Võlgnik M. H. (pankrotis, elukoht xxxx, e-post: xxxx)
esindajad
isikukood
xxxx,
Pankrotihaldur Eve Selberg (Advokaadibüroo CLARUS, asukoht Parda 12, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]) Võlausaldajad: OÜ 3 P. T., lepinguline esindaja Kerli Leetsaar Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) Aktsiaselts P Osaühing R Osaühing S 4 OÜ Aktsiaselts S AS S E Aktsiaselts
M. R.
A Osaühing K Osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee
J. K.
RESOLUTSIOON
1.Algatada võlgniku M. H. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata kohustustest vabastamise menetluses võlgniku M. H. usaldusisikuks T. P. (isikukood xxxx, e-post: xxxx).
Kohustada usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete
kohta. Vastavalt jaotusettepanekus väljamakseid teha üks kord aastas.
ettenähtud
jaotistele
tuleb
võlausaldajatele
4.Avaldada teade M. H. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lgle 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 09.01.2018.a määrusega kuulutati välja võlgniku M. H. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. 19.02.2020 kohtumäärusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse. Sama kohtumäärusega jättis kohus võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2020 kohtumäärusega Harju Maakohtu 19.02.2021 kohtumääruse osas, millega maakohus jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja saatis asja maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Muus osas jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
2.Tallinna Ringkonnakohus heitis 27.04.2020 kohtumääruses ette, et maakohus ei küsinud võlgnikult võlausaldajate poolt välja toodud asjaolude kohta selgitusi, mistõttu ei osanud võlgnik ette näha vajadust esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt pankrotihaldur toetab võlgniku avaldust ja palub kohtul algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Lisaks tõi Tallinna Ringkonnakohus välja, et maakohus tuvastas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise välistab võlgniku poolt PankrS § 85 järgi teabe andmise kohustuse rikkumine. Maakohus ei ole sellise hinnangu andmisel arvestanud pankrotihalduri arvamusega ega võlgniku selgitusega. Võlgnik selgitas, et pankrotimenetluse kestel oli arusaamatusi temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumentide välja andmisega, kuid ta on oma teabe andmise kohustuse täitnud. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel võlgniku sellekohaseid väiteid hindama ning tuvastama, kas võlgnik rikkus tahtlikult või raske hooletusega teabe andmise kohustust. Samuti on maakohus järeldanud, et võlgnik on tahtlikult varjanud oma vara ja sissetulekuid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu sellekohased järeldused oletuslikku laadi, mis ei ole piisavad menetluse algatamata jätmiseks. Maakohtu määruse põhjendusest ei nähtu, milliste konkreetsete tõendite põhjal saab lugeda vara ja sissetulekute varjamise tuvastatuks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tõendeid hinnates tuvastama, kas võlgnik on oma sissetulekuid varjanud, mille tuvastamisel tuvastab kohus ühtlasi, et võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kolleegiumi hinnangul ei viita ükski asjaolu sellele, et võlgniku käitumises esinevad võlausaldajate tahtliku või raskelt hooletu kahjustamise tunnused, et jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel algatamata. Samuti ei ole võlgnik süüdi mõistetud PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteo toimepanemises.
3.Kohus edastas 22.09.2020 võlgniku võlausaldajatele e-kirja, milles palus esitada kohtule täiendavad seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Juhul, kui võlausaldajad ei toeta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, palus kohus neil esitada tõendid ja teave selle kohta, mis välistaks viidatud menetluse algatamist.
4.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) tõi 25.09.2020 seisukohas välja, et võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees on 252,73 eurot. Võlausaldajal puuduvad konkreetsed tõendid, mis kinnitaks või lükkaks ümber maakohtu määruses toodud väiteid või võlgniku poolt määruskaebuses toodud selgitusi. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamise kohtu otsustada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on M. H. perioodil detsember 2018 kuni veebruar 2020 saanud väljamakseid summas 700 eurot kuus OÜ-st M. Alates maikuust 2020 saab M. H. väljamakseid OÜ-st F ning väljamaksete suurus on samuti 700 eurot kuus. Töötamise registri andmetel on võlgnikul M. H. alates 01.04.2020 kehtiv tööleping OÜ-ga F OÜ. Lisaks on tal varasemalt olnud töölepingud sõlmitud OÜ-ga M (perioodil 01.11.2018-09.06.2020) ning OÜ-ga F (perioodil 01.04.2020-01.04.2020) ja juhtimis- ning kontrollorgani liikme leping OÜ-ga J OÜ (perioodil 01.06.2015-24.12.2019). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole M. H. perioodil 2018-2020 saanud dividendide väljamakseid.
5.Võlausaldaja K OÜ 01.10.2020 seisukoha kohaselt tuleb jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlausaldaja hinnangul esinevad käesoleval juhul mitmed alused (PankrS § 171 lg 2 p-d 1, 5), mis välistavad M. H. suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627 on M. H. mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 3811 lg-tes 1, 2 sätestatud kuritegude toimepanemises (lisaks ka KarS § 2172 lg-s 1 ning KarS §-s 373 sätestatud kuritegude toimepanemises) ning karistatud teda liitkaristusega 5 aastat vangistust, mis jäetakse täitmisele pööramata, kui M. H. ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastav kohtuotsus jõustus 25.07.2020. Arvestada tuleb, et tegemist on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega, mistõttu oli olemas M. H. nõusolek tema süüditunnistamiseks ning karistamiseks, sh KarS § 3811 lg-te 1, 2 järgi. KarS §-s 3811 sätestatud kuritegu (raamatupidamise kohustuse rikkumine) on üheks kuriteoks, mille toimepanemises süüdimõistmise on seadusandja sidunud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise võimalusega. 09.07.2020 kohtuotsusest (alates lk 12 jj) tuleneb, milles seisnes M. H. (pankrotis) poolne raamatupidamise kohustuse rikkumine, sealhulgas on M. H. (pankrotis) jätnud vastamata likvideerija nõuetele, mis puudutasid ühingu dokumentatsiooni ja vara üleandmist, varjates teadvalt ja ebaseaduslikult raamatupidamisdokumente, mille tulemusel oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine erinevate raamatupidamiskohustuslaste varalisest seisundist, samuti likvideerimismenetluse läbiviimine, kuivõrd likvideerija ei saanud aktuaalset, olulist, objektiivset ja võrreldavat informatsiooni raamatupidamiskohustuslaste finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest varalisest seisundist, ei saanud ülevaadet ühingu tegevusest, et nõuda sisse võlgasid, müüa vara ega rahuldada võlausaldajate nõudeid. Lisaks on jätnud M. H. (pankrotis) esitamata registrile majandusaasta aruanded ning täitmata auditeerimise kohustuse. Lisaks on põhjendatud 09.07.2020 kohtuotsuse III osale, mis puudutab ärikeelu rikkumist. Vastavast kohtuotsuse osast tuleneb, et vaatamata sellele, et 09.01.2018 kohtumäärusega kuulutati välja M. H. isiklik pankrot ning seeläbi, vastavalt PankrS § 91 lg-le 1, ei tohtinud ta ilma kohtu loata olla muuhulgas juriidilise isiku juhtorgani liige, eiras M. H. seadust ning jätkas kohtu loata juhtorgani liikmena erinevates äriühingutes. Seega on selgunud uued, tõendatud asjaolud võrreldes nii maakohtu esialgse määrusega (19.02.2020) kui ka ringkonnakohtu määrusega (27.04.2020), mis annavad aluse jaatada M. H. (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist. Võlausaldaja hinnangul tuleks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata ka PankrS § 171 lg 2 p-s 5 sätestatud aluse esinemise tõttu. On tõendatud, et M. H. pankrotivõlgnikuna jättis korduvalt tahtlikult pankrotihalduri nõuded teabe saamiseks täitmata, millest tulenevalt pidi pankrotihaldur pöörduma kohtu poole, et üldse võlgnikult teavet saada.
Lisaks on käesolevaks ajaks tõendamist leidnud Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627, et M. H. rikkus pankrotivõlgnikuna ka PankrS § 91 lg 1, olles ilma kohtu loata juriidiliste isikute juhtorgani liige (ärikeelu rikkumine).
6.Võlausaldaja P. T. leiab oma 07.10.2020 seisukohas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 118-5627 on M. H. (pankrotis) mõistetud süüdi mitmes kuriteos ning antud kohtuotsus on ka jõustunud 25.07.2020. Kohustustest vabastamise menetlus peaks olema võimalik siiski vaid selliste võlgnike puhul, kes on ennast pankrotimenetluse jooksul näidanud ausatena, kes on täitnud pankrotimenetluse jooksul pankrotivõlgnike seaduslikke kohustusi ning kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldajal on põhjust arvata, et M. H. ei ole käitunud ausalt ning varjab ka täna tegelikke sissetulekuid.
7.Võlausaldaja T. P. 07.10.2020 seisukoha kohaselt tuleks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 118-5627 on M. H. (pankrotis) mõistetud süüdi mitmes kuriteos ning antud kohtuotsus on ka jõustunud 25.07.2020.
8.Võlausaldajal J. K. ei ole täiendavaid tõendeid kohtule esitada.
9.Pankrotihaldur Eve Selberg esitas kohtule 20.11.2020 seisukoha, mille kohaselt jääb ta oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde, milles toetab M. H. avaldust ja palub kohtul algatada M. H. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur tõi välja, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuasjas nr 3-2-1-155-16 tehtud kohtumääruse kohaselt on kohtul PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1 – 5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda.
10.Võlgnik M. H. esitas kohtule 20.11.2020 omapoolse seisukoha võlausaldajate seisukohtade osas. Võlgnik sõlmis kokkuleppe Harju Maakohtu kohtuasjas nr 1-18-5627 kokkuleppemenetluses, kuna tal puudusid rahalised vahendid enda kaitsmiseks nii pikaajalises protsessis. Samuti mõjus aastaid kestnud saneerimine, pankrott ja jätkuvad kohtuprotsessid võlgniku tervisele halvasti. Kuna kohtuasjas 1-18-5627 ühendati kaks süüdistust ja protsessi põhirõhk oli KarS 217-2 lg 1 kvalifitseeritud kuriteo uurimisel, siis võlgniku muudele süüdistuspunktidele pöörati väga vähe tähelepanu. Võlgniku raske süüline käitumine, tahtlus või raske hooletus, ei leidnud kohtuasjas nr 1-18-5627 tõendamist. Võlgnik tunnistab, et ühel juhul kirjadele vastamine viibis, kuid ka see sai viivitusega vastatud. Menetluste käigus tegevused kuhjusid ja võlgnik ei olnud suuteline kõigega koheselt tegelema. Võlgnik on kohal käinud kõikidel temale kohustusega määratud istungitel ja koosolekutel ilma eranditeta. Võlgnik on esitanud kogu olemasoleva materjali ja temale teadaoleva informatsiooni. Võlgnik ei rikkunud temale kehtestatud ärikeeldu, kuivõrd ilma juhatuse liikme volitusi pikendamata ei oleks võlgnik saanud esitada registrile majandusaasta aruandeid. Võlgnik ei tegelenud ärikeelu kehtivuse ajal igapäevase juhtimistegevusega, samuti ei teinud võlgnik ärikeelu kehtivuse ajal tehinguid, mis oleksid kahjustanud võlausaldajate huve. Pankrotimenetluse jooksul ei ole võlgnik saanud temale kuulunud ettevõtetest varalist kasu ega tegutsenud omakasu motiividel. Samuti ei ole pankrotihaldurid ega likvideerija võlgnikule ette heitnud äriühingute raha väärkasutamist. Võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid. Võlgnikul on püsiv töökoht. Võlgnikule ei määratud kohtuasjas nr 1-18-5627 tehtud otsusega rahalist karistust ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole kohtuotsusega määratud karistustega vastuolus. PankrS § 171 lg 2 p 1 sätestab loetelu kuritegudest, milles süüdimõistetud võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse saab jätta algatamata. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Seega seadus on välistanud ainult pankrotikuriteos süüdi mõistetud võlgnike kohustustest vabastamise. Täitemenetlusalase, maksualase või KarS §-des 380-3811 nimetatud kuriteo toime pannud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võib kohus siiski algatada.
11.16.02.2021 toimus võlgniku taotlusel tema suuline ärakuulamine. Võlgnik tõi ärakuulamisel välja, et hetkel ta töötab ettevõttes, mis ei ole temaga seotud. Töötasu on käesolevast aastast 1 050 eurot, eelmisel aasta oli 700 eurot. Võlgniku lapsed on täiskasvanud. Võlgnik elab üürikorteris oma eksabikaasa juures. Võlgnik loodab, et saab palgatõusu. Usaldusisikuks oleks T. P., kes on nii võlgniku võlausaldaja kui ka tema laste onu. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi menetluse kestel. Samuti selgitas kohus võlgnikule võlausaldajate nõuete tasumise korda ning seda, et hindab võlgniku käitumist ja võlgade tasumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul.
12.Võlausaldaja T. P. esitas 22.02.2021 kohtule nõusoleku võlgniku kohustustest vabastamise menetluses tema usaldusisikuks olemiseks. Kohtumääruse põhjendused
13.M. H. (pankrotis) on 10.12.2019 esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §s 173 nimetatud kohustusi.
14.Võlausaldajad K OÜ, P. T. ja T. P. paluvad jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata Pankrs § 171 lg 2 p-des 1 ja 5 sätestatud asjaolude esinemise tõttu. Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627 on M. H. mõistetud süüdi mh KarS § § 3811 lg-tes 1, 2 sätestatud kuritegude toimepanemises ning antud kohtuotsus on ka jõustunud 25.07.2020.
15.Lisaks leiab võlausaldaja K OÜ, et võlgnik jättis pankrotivõlgnikuna korduvalt tahtlikult pankrotihalduri nõuded teabe saamiseks täitmata.
16.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohtu otsustada. Ülejäänud võlgniku võlausaldajad ei ole kohtule omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas esitanud.
17.Pankrotihaldur toetab M. H. (pankrotis) avaldust ja palub kohtul algatada M. H. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
18.PankrS § 171 lg 2 p 1 ja 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises või kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
19.Kohus nõustub, et antud juhul esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu seoses sellega, et võlgnik on 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627 mõistetud süüdi KarS § 3811 lg-tes 1, 2 sätestatud kuritegude toimepanemises. Võlgnik on avaldanud tahet ja soovi täita kohustustest vabastamise menetluse eesmärgipäraseid kohustusi, saades sissetulekuid ning tasuda võlgnevusi. Võlausaldaja eesmärgiks selles menetluses saab olla nii suures ulatuses kui võimalik võla tagasisaamine.
20.Kohus arvestab ka asjaoluga, et pankrotihaldur on pidanud vajalikuks toetada kohustustest
vabastamise menetluse algatamist. Haldur ei ole esile toonud, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletusega esitanud ebaõigeid või ebatäielikke andmeid vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta. Kohus märgib, et võlausaldajatel on PankrS § 175 lg 5 alusel võimalus taotleda ennetähtaegset menetluse lõpetamist juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustusi. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt hinnates võlausaldajate seisukohti ning võlgniku tahet, et menetluse algatamine on põhjendatud. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
21.Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). Kuigi kohtu hinnangul esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu, leiab kohus, et see ei ole piisav jätmaks võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
22.PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastava nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta on andnud T. P. (isikukood xxxx, e-post: xxxx). Kohus nõustub ettepanekuga ja määrab võlgniku M. H. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks T. P..
23.Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
24.Kohus kohustab võlgniku usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
25.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.