Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 14.01.2020 elektronposti aadressil XXX. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused Kostja on soovinud võlgnevuse tasumiseks sõlmida maksegraafiku tähtajaga neli aastat. Hageja on seisukohal, et kompromissi sõlmimine saab kõne alla tulla üksnes hagihinnas märgitud nõude osas, millele lisandub pool riigilõivust. Kompromissi mittesõlmimisel palub hageja lahendada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohtule ei ole kompromissilepingut kinnitamiseks esitatud. Kohus on seisukohal, et hagile sisuliselt vastamata jätmise korral ei ole tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 lg 1 tähenduses. Küll saab TsMS § 407 lg 1 kohaselt lugeda hagile vastamata jätmise korral hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendades tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus märgib, et otsuse tegemisel otsustab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Viidatud sätte alusel on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega. Hageja on hagis esitanud kostja vastu nõude, mis tuleneb XX.XX.XXXX sõlmitud väikelaenu laenulepingu nr XXX rikkumisest. Hageja on omandanud nõude kostja vastu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt (esialgne võlausaldaja) loovutuse teel. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale XX.XX.XXXX seisuga 7024,28 eurot, millest 5365,73 eurot on põhinõue, 1555,26 eurot intress ja 103,29 eurot viivis. Hagi täpsustuse järgi on kostjale antud lepingu raames tehtud väljamakseid kahel korral: 01.11.2017 summas 4000 eurot ja 15.05.2018 summas 2200 eurot, kokku seega 6200 eurot. Refinantseerimislepingu sõlmimise ajaks 14.05.2018 oli kostja esialgsele võlausaldajale tagastanud 706,86 eurot (5 × 113,94 + 137,16). Kohtule ei ole teada, millises osas on esialgne võlausaldaja arvestanud tagastatud summast põhivõla ja intressi või muude kõrvalnõuete katteks, kui on 14.05.2018 laenujäägiks saanud 6251,13 eurot. 02.12.2019 määruses selgitas kohus hagejale, et tema ülesanne on selgitada oma nõude arvestust ja koosseisu, kuid hagis ei ole välja toodud, kuidas on laenujäägi osaks olev kostja võlgnevus kujunenud, millest see koosneb ning millised olid varasema lepingu tingimused. Eeltoodu on vajalik põhjusel, et XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX sõlmitud lepingute näol on 2(3)

tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 tähenduses. Kohus märkis, et laenujääk 6251,13 eurot võib lisaks varasemale põhivõlale sisaldada ka kõrvalnõudeid ning selgitamaks hageja nõude kooskõla VÕS § 113 lg-ga 6 (viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine), määras kohus hagejale tähtaja selge arvestuse esitamiseks. Hageja ei ole kohtu nõuet selles osas täitnud. Kui hageja seda aga ei tee, siis kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole alust viivist ega intressi nõutud ulatuses välja mõista. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on lisaks laenusummale õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest üksnes VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, so seadusjärgses määras. Seega on hagejal õigus saada intressi XX.XX.XXXX laenulepingult (4000 eurot) alates 01.11.2017 kuni 23.10.2019 0 eurot (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades) ning

XX.XX.XXXX

laenulepingult (2200 eurot) alates 14.05.2018 kuni 23.10.2019 0 eurot. Kuna kostja poolt tagastatud 2887,96 eurost (706,86 + 163,06 + 12 × 168,17) on intressi katteks arvestatud 2158,68 eurot (2887,96 – 729,28), tuleb VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel nimetatud summa arvestada võlgnetava põhisumma katteks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist 3207,05 euro ulatuses (5365,73 – 2158,68). Arvestades hageja nõuet kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhivõlgnevuselt 3207,05 eurot alates 24.10.2019 kuni 28.11.2019 summas 63,50 eurot (3207,05 eurot × 0,055% päevas × 36 päeva) (viivise arvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Hageja nõue väikelaenu laenulepingu nr XXX alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks kuulub seega rahuldamisele osaliselt 3270,55 euro ulatuses, millest 3207,05 eurot on põhinõue ja 63,50 eurot viivis. Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja ise pöörduma hageja (esindaja Anne-Liis Veski e-posti aadress [email protected]) poole kokkuleppe sõlmimiseks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~72% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 600 eurot (riigilõiv). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuluna 432 eurot (72% 600 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 432 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.