Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-14238
Tsiviilasi
XX (pankrotis) pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 19. veebruari 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Võlgnik XX (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Võlausaldajad OÜ 311 Invest PT, lepinguline esindaja Kerli Leetsaar Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Aktsiaselts PlusPlus Capital Osaühing R-Estate Osaühing Spacestar 4P Energia OÜ Aktsiaselts SEB Liising AS SEB Pank Eesti Energia Aktsiaselts MR Arterega Marketing Osaühing Kaskaad Investeeringute Osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee JK Pankrotihaldur Eve Selberg Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde 5. märtsi 2020. a määruskaebusega, 31. märtsi 2020. a, 2. aprilli 2020. a ja 23. aprilli 2020. a menetlusdokumentidega esitatud dokumentaalsed tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-14238 osas, millega maakohus jättis algatamata XX kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni p 8). Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.
Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.Harju Maakohus kuulutas 19. jaanuari 2018. a määrusega PT avalduse alusel välja XX (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduri. Maakohus kinnitas 22. mai 2019. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Võlgnik esitas 10. detsembril 2019 avalduse enda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja taotluse selle esitamiseks ettenähtud tähtaja ennistamiseks. Võlgnik kinnitas esitatud avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise välistada ja ta on kohustatud täitma pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 sätestatud kohustusi. 9. jaanuari 2020. a üldkoosolekul esitasid võlausaldajad PT ja Kaskaad Investeeringute Osaühing vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuna võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, varjab sissetulekuid ja tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlus raamatupidamise kohustuse rikkumise toimepanemises. Võlausaldaja 4P Energia OÜ ühines Kaskaad Investeeringute Osaühingu vastuväitega. Pankrotihaldur esitas 21. jaanuaril 2020 maakohtule kinnitamiseks lõpparuande, milles palus määrata pankrotihalduri tasu, lõpetada pankrotimenetlus ja jätta pankrotihaldur tema kohustustest vabastamata kuni kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXXXXXXX lõpuni. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas PankrS § 162 lg 3 mõttes muu asjaolu, s.o Aktsiaseltsi Kodu Grupp, mille juhatuse liige võlgnik oli, pankrotistumine 19. septembril 2017. Võlgnikul on alates 2018. a novembrist sissetulek Y OÜ-st, millest on pankrotivarasse laekunud kokku 768,88 eurot. Pankrotihaldur toetas võlgniku avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja nimetada üldkoosoleku nõusolekul usaldusisikuks TP. Esimese astme kohtu määrus
2.Harju Maakohus kinnitas 19. veebruari 2020. a määrusega lõpparuande ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse, jättis pankrotihalduri kohustustest vabastamata kuni kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXXXXXXX lõpuni ning määras kindlaks tema tasu ja võlausaldajate nõuete rahuldamata osade suuruse. Maakohus jättis pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda ja määras avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 ple 5 tuginedes. Maakohtu hinnangul saab pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt välja toodud informatsiooni põhjal järeldada, et võlgnik ei esitanud oma vara ja sissetulekute osas täielikke ja tõeseid andmeid. Arvestades võlausaldaja PT poolt välja toodud 25. novembri 2019. a 2 (5)
ajalehe artiklit, millest nähtub võlgniku esinemine LLL arendava ettevõtte F OÜ esindajana ja tema elustiili (sh võlausaldajate üldkoosolekule järgnenud õhtu veetmine Londoni luksuspiirkonnas), ei ole eluliselt usutav, et võlgniku ainsaks sissetulekuks on sisuliselt miinimumpalk abikaasale kuuluvast ettevõttest Y OÜ. Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et võlgnik on rikkunud PankrS §-st 85 tulenevat teabe andmise kohustust, kui on jätnud pankrotihaldurile üle andmata temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumendid. Vara ja sissetulekute varjamine on võlgniku poolne tahtlik tegevus, mille puhul võlgnik teab ja saab aru, et sellisel viisil käitudes kahjustab ta võlausaldajate huve (võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 5). Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei ole võlgniku senisel viisil käitumine kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3.Võlgnik esitas määruskaebuse ja täiendas seda, paludes tühistada määruse osas, millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata (resolutsiooni p 8), ning teha uus määrus, millega algatada kohustustest vabastamise menetlus või saata tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on ekslikult rajanud oma järeldused võlgniku poolt sissetulekute varjamise kohta võlausaldaja PT väidetele ja oletustele ning kahele tõendile – ärileht.ee 25. novembri 2019. a artikkel ja OO sotsiaalmeedia Facebook kontol avaldatud foto. Maakohus rikkus uurimisprintsiipi ega andud võlgnikule võimalust asjaolusid selgitada. Maakohus jättis määruse põhjendamata ja kohaldas materiaalõigust valesti. Võlgnik ei teeninud pankrotimenetluse ajal miinimumpalka, sest tema neto sissetulek oli vahemikus 706,69–829,67 eurot. Võlgnik töötas oma abikaasale kuuluvas äriühingus Y OÜ, sest pankrotimenetlus ja sellega seonduv on tema maine kahjustanud määral, mis ei võimalda tal erialast tasuvamat tööd leida. Praeguseks on abielu lahutatud ja võlgnik töötab Y OÜ-s edasi konsultandina. Kuna äriühingu ainuke klient on F OÜ, siis on võlgniku brutopalgaks 706 eurot. Kliendiga seonduva projekti ajakirjanduses esitlemine on võlgniku töökohustus. Võlgnik võttis Y OÜ-le uute kinnisvaraprojektide ja klientide leidmiseks ühendust OO-ga, kes on varasemalt olnud tema mentor ja hea kolleeg. Võlgnik viibis OO kutsel 10. jaanuaril 2020 Londonis tööalasel kokkusaamisel. Kõik reisikulud tasus OO. Maakohus leidis põhjendamatult, et võlgnik rikkus PankrS §-st 85 tulenevat teabe andmise kohustust, kuna jättis pankrotihaldurile üle andmata temaga seotud raamatupidamisdokumendid. Võlgnik möönab, et menetluses oli arusaamatusi Osaühingu H ja J OÜ varaks olevate nõuete alusdokumentide kohta, kuid maakohtu 11. detsembri 2018. a määruses esitatud teabenõue täideti 4. veebruaril 2019. Pankrotihaldurid ega likvideerija ei ole äriühingute raha valesti kasutamist võlgnikule ette heitnud. Kuigi võlgnikule esitati kahtlustus ka äriühingute maksejõuetuse põhjustamises, lõpetati 12. novembri 2019. a määrusega kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXXXXXX osaliselt KarS § 384 lg 1 tunnustel süüteo tõendamatuse tõttu.
4.Võlausaldajad PT ja Kaskaad Investeeringute Osaühing esitasid võlgniku määruskaebuse suhtes seisukohad, paludes jätta maakohtu määruse muutmata ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Menetluskulud palusid võlausaldajad jätta võlgniku kanda.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3 (5)
6.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Avaldus tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks, sest ringkonnakohus ei saa TsMS § 9 lg 3 ja § 476 lg 1 järgi hagita menetlust algatada. Määruskaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Ringkonnakohtus vaieldakse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle (resolutsiooni p 8). Määruskaebus lahendatakse TsMS § 667 lg 3 järgi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.
7.Võlgnik on määruskaebusega ja 23. aprilli 2020. a menetlusdokumentidega esitanud uusi väiteid ja dokumentaalseid tõendeid. Võlausaldajad Kaskaad Investeeringute Osaühing ja PT on vastustega määruskaebusele esitanud samuti täiendavaid väiteid ja dokumentaalseid tõendeid. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Arvestades määruskaebuse sisu on täiendavad dokumentaalsed tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltoodud tõendeid koos esitatud väidetega TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt hinnata.
8.Kolleegium märgib, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, mille teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p‐des 1–5 sätestatud asjaoludele, samuti hindama, kas esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10). Praegusel juhul tuvastas maakohus, et esinevad PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused, mistõttu ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatada. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu.
8.1.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus ei küsinud võlgnikult võlausaldajate poolt välja toodud asjaolude kohta selgitusi, mistõttu ei osanud võlgnik ette näha vajadust esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Arvestada tuleb, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel kohalduvad hagita menetluse põhimõtted. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 14).
8.2.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata pankrotihalduri
21.jaanuari 2020. a seisukohaga, mille kohaselt pankrotihaldur toetab võlgniku avaldust ja palub kohtul algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
8.3.Maakohus tuvastas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise välistab võlgniku poolt PankrS § 85 järgi teabe andmise kohustuse rikkumine. Maakohus ei ole sellise hinnangu andmisel arvestanud pankrotihalduri arvamusega ega võlgniku selgitusega. Võlgnik selgitas, et pankrotimenetluse kestel oli arusaamatusi temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumentide välja andmisega, kuid ta on oma teabe andmise kohustuse täitnud. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel võlgniku sellekohaseid väiteid hindama ning tuvastama, kas võlgnik rikkus tahtlikult või raske hooletusega teabe andmise kohustust.
8.4.Samuti on maakohus järeldanud, et võlgnik on tahtlikult varjanud oma vara ja sissetulekuid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu sellekohased järeldused oletuslikku laadi, mis ei ole piisavad menetluse algatamata jätmiseks. Maakohtu määruse põhjendusest ei nähtu, 4 (5)
milliste konkreetsete tõendite põhjal saab lugeda vara ja sissetulekute varjamise tuvastatuks. Kolleegiumi hinnangul tuleb eeltoodud asjaolud tuvastada ning seda ei saa teha kaudsete tõendite põhjal nagu seda on ärileht.ee 29. novembri 2019. a artikkel ja OO sotsiaalmeedia Facebook kontol avaldatud foto. Nagu eelpool märgitud, siis pankrotihaldur toetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, mis tähendab, et pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud võlausaldajate poolt võlgnikule etteheidetavat käitumist. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgnikule erinevates äriprojektides osalemist ette heita, kuni ei ole tuvastatud, et võlgnik saab nendest ka sissetulekut ja on seda pankrotimenetluses varjanud. Võlgnik on selgitanud, et ta püüab leida läbi äriprojektide tööd ja sissetulekut, et teha võlausaldajatele väljamakseid. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et F OÜ esindamine oli tasu eest. Samuti ei saa võlgniku poja äritegevust B11G OÜ-s automaatselt seostada võlgniku võimaliku sissetuleku ja varaga, vaid sellele peavad viitama konkreetsemad asjaolud ja tõendid. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tõendeid hinnates tuvastama, kas võlgnik on oma sissetulekuid varjanud, mille tuvastamisel tuvastab kohus ühtlasi, et võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kolleegiumi hinnangul ei viita ükski asjaolu sellele, et võlgniku käitumises esinevad võlausaldajate tahtliku või raskelt hooletu kahjustamise tunnused, et jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel algatamata. Samuti ei ole võlgnik süüdi mõistetud PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteo toimepanemises. Seega on vaidluse all võlgniku käitumine, mis vastaks PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestatud asjaoludele.
9.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
10.Määruse peale võib PankrS § 171 lg 5 alusel esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.