 eurot) tasumisega.
12.2.Kostja ei nõustu lepingu ülesütlemisega alates 31.10.2017, kuna hageja ei osutanud teenust juba alates 01.10.2017, siis on leping lõppenud hiljemalt 01.10.2017.
12.3.Kohus tuvastas otsuse punktis 11, et kostja jäi hagejale võlgu 2017. aasta 33.-39. nädala eest s.o 14.08.2017-30.09.2017 kokku 7 nädala eest. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja jäi viivitusse 4 arve tasumisega. Hageja 03.04.2019 punkti 1.9. selgituste kohaselt ei ole arved kuupõhised, vaid esitati iga nelja nädalase perioodi eest tagantjärgi. Igal arvel märgiti periood, mis aja eest see esitati. Seetõttu tähendaks nelja arve tasumata jätmine võlgnevust 16 nädala (4x4 nädalat) eest. Hageja arvetelt nähtuvalt jäi kostja võlgu vähem kui 2 perioodi eest: 2017. aasta 33-36 s.o nelja nädala eest ja 37-39 nädala s.o kolme nädala eest s.o kokku 7 nädala eest.
12.4.Hageja esitatud teatega (hagi lisa Metallurg Engineering Oü lõpetamise teade (3).pdf) on tõendatud, et 08.11.2017 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate lepingu punkti 13 rikkumise tõttu alates 31.10.2017. Seega võlgnes kostja lepingust ülesütlemise teate 08.11.2017 esitamisel hagejale üüri seitsmenädalase, mitte kuueteistnädalase perioodi eest.
12.5.Pooltel puudub vaidlus selles, et alates 01.10.2017 hageja kostjale enam rõivaste üüriteenust ei osutanud. Seega lõpetas hageja üüriteenuse osutamise 30.09.2017, mitte 08.11.2017 ülesütlemisteates märgitud 31.10.2017. Kohtu hinnangul puudub hagejal seadusest tulenev õigus üürilepingu tagasiulatuvalt ülesütlemiseks s.t 08.11.2017 teatada lepingu ülesütlemisest alates 31.10.2017. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oluliselt lepingut rikkunud s.t selliselt, et see oleks võimaldanud hageja lepingu üles öelda rikkumise kõrvalamiseks täiendavat tähtaega andmata (VÕS § 116 lg 6, § 196). Hageja ei ole tõendanud ka kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist (VÕS § 114).
12.6.VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kohus leiab, et käesolev üürileping lõppes 30.09.2017 VÕS § 13 lg 1 kohaselt poolte kokkuleppel, kuna hageja alates 01.10.2017 kostjale üüriteenust ei osutanud ning kostja üüriteenuse jätkamist ei nõudnud.
13.Leppetrahvist
13.1.Hageja leiab 03.04.2019 seisukohas, et arves 2319546 on esitatud leppetrahvinõue vastavalt lepingu punktile 13. Hageja 09.10.2017 arvest (2319546 (Metallurg arve) (1).pdf) tulenevalt tuli kostjal arve nr 23195446 summas 1539,22 tasuda hiljemalt 23.10.2017. Kohus analüüsis viidatud arves tasumata üüri osa lepingu punktis 11 ning leidis, et nimetatud arvel esitatud üür 74,20 eurot tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Lisaks esitas hageja arve 3 kuumakaitsva poolkombe CL2 kokku summas 159,12 eurot, 1 kuumakaitsva jaki summas 15,09 eurot ja 12 kuumakaitsva jaki summas 542,88 eurot, samuti 1 kuumakaitsva poolkombe 18,12 eurot, 9 kuumakaitsva poolkombe summas 477,36 eurot, 1 sinise pikee T-särgi summas 2,85 ja 12 sinise pikee T-särgi kokku summas 249,60 eurot hüvitamiseks. Kokku on hüvitusnõue 1465,02 eurot.
13.2.Kostja leiab, et lepingu punkt 13 on kostjat kahjustav tüüptingimus ja seetõttu tühine ning selle alusel hageja kostjalt hüvitist nõuda ei saa.
13.3.Vastavalt VÕS § 35 lõikele 1 loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
13.4.Töörõivaste üürilepingu punkti 13 järgi kui klient jätab korduvalt oma lepingulised kohustused täitmata, on Lindströmil õigus saada kliendilt kompensatsiooni 12 kuu üüriteenuse arve väärtuse ulatuses. Töörõivad jäävad Lindströmi omandusse. Sama punkti viimase lõigu kohaselt kui klient ei tasu arveid tähtaegselt, on Lindströmil õigus taganeda lepingust ette teatamata ja saada kliendilt kompensatsiooni 12 kuu üüriteenuse arve väärtuse ulatuses. Töörõivad jäävad Linströmi omandusse.
13.5.Kohus leiab, et lepingu punkt 13 on tüüptingimus, kuna hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks lepingu punkti 13 eraldi läbi rääkinud. Kohtu hinnangul on lepingu punkt 13 kostjat ebamõistlikult kahjustav, kuna ei ole piisavalt selge ning selles ettenähtud sanktsioon (kompensatsioon) on ebaproportsionaalselt suur. Viidatud punktist ei ole võimalik aru saada, mitme arvega viivitusse jäämisel sanktsioon kohaldub. Kui eeldada, et sõna korduv viitab vähemalt kahe arve tasumata jätmisele, siis on tegemist ebamõistlikult suure kompensatsiooni nõudega. Kostja kohustus 4 nädala eest tasuma üüri 131,90 eurot ja 12 kuu üür oleks seega 1582,80 eurot, mis on ebaproportsionaalselt suur leppetrahv.
13.6.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole ebamõistlikult suure leppetrahvinõudega, siis leiab kohus, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul teatanud leppetrahvinõudest. Hageja 09.10.2017 arvest ei ole võimalik aru saada, et tegemist on leppetrahvinõudega. Juhul, kui tegemist võiks olla leppetrahvinõudega, siis ei ole võimalik aru saada, millise rikkumise eest leppetrahv esitatakse. Nimetatud arvest nähtub kolme nädala üür ja hüvitis riiete eest. Seega tuleb hageja leppetrahvinõue jätta rahuldamata.
14.Kahjust
14.Hageja märkis 03.04.2019 menetlusdokumendi punktis 1.10, et kahjuna tuleb arvestada 12 kuu renditasu kompensatsiooni.
14.2.Kostja leiab, et hageja kahjunõue ei ole põhjendatud.
14.3.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,
välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
14.4.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist 1465,02 euro ulatuses.
15.Otsene varaline kahju
15.1.Hageja nõuab 03.04.2019 menetlusdokumendi punktis 13 kostjalt otsest varalist kahju 36,06 eurot. Punktist 1.8 nähtuvalt ei ole kostja hagejale tagastanud ühte kuumakindlat jakki (kood 1L0351 – esialgne hind 37,73 eurot), 1 kuumakaitsev poolkombe (1L0352 - esialgne hind 45,31 eurot) ja 1 T-särk (3289 - esialgne hind 7,13 eurot). Eeltoodud rõivastelt on maha arvestatud kasutamisest tingitud kulumine 40%. Hageja nõuab kahjuna kokku 36,06 eurot: 1) kood 1L0351- 15,09 eurot; 2) kood 1L0352 – 18,12 eurot; 3) kood 3289 – 2,85 eurot.
15.2.Kostja leiab, et on kõik riided tagastanud.
15.3.Kohus leiab, et hagi lisana esitatud lepingu lisaga 1/proovinimekiri ja 04.06.2019 menetlusdokumendi lisaga akt on tõendatud, et kostja ei ole hagejale tagastanud ühte kuumakindlat jakki (kood 1L0351 – esialgne hind 37,73 eurot), 1 kuumakaitsev poolkombe (1L0352 - esialgne hind 45,31 eurot) ja 1 T-särk (3289 - esialgne hind 7,13 eurot). Kohus leiab, et 23.01.2020 tunnistajana ülekuulatud D R ütlustest ei tulene, et kostja oleks kõik hageja poolt kostjale edastatud riided hagejale tagastanud. D R puudus osalt ülevaade, kes ja millal riideid vahetas või kostja territooriumilt ära viis. Kostjal tuli tagada hagejalt üüritud esemete säilimine.
15.4.Kohus leiab, et hageja on üüritud rõivaste kostjale tagastamata jätmisega rikkunud üürilepingut (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), kuna pidi tagama hagejalt üüritud esemete säilimise eest; hagejale on tekkinud kahju tagastamata riiete maksumuses (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kuna esemete üürimine eeldab esemete tagastamist, mida kostja osaliselt ei teinud; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) – kostja pidi aru saama, et kui ei tagasta hagejale üüritud esemeid, tuleb nende väärtus hüvitada; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) – juhul, kui kostja oleks rõivad tagastanud, poleks hagejal kahju tekkinud.
15.5.Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista kahju 36,06 eurot. Ülejäänud ulatuses ei ole hageja kahjunõue põhjendatud.
16.Sissenõudekuludest
16.1.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluna 2x40 eurot, kuna võlgnik on viivituses 2 arve maksmisega.
16.2.Kostja vaidles hagile vastu, kuid eraldi sissenõudmiskulude nõuet ei vaidlustanud.
16.3.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
16.4.Hageja pöördus kohtueelselt kostja poole üürivõlgnevuse tasumise nõudega, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda viivist. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks 2x40 euro nõudmis, kuna sellist õigust VÕS § VÕS § 1131 lõikest 1 ei tulene. Samuti leiab kohus, et hageja ei saa sissenõudekuludelt arvestada viivist.
17.Viivisest
17.1.Hageja nõuab kostjalt 18.12.2018 seisuga viivist vastavalt lepingule 0,01% päevas kokku 70,58 eurot.
17.2.Kostja vaidles viivisenõudele vastu.
17.3.Lepingu punkti 10 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,01% päevas arve tasumisega viivitamisest.
17.4.Kohus leiab, et hagejal on tulenevalt lepingu punktist 10 õigus viivist nõuda: 1) esimese arve eest 128,82 eurolt 5,78 eurot (periood 25.09.2017-18.12.2018; 2) teise arve eest 110,26 eurolt 4,64 eurot (periood 23.10.2017-18.12.2018). Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 10,42 eurot.
17.5.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 19.12.2018. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus mõistab kostjalt hagejale välja alates 19.12.2018 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 239,06 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 228,64 eurot (põhivõlgnevuse summa 239,06 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 10,42 eurot).
18.Menetluskuludest
18.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi 15% ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 85% ulatuses hageja kanda.
18.2.Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.