Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-19-20403 eurot).

Tsiviilasi nr 2-19-20403 vastu. Hagiavalduse ja 17.01.2020 täpsustuse kohaselt hageja ja Elisa Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping nr 3420910 ja liitumisleping nr 25089404. Kostjale on 01.06.2016 koostatud arve nr 2015452771 summas 187,00 euro tasumiseks ja 01.07.2016 koostatud arve nr 2015679116 summas 76,70 euro tasumiseks. Arved on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 01. mai kuni 31. mai 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.06.2016 ja teenuste kasutamise eest perioodil 01. juuni kuni 30. juuni 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.07.2016 Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6. Elisa üldtingimuste p 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.06.2016 – 16.12.2019 summas 166,90 eurot ja viivis perioodi 19.07.2016 – 16.12.2019 summas 66,84 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 17.12.2019 kuni põhinõude 263,70 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07 % päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 alusel nõuab hageja sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest kliendinumbriga 8281118 tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude arvetest nr 2015452771 ja 2015679116 tuleneva põhivõlgnevuse summas 263,70 euro väljamõistmiseks kostjalt.

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-20403 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00 %. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2015452771 tuleneva põhivõlgnevuselt 187,00 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.06.2016 – 16.12.2019 summas 166,90 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2015679116 tuleneva põhivõlgnevuselt 76,70 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.07.2016 – 16.12.2019 summas 66,84 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-20403 Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 25.05.2016. Hageja saatis võlateatised kostjale 1.04.2018 maksumusega kokku 15 eurot, 1.05.2018 maksumusega kokku 5 eurot ja 1.06.2018 maksumusega kokku 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.

Tsiviilasi nr 2-19-20403 euro ulatuses, mis on peetud põhjendatud esindaja kuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Kohus selgitab veelkord, et hagejal oli võimalus pöörduda esmalt niivõrd väikese nõudega maksekäsu kiirmenetluse avaldusena kohtu poole, kuid hageja seda soodsamat varianti (nii endale kui ka kostjale) ei kasutanud. Seda enam, et tegemist on lihtsa menetlusega, oleks hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata, kuna maksekäsu kiirmenetluses tulnuks täita vaid blanketne avaldus. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et menetluskulusid suuremas summas, kui oleks hagejale hüvitatud maksekäsu kiirmenetluses ei ole alust põhjendatuks pidada ega kostjalt antud asjas välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 45 eurot ning esindajatasu 20 eurot, kokku 65 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.