Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

jaanuaril

2018.a

pankrotihaldurile

täitemenetlused: Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on AS PlusPlus Capital nõue, OÜ R-Estate nõue ja Linforff Eesti AS nõuded võlgniku vastu. Kohtutäitur Mati Kadaku menetluses on SEB Liising AS nõue võlgniku vastu. Kohtutäitur Elin Vilippus on 28.11.2017 e-kirjaga selgitanud, et abikaasade xxx ja xxx suhtes algatati täitemenetlused, täitemenetluse objektiks on abikaasade ühisvara hulka kuuluv ja sissenõudja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasi registriosa nr xxxasukohaga xxx. Laekumised puuduvad ja menetluse objektiks on vaid ülalnimetatud kinnisasi. Tuginedes Riigikohtu lahendis 3-2-1-38-14 selgitusele, saab täitemenetluse algatada ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline kohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel. Abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja näol ei ole automaatselt tegemist võlgniku pankrotivaraga. Kohtutäitur Elin Vilippus ei peatanud Harju Maakohtu 3.11.2017 kohtumääruse alusel täitemenetlust ning on välja kuulutanud enampakkumise. Xxx’i poolt esitatud varade ja kohustuste nimekirja kohaselt on võlgniku kohustused järgmised:

esindaja vandeadvokaat Denis Polman teatas ajutisele pankrotihaldurile, et R-Estate OÜ nõude suuruseks on 548 133 eurot (sellest 127 823 euro ulatuses on nõue pandiga tagatud, so 421 133 eurot rohkem kui võlgniku esitatud nimekirjas. OÜ Spacestar esindaja vandeadvokaat Denis Polman teatas ajutisele pankrotihaldurile, et OÜ Spacestar nõude suuruseks on 548 133 eurot, so 443 133 eurot rohkem kui võlgniku esitatud nimekirjas. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Xxxavaldusest ja avaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et tema nõude suuruseks on 631 256,78 eurot, kuid see piirdub käendaja vastutuse maksimummääraga 400 000 eurot, so 200 000 eurot rohkem, kui võlgniku poolt esitatud nimekirjas. Maksu-ja Tolliameti andmetel on Xxxmaksuvõlg alates 31.03.2017 226,53 eurot (tasumata maamaks), millele lisandub intress 23,44 eurot, kokku 249,97 eurot. Võlausaldajate poolt esitatut arvesse võttes on Xxxvõlad kokku 1 848 087,71 eurot. Ajutine pankrotihaldur arvestab võlgade kogusummas R-Estate OÜ nõuet: laen 270907 põhisummas 57 520 eurot, viivist põhisumma ulatuses 57 520 eurot, intressi 19 034 eurot; laen 01082008 põhisummas 95 867eurot, viivist põhisumma ulatuses 95 867 eurot, intressi 14 372 eurot; laen 2.02.2010 põhisummas 6 391 eurot, viivist 1 340 eurot, intressi 3 999 eurot, kokku 351 910 eurot. Ajutine pankrotihaldur arvestab võlgade kogusummas Spacestar OÜ nõuet: laen põhisummas 95 867,47 eurot, viivist põhisumma ulatuses 95 867,47 eurot, intressi 12 574,40 eurot, kokku 204 308,40 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 1 308 040,11 eurot ning need suurenevad intresside ja viiviste kasvades igapäevaselt. Võlgniku varade väärtuseks võlgniku hinnanguliste andmete kohaselt on 1 123 556 eurot ilma pankrotistunud Kodu Grupp AS aktsiate väärtust arvestamata ja likviidsed varad puuduvad täiesti. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus tõenäoliselt tunduvalt väiksem, äriühingute varaks on peamiselt nõuded, nende väärtust saab hinnata pärast seda, kui võlgnik esitab andmed nõuete kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi summas 1 308 040,11 eurot, võlgnikule kuuluva kinnisvara väärtuseks on 120 000 eurot. Lisaks kuuluvad võlgnikule osalused äriühingutes, kus varaks on peamiselt nõuded. Ajutine haldur ei saa käesoleval ajal avaldada arvemust äriühingute bilansis kajastuvate nõuete osas, et hinnata osaluste väärtust täpsemalt. Võlgnik ja võlausaldajad on eriarvamusel võlgniku kohustuste suuruse osas. Mitmed asjaolud viitavad võlgniku püsivale maksejõuetusele: - Võlausaldajate nõudeid ei ole suudetud täitemenetlustes rahuldada - Võlgnik ei ole avaldanud tulude olemasolu, mille arvelt saab võlausaldajate nõudeid rahuldada - Võlgnik ei ole veenvalt põhistanud, et tema vara ületab kohustusi. Võlgnik ei ole kohtule esitanud avaldust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse peamiste põhjustena saab välja tuua ebaõnnestunud äritegevuse. Ajutine pankrotihaldur peab siin juhtima tähelepanu võlgniku käitumisele äriühingute juhatuse liikmena: tema juhitavatel äriühingutel on esitamata 2016. aasta majandusaasta aruanded.

Ajutine pankrotihaldur leiab, et Xxx’i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 1 308 040,11 eurot, võlgnikule kuuluva kinnisvara väärtuseks 120 000 eurot, kuid likviidne vara puudub täielikult. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 1035 eurot, millele lisandub käibemaks 207 eurot, kokku 1242 eurot ning kinnitada tehtud kulutused summas 28 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1035 eurot, millele lisandub käibemaks 207 eurot, kokku 1242 eurot ning kinnitada tehtud kulutused summas 28 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud

Võlausaldaja Xxxesitas 05.12.2017 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjad. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et võlausaldaja Xxxmenetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 1152 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 1152 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on võlausaldaja tasunud pankrotiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 300 eurot, mida kohus põhjendatuks ja vajalikuks kuluks ning milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja Xxxlepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja Xxxpalub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1152 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldaja menetluskulude avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga ja seega õigustatud kuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud summas 1452 eurot (300 eurot riigilõiv + 1152 eurot õigusabikulud). Võlausaldaja Xxxpalus lisaks mõista võlgnikult välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisel intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlausaldaja viivise nõude rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.