Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

2-18-10902

III.

Rahuldada D. L. taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 200 (kakssada) eurot, mis tuleb kanda D. L. arveldusarvele nr EExxx.

IV.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on D. L. avaldus Tallinn, Mustamäe tee 149 korteriühistu vastu korteriühistu 12.06.2018 üldkoosoleku korduskoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt Tallinn, Mustamäe tee 149 korteriühistu 12.06.2018 üldkoosoleku otsuste nr 6, 7, 8, 11, 12 ja 13 tühisuse tuvastamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt toimus 23.05.2018 toimus initsiatiivgrupi poolt kokku kutsutud korteriühistu üldkoosolek, mis oli aga kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimetu. Sellest tulenevalt kutsus initsiatiivgrupp kokku 12.06.2018 üldkoosoleku korduskoosoleku. Äriregistrist nähtuvalt koosneb korteriühistu juhatus kolmest liikmest – I. Š., A. V. ja D. L.. Nimetatud juhatuse koosseis kanti registrisse 25.06.2018, mille aluseks oli 04.06.2018 toimunud üldkoosolek ja sellel vastuvõetud otsused. Viidatud korteriühistu üldkoosolek kutsuti kokku põhikirja ja seaduses sätestatud nõudeid järgides. Üldkoosolekul osales kokku 80 liiget 144-st, mistõttu oli koosolek otsustusvõimeline ning koosolekul vastuvõetud otsused on kehtivad ja neid avaldaja ei vaidlusta. Hoolimata sellest, et õiguspärased 04.06.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on viidud sisse ka äriregistrisse, on äriregistri poole pöördunud ka initsiatiivgrupp, kes soovib teha kandeid õigusvastaste 12.06.2018 korduskoosolekul vastuvõetud alusel. Tallinn, Mustamäe tee 149 korteriühistu 12.06.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine seisnes selles, et 04.05.2018 esitas initsiatiivgrupp, kelle arvamused vastanduvad teiste korteriühistu liikmete arvamusele, korteriühistu juhatusele nõude erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisele avaldas toetust 15 ühistu liiget. Vastavalt korteriühistu põhikirja p 6.3 tuleb juhatuse liikmetelt vastava avalduse saamise järel 15 päeva jooksul üldkoosolek kokku kutsuda, kui seda on nõudnud vähemalt 12 ühistu liiget. Juhatus kutsus erakorralise üldkoosoleku kokku 04.06.2018 ja avaldas vastavasisulise kutse 19.05.2018 kortermaja trepikoja stendil ja avaldajale teadaolevalt ka e-postiga ühistu liikmetele. 04.06.2018 üldkoosolekul osalesid ka initsiatiivgrupi liikmed, s.h D. T. ja M. R.. Initsiatiivgrupp viitas oma kokkukutsumise teates MTÜS § 20 lg 4 sätestatule, ehk asjaolule, et juhatus ei ole nende palvel üldkoosolekut kokku kutsunud, kuid tegelikkuses ei olnud initsiatiivgrupi väidetel mistahes alust, sest seaduses sätestatud eeldused ei olnud täidetud ja neil puudus iseseisev õigus erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda. Initsiatiivgrupil oleks vastavasisuline õigus saanud tekkida alles alates 20.05.2018, mil oleks möödunud juhatusele antud 15-päevane tähtaeg. Järelikult üldkoosolek, mille initsiatiivgrupp kutsus kokku enne 20.05.2018 kuupäeva, ei ole õigesti kokku kutsutud.

2-18-10902 Pooled on 03.02.2020 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on D. L. avaldus Tallinn, Mustamäe tee 149 korteriühistu vastu korteriühistu 12.06.2018 üldkoosoleku korduskoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Pooled on 03.02.2020 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Puudutatud isiku esindajatena on kompromissi allkirjastanud puudutatud isiku juhatuse liikmed J. K., J. K.-A. ja A. T.. Puudutatud isiku registrikaardilt nähtuvalt on puudutatud isiku juhatuse liikmeteks käesoleval ajal A. T., A. M., D. T., J. K. ja J. K.-A.. Äriregistri andmete kohaselt võivad korteriühistut esindada kolm juhatuse liiget ühiselt. 15.10.2019 toimunud kohtuistungil on pooled selgitanud, et nüüdseks on asjaolud mõnevõrra muutunud, muutunud on juhatuse liikmed ja mõningad punktid, mida vaidlusalusel koosoleku arutati ning otsustati, ei oma praeguseks ajaks enam suurt tähendust. Puudutatud isiku esindaja, juhatuse liige D. T. on samal kohtuistungil avaldanud seisukohta, et ta soovib vaidluse lahendamist kompromissiga. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud isiku juhatuse liige D. T. 03.02.2020 sõlmitud kompromissiga ei nõustu.

2-18-10902 Võttes arvesse, et puudutatud isiku nimel on kompromissi allkirjastanud kolm puudutatud isiku juhatuse liiget ja samuti asjaolu, et puudutatud isiku juhatuse liige D. T. on 15.10.2019 toimunud kohtuistungil märkinud, et ta soovib vaidluse lahendamist kompromissiga, on kohus seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et puudutatud isik hüvitab avaldajale menetluskulud kokku 4685 euro ulatuses. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Avaldaja taotleb poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist summas 200 eurot. Avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ tasunud avaldaja eest riigilõivu 350 eurot. 23.07.2018 on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ tasunud avaldaja eest korduva esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kokku on käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasutud 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 400 eurost pool, s.o 200 eurot. Riigilõiv kanda avaldaja arveldusarvele nr EExxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.