Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 04.11.2019 Tartu Maakohtusse hagiavalduse Lora Kristine Mitrauska vastu liikluskahju väljamõistmise nõudes. Hagi kohaselt toimus 04.11.2016 Lätis liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli S.B, juhtides mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx. Nimelt tagurdas S.B sõidukiga jalakäijale otsa, põhjustades viimasele tervisekahjustusi. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli sõiduki liikluskindlustuse leping lõppenud alates 30.10.2016. Liiklusõnnetuse toimumise hetkest oli sõiduki xxx reg.märgiga xxx suhtes viimase 12 kuu jooksul sõlmitud liikluskindlustuse leping nr xxx xxx ning kindlustuskohustusega isik on kostja kui sõiduki omanik. Hageja poolt on 14.05.2019 hüvitatud liikluskahju (isiku- ja mittevaraline kahju) kogusummas 12 425,50 eurot. Hageja on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55 alusel kostjale esitanud sõidukikahju tagasinõude summas 12 425,50 eurot, mida kostja pole tasunud.
2.LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Liiklusregistrisse on sõiduki omanikuna kantud kostja. Hageja leiab, et sõiduki omandi üleminekul pole tähtsust, kuna liikluskindlustuse puhul ei oma see õiguslikku tagajärge. Nimelt LKindlS § 7 lg 1 annab just liiklusregistri andmetele kindlustuskohustusega isiku osas õigusliku tähenduse. Regulatsiooni loogika on, et kindlustuskohustusega isikuks on liiklusregistrisse omanikuna märgitud isik isegi juhul, kui sõiduki tegelikuks omanikuks on keegi teine. Selle tulemusena on hagejal tekkinud tagasinõue kogu hüvitatud kahju ulatuses kostja vastu ning see kuulub kostja poolt tasumisele. Kostja ei ole hagejale hüvitatud liikluskahju eest tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Arvestades, et kostja on oma kohustusi rikkunud, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist. Tulenevalt eelnevast palub hageja hagiavalduse rahuldamist kostja suhtes ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
2(5)
3.Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja märgib, et talle on kuulunud xxx reg.märgiga xxx, kuid kostja võõrandas 25.10.2016 eelnimetatud sõiduki Kaspars Matulevicsile ning andis selle talle üle. Sõiduki ostja lubas auto omaniku vahetuse ise liiklusregistribüroos vormistada, kuid nagu selgus, ta seda ei teinud. Liiklusõnnetuse toimumise ajal, s.o 04.11.2016 kuulus nimetatud sõiduauto xxx seega Kaspars Matulevicile, masin oli tema valduses ning liiklusõnnetuse põhjustas auto ostja elukaaslane. Seega oli õnnetuse toimumise ajal sõiduki omanikuks Kaspars Matulevics. Seega leiab kostja, et ta ei ole kohustatud hageja nõuet tasuma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses ning panna kõik menetluskulud hageja kanda. Kolmas isik
4.Kostja taotlusel menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Kaspars Matulevics oma seisukohta hagi osas kohtule ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes käesoleva tsiviilasja seisukohast tähtsust omavates asjaoludes, mille kohus loeb tõendatuks: -
04.11.2016 toimus Lätis liiklusõnnetus sõidukiga xxx, mida juhtis S.B (tl 4-8);
-
Õnnetuse toimumise ajal oli sõiduki omanikuks liiklusregistris kostja;
-
xxx suhtes sõlmis liikluskindlustuse lepingu kostja ajavahemikuks 30.08.201629.10.2016 (tl 9 pöördel);
-
Alates 30.10.2016 puudus sõidukil xxx liikluskindlustuse leping (tl 9);
-
25.10.2016 müüs kostja auto xxx reg.nr xxx Kaspars Matulevicsile (tl 23);
-
Hageja poolt on hüvitatud kannatanule tekitatud kahju kogusummas 12 425,50 eurot (tl 10-15);
-
Hageja on kohtuväliselt nõudnud kostjalt kahju hüvitamist (tl 15 pöördel ja 16);
-
Kostja ei ole hageja poolt esitatud kahjunõuet hüvitanud.
8.Tulenevalt LKindlS § 7 lg 1 on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Poolte vahel ei ole tekkinud vaidlust ning kohus loeb tuvastatuks, et liiklusõnnetuse ajal 04.11.2016 oli sõiduki xxx reg nr xxx omanikuks liiklusregistris kostja.
3(5)
Kostja vastuväide, mille kohaselt ta oli nimetatud sõiduki müünud 25.10.2016, s.o enne liiklusõnnetust K. Matulevicsile, ei oma kindlustuskohustuse täitmise mõttes tähtsust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et omanikuvahetus oleks olnud liiklusõnnetuse toimumise ajaks liiklusregistrisse kantud.
9.Tulenevalt LKindlS § 7 lg 3 vastutab kindlustuskohutuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates, seda juhul, kui liiklusregistrisse ei ole kantud ei omanikku (LKindlS § 7 lg 1) ega vastutavat kasutajat (LKindlS § 7 lg 2). Käesolevas asjas ongi tegemist olukorraga, kus liiklusõnnetuse toimumisel ei olnud liiklusregistrisse kantud ei sõiduki omanikku (K. Matulevics) ega vastutavat isikut. Seega vastutab liikluskindlustuse kohustuse täitmise eest 04.11.2016 seisuga kohtu hinnangul kostja. Vaidlus puudub selles, et liiklusõnnetuse toimumisel puudus sõidukil xxx kehtiv liikluskindlustuse leping.
10.Tulenevalt LKindlS § 24 esimesest lausest kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Hageja on kannatanule tekitatud liikluskahju hüvitanud.
11.Tulenevalt LKindlS § 55 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Liiklusõnnetus, s.o kindlustusjuhtum toimus nimetatud sättes märgitud ajavahemiku jooksul. Ka ei peetud kinni LKindlS § 3 lg 2 keelust, mille kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Seega on hagejal tekkinud tagasinõudeõigus kostja vastu.
12.Hageja on hüvitanud kannatanule tekitatud liikluskahju summas 12 425,50 eurot ning hagejal on samas summas tagasinõudeõigus kostja vastu. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja 12 425,50 eurot hageja kasuks. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda,
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
15.Hageja esitas koos hagiga menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 780 eurot, sh riigilõiv 600 eurot ning tõlkekulud Interlex tõlkebüroole (6 (1h), 25 eurot, kokku 150 ilma käibemaksuta).
4(5)
TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukuluks võib olla riigilõiv. TsMS § 144 p 2 järgi saab kohtuvälisteks kuludeks olla menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtu hinnangul lähevad siia alla ka tõlkekulud. Arvestades asjas esitatud menetlusdokumentidega, on hageja menetluskulu puhul kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kokku määrab kohus hageja menetluskuludeks maakohtu menetluses 780 eurot ning mõistab selle summa kostjalt välja.
16.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.