Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-1707

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid B AS (edaspidi ka esialgne võlausaldaja) ja kostja 07. veebruaril 2019 laenulepingu nr. SL19-01-1591338, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 7 000,00 eurot. Lepingu järgne intressimäär aastas oli 26,90% ja krediidi kulukuse määr 31,90% ning millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. Kuna kostja oli viivituses enam kui kolme maksegraafikujärgse osamaksega tasumisega, saatis B AS 04. juunil 2019 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Kui kostja vaatamata hoiatusele võlgnevust ei likvideerinud, saatis B AS 20. juunil 2019 kostjale krediidilepingu ülesütlemise avalduse. B AS loovutas 30. septembril 2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates kostjale teate nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole oma kohustuste katteks teostanud ühtegi makset. Seoses krediidilepingu ülesütlemisega 20. juunil 2019 muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma 7000 eurot. Kokku on kostja krediidilepingust tulenev võlgnevus hageja ees 7624,62 eurot, millest krediidisumma on 7000 eurot, intress on 618,62 eurot ja lepinguhaldustasu 6 eurot. Kuna kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 26,90% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 21.06.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 00.00.0000 valemi abil: põhivõlgnevus (7000) x viivitatud 2(4)

2-20-1707 päevade arv (225) x lepingujärgne viivisemäär (26,90% aastas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus on hagiavalduse lisatud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1160,32 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 7000 eurot, intress summas 618,62 eurot, lepingu haldustasu summas 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1160,32 eurot ning viivised alates 01. veebruarist 2020 kuni põhinõude summas 7000 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjale (kättetoimetatud isiklikult 07. veebruaril 2020). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7000 eurot, intressid 618,62 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1160,32 eurot, kokku 8784,94 eurot ning viivised alates 01. veebruarist 2020 kuni põhinõude summas 7000 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 550 eurot ja õigusabikulude summas 600 eurot, kokku 1150 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 550 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kolme tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 80 eurot. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 240 eurot (80*3). 3(4)

2-20-1707 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 790 eurot (550+240). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.