26. veebruar 2020 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-122015
Tsiviilasi
osaühingu Aktiva Finants hagi R. M.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
316,62 eurot Hageja: osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) lepinguline esindaja Maarja Radziwill (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: R. M. (isikukood xxx, elukoht teadmata) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi R. M.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt
2.Välja mõista R. M.ilt põhivõlgnevus 228,79 eurot (kakssada kakskümmend kaheksa eurot ja 79 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivised 39,46 eurot (kolmkümmend üheksa eurot ja 46 senti) osaühingu Aktiva Finants kasuks
3.Välja mõista R. M.ilt osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 228,79 eurot alates 15.11.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 91% ulatuses R. M.i kanda ja 9% ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda
2.Mõista R. M.ilt välja osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 177,45 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 45 senti)
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb R. M.il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (177,45 eurot) osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud ja nõue
1.Kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 13.05.2013 liitumislepingu nr xxx, 07.05.2015 osamaksetega vara müügilepingu nr xxx ja 29.10.2014 liitumislepingu nr xxx. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.08.2017 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Elisa Eesti AS loovutas nõude 15.01.2019 osaühingule Aktiva Finants.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 228,79 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 39,46 eurot ning viivised alates 15.11.2019 kuni põhinõude summas 228,79 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
5.Liitumislepingu nr xxx, osamaksetega vara müügilepinguga 3833199, liitumislepinguga xxx, arvetega 2018533081, 2018783700, 2019008463 ja 2019349175 on tõendatud, et kostja ostis Huawei E5377s 4G taskuruuteri, valis hinnapaketiks MiNTLight 5,92 (mobiilse püsiühenduse) ja Nutikalt Piiramatu 12 (4G), osamaksetega vara müügilepingust ja teenuste tarbimisest tulenev võlgnevus on 158,79 eurot ja käitlustasu võlgnevus 70 eurot, kokku 228,79 eurot.
6.Lepingu tingimustega on tõendatud, et kostja oli kohustatud olema 36 kuu kestel Elisa Eesti AS-i klient. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et on enne lepingu sõlmimist tutvunud teenuste kasutamise üldtingimustega ja osamaksetega vara ostmise tingimustega. Vastavalt osamaksetega vara müügilepingule kui klient peatab või lõpetab Elisa Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingu või see lõpetatakse Elisa Eesti AS-i initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise eest käsitlustasu 70 eurot. Elisa Eesti AS lõpetas kostjaga lepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu ja arve nr 2019349175 sisaldab käsitlustasu 70 eurot.
7.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.09.2017 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 14.11.2019 seadusjärgses määras summas 39,46 eurot ning palub kostjalt välja mõista viivis ka alates 15.11.2019 kuni põhinõude 228,79 euro täitmiseni. Kuivõrd kostja on jätnud arved tasumata, siis mõistab kohus hageja kasuks viivised välja.
8.Hageja nõuab peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot, sh esimese tasulise kirja saatmise eest 15 eurot, teise ja kolmanda tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot ja muude sissenõudmisega seotud kulude katteks 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot;
9.VÕS § 1132 ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud.
10.Puuduste kõrvaldamisel märkis hageja, et sissenõudmiskulude nõudmise õiguslik alus tuleneb Elisa Eesti AS lepingu üldtingimuste punktist 6.1.2. Üldtingimuste punkt 6.1.2. kohaselt on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Nimetatud punktist ei tulene, mille eest ja millises ulatuses võib hageja sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda. Kuna kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, milline oli poolte vahel sõlmitud kehtiv kokkulepe ja hageja ei ole tõendanud ka tegelikku kahju tekkimist, siis jätab kohus rahuldamata sissenõudmisega seotud kulude 30 euro nõude.
11.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 228,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 14.11.2019 summas 39,46 eurot ning alates 15.11.2019 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (228,79 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 91% ja hageja kanda 9% ulatuses.
13.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja esindajakulud 240 eurot. Esindaja tunnihind on 120 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades, et hageja esindaja esitas tavapärase sideteenuste osutamise lepingust tuleneva masshagi, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik
ajakulu on 1 tund summas 120 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 195 eurot (75+120), millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista 177,45 eurot (195*91%).
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.