Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J.T.i vastu põhivõla 5317,32 eurot, intresside 307,90 eurot, viiviste 1957,87 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja lisanduva viivise nõudes 8556,14 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: J.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxx
Asja lahendamise viis
elukoht
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi tagaseljaotsusega.
PlusPlus
Capital
hagi
J.T.i
vastu
võla
nõudes
2.Välja mõista J.T.ilt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikod 11919806) kasuks Swedbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr 14-015621-VL tulenev võlgnevus 4667,41 eurot, intress 300,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1849,41 eurot, krediitkaardi kasutamise
Tsiviilasi nr 2-19-14175 lepingust tulenev võlgnevus 649,91 eurot, intress 7,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 108,46 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot, kokku 7618,09 eurot.
3.Välja mõista J.T.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni väikelaenu lepingust nr 14-015621 tuleneva põhinõude 4667,41 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,052 % päevas, alates 17.09.2019.
4.Välja mõista J.T.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva põhinõude 649,91 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses kohaldatav, alates 17.09.2019.
5.Jätta menetluskulud J.T.i kanda. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 692,00 eurot.
6.Mõista J.T.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 692,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on J.T. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Tsiviilasi nr 2-19-14175 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 16.09.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu Swedbank AS ja kostja vahel sõlmitud väikelaenu lepingust nr 14-015621-VL ja 14.03.2014 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevates nõuetes. Hageja esitas 11.10.2019 kohtule täpsustatud hagiavalduse.
2.Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid 08.03.2014 väikelaenu lepingu nr 14015621-VL, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 9350 € kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 16. kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 245,11 € alates 16.04.2014 kuni viimase osamakseni 16.03.2019 summas 245,04 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19% aastas. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 16.05.2017. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, 28.07.2017 teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.08.2017. Vastavalt väikelaenulepingu konto väljavõttele 15.08.2017 lõpetas pank lepingu.
3.Kostja ja pank sõlmisid 14.03.2014 krediitkaardi kasutamise lepingu. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale krediidilimiidi 650 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi kohustus kostja kasutatud krediidi summalt tasuma pangale intressi 11. kuupäevaks igakuiselt. Lepingu lõppemisel pidi kostja tagasi maksma kasutatud krediidilimiiti pangale. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19% aastas. Krediitkaardi kehtivus lõppes 31.05.2017. Kuna kostja ei võtnud uut krediitkaart ja krediitkaardi kehtivuse lõppemisest on möödunud 10 nädalat, siis teavitas pank 28.07.2017 lepingu lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.08.2017. Vastavalt krediitkaardi konto väljavõttele lõpetas pank 15.08.2017 lepingu.
4.11.10.2017 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
5.Kostja võlgnevus väikelaenu lepingu alusel on põhivõlgnevus 4667,41 eurot, intress 300,42 eurot ja viivise nõue 1849,41 eurot. Vastavalt kokkulepitud viivise suurusele on
Tsiviilasi nr 2-19-14175 viivisearvestus järgmine: võla põhisumma 4667,41 x viivitatud päevade arv 762 x 0,052% (viivise arvestamise algus 16.08.2017 ja viivise arvestamise lõpp 16.09.2019).
6.Kostja võlgnevus krediitkaardi kasutamise lepingu alusel on põhivõlgnevus 649,91 eurot, intress 7,48 eurot ja viivise nõue 108,46 eurot. Vastavalt kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma 649,91 x viivitatud päevade arv 762 x 0,0219% (viivise arvestamise algus 16.08.2017 ja viivise arvestamise lõpp 16.09.2019).
7.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel ning taotleb kostjalt TsMS § 367 kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 17.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 500 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 420 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
9.14.10.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 14.10.2019 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte tööandja OÜ PROFSOLUTION kaudu, kostja kinnitas tööandja kaudu hagimaterjalide kättesaamist e-posti aadressilt xxxxxxxxxxx 19.01.2020 ja teatas, et viibib välismaal ning palus edaspidi teateid saata e-posti aadressile xxxxxxxxxxxx. Kuna kostja on teatanud oma viibimisest välismaal, siis kohus hagile vastamise 28-päevane tähtaeg lõppes 17.02.2020. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.
10.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-19-14175 kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
14.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
15.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 16.09.2019 arve nr 200372 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu J.T.i vastu kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h, 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).
16.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.