OÜ Aktiva Finants hagiavaldus K K vastu võla nõudes 11 857.24 eurot
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja: Maarja Radziwill (e-post: [email protected]); Kostja: K K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
27. veebruar 2020 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja K K`ilt hageja Aktiva Finants OÜ kasuks 11 095 (üksteist tuhat üheksakümmed viis) eurot ja 64 senti (s.h põhivõlgnevus 9 395 eurot, intressid 640.99 eurot, lepinguhaldustasu 6.95 eurot ja viivised 1 052.70 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (9 395 eurolt) alates 24.09.2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue 9 395 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot (s.h riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 150 eurot). 1 (4)
2-19-14692
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (750 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Aktiva Finants esitas 23.09.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse K K vastu põhivõlgnevuse 9 395 eurot, intress 640.99 eurot, lepinguhaldustasu 6.95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisete 1 052.70 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid B AS ja kostja 22.08.2018 laenulepingu xxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 10 000 eurot, millest tasaarvestati eelnevalt lepingutasu 150 eurot. Lepingu järgne intressimäär aastas oli 16,90% ja krediidi kulukuse määr 19,28%. Lepinguhaldustasu oli 1.50 eurot kuus. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja sattus enam kui kolme kuu maksetega viivitusse ning vaatamata hoiatusele võlgnevust ei likvideerinud. B AS saatis 24.01.2019 kostjale krediidilepingu ülesütlemise avalduse.
2.30.04.2019.a. loovutas B AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates kostjale teate nõude loovutamise kohta.
3.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse tasumist summas 10 042.94 eurot, s.h põhivõlgnevus 9 395 eurot, intress 640.00 eurot ja lepinguhaldustasu 6.95 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt ka tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale 16,90% aastas, kogusummas 1 052.70 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodil 25.01.2019 kuni 23.09.2019 tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest valemi abil: põhivõlgnevus (9 395) x viivitatud päevade arv (242) x lepingujärgne viivisemäär (16,90% aastas).
4.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 9 395 eurot, intressid 640.99 eurot, lepinguhaldustasu 6.95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 052.70 eurot ning viivis alates 24.09.2019 kuni põhinõude summas 9 395 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja kostjalt väljamõista menetluskulud summas 1 320 eurot, sh riigilõiv 600 eurot ja hageja õigusabikulud 720 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUS
5.16. detsembril 2019 esitatud vastuses kostjal ei ole tal vastuväiteid hagile. Kostja teatas, et tal ei õnnestunud saavutada hagejaga kompromissi. Kostja on olnud 3 kuud haiguslehel ja sellega seoses 2 (4)
2-19-14692 lõpetatakse tema tööleping 31.12.2019. Peale seda jääb kostja töötuks ning tal on raske tagasimakseid teostada.
HAGEJA KOMPROMISSETTEPANEK
6.Hageja esitas 07.01.2020 kohtule kompromissettepaneku, milles hageja loobus osaliselt esindustasust ja ajatas nõude. Kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale 12 000 eurot 36 kuu jooksul alates märtsist 2020. Kompromissi sõlmimata jätmise korral palub hageja jätkuvalt hagiavaldus rahuldada põhjendatud ja õiglases ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Kohus edastas kompromissettepaneku kostjale, paludes kostjal kohtule 10 päeva jooksul teatada, kas ta nõustub hageja poolt pakutud kompromissiga. Kostja sai kohtuteate ja kompromissettepaneku isiklikult kätte 05.02.2020, kuid enda seisukohta ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ettepanekuga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
9.Hagiavalduse kohaselt kostja ei täitnud tema ja B AS-i vahel 22.08.2018 sõlmitud laenulepingust xxxx tulenevaid kohustusi ja hagejal on tekkinud kostja vastu nõue summas 11 095.64 eurot, s.h põhivõlgnevus 9 395 eurot, intress 640.99 eurot, lepinguhaldustasu 6.95 eurot ja viivis 1 052.70 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates 24.09.2019 kuni põhinõude 9 395 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kostjal ei ole vaidlust hagejal kostja vastu nõudeõiguse tekkimise ega eelmises punktis toodud hageja nõude suuruse üle. Kostjal ei ole vastuväiteid hagile. Kohus käsitleb seda kostja poolt hagi õigeksvõtmisena. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi
3.lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
11.TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel omal algatusel otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.Kostja on soovinud võlgnevuse tasumiseks kompromissi, mida pooled saavutanud ei ole. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg 1 alusel pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 3 (4)
2-19-14692 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja on palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta 720 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 720 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 3-l leheküljel. Hageja ei ole nõudega maksekäsu kiirmenetlusse pöördunud ega pidanud osalema kohtuistungitel. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 150 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 750 eurot, s.h riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.