Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

oli, pankrotistumine 19.09.2017. Seega on M H (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M H (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Eve Selberg on palunud määrata võlgniku M H (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 6 914,90 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 382,98 eurot, kokku 8 297,88 eurot. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 54 500 eurot. Vastavalt PankrS § 651 lg-le 1 on pankrotihalduri tasu alammäär sel juhul 6 914,90 eurot. Pankrotihaldur palub määrata tasu alammääras. Pankrotitoimkonna liikmed on detsembris 2019. aastal toimunud pankrotitoimkonna koosolekul toetanud haldurile tasu määramist eeltoodu alusel. Võlgnik M H (pankrotis) on kirjalikult kinnitanud, et on nõus pankrotihalduri tasuga summas 8 297,88 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 toodud piirmääradele. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus M H (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 6 914,90 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 382,98 eurot, kokku 8 297,88 eurot. Haldur on palunud kinnitada pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 3 100,02 eurot ja masskohustused summas 10 711,40 eurot. Pankrotitoimkonna liikmed on detsembris 2019. aastal toimunud pankrotitoimkonna koosolekul viidatud kulud kinnitanud. Tulenevalt eelnevast kinnitab kohus pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 3 100,02 eurot ja masskohustused summas 10 711,40 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub M H (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur on esitanud taotluse jätta pankrotihaldur Eve Selberg täitma pankrotihalduri kohustusi M H (pankrotis) pankrotimenetluses kuni kriminaalasja nr 1973000028 lõpetamiseni. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse. M H (pankrotis) on 10.12.2019 esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Koos avaldusega on võlgnik esitanud tähtaja ennistamise avalduse, milles selgitab, et ei saanud viidatud taotlust esitada seaduses ettenähtud tähtajal, kuna pankroti väljakuulutamisel ja võlausaldajate esimese koosoleku toimumise ajal puudusid tal vahendid õiguskaitse kasutamiseks, mistõttu ma ei olnud ta teadlik seaduses sätestatud tähtajast. Samuti oli ta psühholoogiliselt ja materiaalselt väga raskes olukorras, kuna kaotas kogu oma vara

ja elutöö. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik ennistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamise tähtaja. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldaja P T palub jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata, kuna see ei ole põhjendatud. Võlausaldaja väitel on võlgniku suhtes esitatud nii tema enda pankrotihalduri Eve Selbergi, võlausaldaja esindaja K L kui ka Kodu Grupp AS (pankrotis) pankrotihaldurite poolt ühine avaldus kriminaalmenetluse läbi viimiseks ning nimetatud menetlust ei ole lõpetatud. Lisaks on leidnud tõendamist asjaolu, et M H on rikkunud karistusseadustiku (KarS) §-s 3811 toodud kohustust, kui on jätnud pankrotihaldurile üle andmata temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumendid. Samuti on M H jätnud üle andmata kõik JTP Arenduse OÜ, Jüri Tehnopargi OÜ ja Timetrade OÜ raamatupidamisdokumendid nimetatud äriühingute uuele juhatuse liikmele. Täiendavalt toetub võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisel PankrS § 171 lg 2 p-le 4, kuna on veendumusel, et võlgnikul on kogu pankrotimenetluse kestel olnud sissetulekuid, mida võlgnik on pankrotihalduri eest varjanud. Lõpparuandest nähtub, et võlgnik on alates 2018.a. novembrist saanud palka Maren Disain OÜ-st, kuid igakuiselt on laekunud pankrotivarasse alguses ca 100 eurot kuus ning 2019.a. kõigest 5 eurot kuus, mis tähendab, et võlgniku töötasu on olnud algselt kõigest 639,84 eurot kuus ja alates juunist 2019.a. 545 eurot kuus. Samuti on oluline märkida, et Maren Disain OÜ juhatuse liige ja osanik on võlgniku abikaasa M H, mistõttu on selge, et nimetatud sissetulek on üksnes tekitatud selleks, et näidata, et võlgnik midagigi teenib, kuid tegelikud sissetulekud lähevad ilmselgelt abikaasa äriühingusse. Tegelikkuses on M H ilmselt töötanud teistel töökohtadel, kust talle on tasutud palka erinevatele osaühingutele arvete alusel. Võlausaldaja viitab 25.11.2019.a. ilmunud artiklile, milles M H on esinenud kui xxxx arendava ettevõtte Fi Arendused OÜ esindajana ja räägib arendatavatest laopindadest. On ilmselge, et isik ei võtaks ajakirjanduses mõne äriühingu esindajana sõna juhul, kui tal puuduks kokkulepe selle äriühingu esindajaks olemise kohta. Lisaks märgib võlausaldaja, et 09.01.2020.a. õhtul ehk samal päeval, kui toimus võlgniku menetluses võlausaldajate üldkoosoleku, kus M H selgitas, et keegi ei võta teda tööle, avaldas tema sõber P O oma sotsiaalmeedia portaali Facebook kontol foto, millel on tema koos võlgnikuga xxxx piirkonna baaris. Võlausaldaja hinnangul on selge, et isikul, kellel on palk kõigest 545 eurot kuus, ei ole võimalik endale sellist reisi ja väljaminekuid lubada. Eelneva pinnalt järeldab võlausaldaja, et võlgnik on kogu pankrotimenetluse kestel tegelenud oma varade ja sissetulekute varjamisega ning sellises olukorras võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamine oleks ilmselgelt ebaõiglane võlgniku võlausaldajate suhtes. 09.01.2020 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et võlausaldajatel P T, Kaskaad Investeeringute OÜ ja 4P Energia OÜ on vastuväide võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele, kuna võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, võlgnik varjab sissetulekuid ja tema suhtes on pooleli kriminaalmenetlus. Pankrotihaldur toetab M H (pankrotis) avaldust ja palub kohtul algatada M H (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt välja toodud informatsiooni põhjal saab järeldada, et võlgnik ei ole esitanud oma vara ja sissetulekute osas täielikke ja tõeseid andmeid. Arvestades võlausaldaja poolt välja toodud 25.11.2019 artiklit, millest nähtub võlgniku esinemine

xxxx arendava ettevõtte Fi Arendused OÜ esindajana ja tema elustiili (sh võlausaldajate üldkoosolekule järgnenud õhtu veetmine Londoni luksuspiirkonnas), ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et võlgniku ainsaks sissetulekuks on sisuliselt miinimumpalk abikaasale kuuluvast ettevõttest Maren Disain OÜ. Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et võlgnik on rikkunud PankrS §-st 85 tulenevat teabekohustust, kui on jätnud pankrotihaldurile üle andmata temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumendid. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 171 lg 2 p 5 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13, p-d 10-11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on vara ja sissetulekute varjamine võlgniku poolne tahtlik tegevus, mille puhul võlgnik teab ja saab aru, et sellisel viisil käitudes kahjustab ta võlausaldajate huve. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis võlgniku senisel viisil käitumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 5 sätestatud alus ning kohus jätab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. PankrS § 175 lg 3 kohaselt määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.