Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Alpek OÜ esitas kohtule 27.11.2019 avalduse SCANDINAVIAN FURNITURE OSAÜHING pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid menetlusosalised mööblimaterjali müügilepingu, mille raames ja saatelehtede alusel esitas võlausaldaja võlgnikule arved kokku summas 53 168,25 eurot. Võlgnik jättis suulise lepingu alusel esitatud arved osaliselt tasumata. Arved on muutunud sissenõutavaks. Võlausaldaja sõnul ei olnud menetlusosaliste vahel vaidlust kauba üleandmise osas. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse ning võlgnik ei täitnud nõuet ka pärast seda. Võlausaldaja leidis, et võlgnik on maksejõuetu ja välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus võttis avalduse 10.12.2019.a määrusega menetlusse, korraldas ajutise pankrotihalduri määramiseks eelistungi ning andis võlgnikule tähtaja vastuväite esitamiseks. 17.12.2019 toimunud eelistungile võlgnik ei ilmunud, sest võlgnikule polnud võimalik kutset kätte toimetada. Võlausaldaja täpsustas, et pankrotihoiatus oli 16.09 ja kätte toimetatud samal päeval või paar päeva hiljem. Võlausaldaja ei teadnud, kes on Axxxxx Pxxx (on andnud allkirja pankrotihoiatuse vastu võtmise kohta). Võlgnik esitas 03.01.2020 kirjaliku vastuväite pankrotiavaldusele, milles märkis, et vaidleb vastu võlausaldaja nõudele, sest võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et müügileping on üldse kunagi sõlmitud ega ka seda, millal ja mis tingimustel. Võlgnik ei ole enda teada võlausaldajaga avalduses märgitud suulist müügilepingut sõlminud. Võlgnik juhtis tähelepanu sellele, et arved ei ole müügilepingu sõlmimise ega kauba saamise tõendiks. Ühestki arvest ei ole näha, et need on võlgniku poolt kätte saadud. Seega ei ole arved muutunud sissenõutavaks. Kuna võlgnik ei ole sõlminud müügilepingut ega saanud kaupa, jääb arusaamatuks võlausaldaja seisukoht, et kauba üleandmise üle polnud vaidlust. Võlausaldaja esitatud saatelehtedel puudub seos nõudega. Saatelehtedelt pole näha, et võlgnik on kauba kätte saanud, st kellele ja millal kaup üle anti ja kuhu see kaup jõudis. Võlausaldajal puudub ka viivise nõue, sest see on seotud tõendamata põhinõudega. Võlgnik palus jätta ajutine haldur nimetamata ning avaldus läbi vaatamata. 03.01.2020 toimunud istungil teatas võlausaldaja, et olukord ilmselt tekkinud võlgniku juhatuse liikme vahetuse tõttu ning leidis, et võlgnik on käitunud pahatahtlikult. Müügileping on sõlmitud, nõue on olemas ja see on tõendatud nii arvete kui saatelehtedega, mis on omavahel seotud. Igal arvel on kirjas saatelehe kood. Võlausaldaja ei teadnud, kuidas võlgnikule arved kätte toimetati ja seda pidi ta täpsustama. Arved saadeti kas meiliga või koos saatelehega. Pankrotihoiatus võeti vastu endise juhataja poolt. Azzzzd Pzzz võis olla tegevjuhataja, tema kaudu käis kogu tegevus firmas. Vxxxx Pxxxxx kinnitas seda. Võlausaldaja ei esitanud hagi, sest võlgnikule esitati pankrotihoiatus, millele võlgnik ei esitanud vastuväiteid. Axxxxx xxxxteatas, et võlgnikul on suured raskused. Võlgnevuse saamine hagi esitamise kaudu ei olnud tõenäoline ja see on ajaraiskamine. Võlgnik jäi istungil varem kirjalikult esitatud seisukoha juurde, et asjas on vaidlus lepingu sõlmimise ja nõude olemasolu üle. Võlgniku sõnul hakkab võlausaldaja alles praegu oma nõuet täiendama, kuid pankrotiavalduse esitamisel peab nõue olema selge ja juba tõendatud. Võlgnik avaldas, et Axxxxx Pxxx töötab tema juures, kuid võlgnik ei osanud öelda tema ametinimetust. Võlgnik eitas, et võlgniku juhatuse liige oleks midagi suuliselt kinnitanud. Tähendust ei oma asjaolu, et pankrotihoiatusele vastuväiteid ei esitatud. Vastuväidete esitamata jätmine ei võta ära võlausaldaja tõendamiskoormist kohtus. Miski ei takistanud

avaldusega koos esitada nõude jaoks tõendeid. Võlausaldaja neid ei esitanud. Võlgnik jäi selle juurde, et arved ja saatelehed ei ole piisavad tõendid lepingulise suhte tõendamiseks. Menetlusosalised soovisid pidada läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. 21.01.2020 esitas võlausaldaja täiendavad tõendid nõude kohta. 03.02.2020 teatas võlgnik, et kompromissile ei saadud. Võlgnik märkis, et kuigi võlgnik oli kompromissi korras nõus midagi tasuma, ei tähenda, et ta tunnistaks võlgnevust. Võlgnik asus seisukohale, et võlausaldaja poolt 21.02.2020 esitatud täiendavaid tõendeid ei saa asja juurde võtta, sest pankrotimenetluses nõude täiendav tõendamine ei ole lubatud, sest nõude üle toimuks sisuline vaidlus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Alpek OÜ pankrotiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesolevalt on võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele vastuväited, mida ta on piisavalt põhjendanud. Võlgnik oli seisukohal, et võlausaldajal puudub tema vastu nõue ja esitas sellised põhjendused oma vastuväitele, mis nõuavad sisulist arutamist ja tõendamist. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käeolevalt ei ole nimetatud eeldused täidetud. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid müügilepingu sõlmimise kohta, eelkõige, millistes lepingu tingimustes kokku lepiti, s.h kuidas ja kes tellimusi esitab, millised on hinna ja tarnetingimused, kuidas toimub müügilepingu täitmine. Samuti pole tõendatud asjaolu, kas ja kuidas arved võlgnikule kätte toimetati ning palju ja millal võlgnik mingeid arveid tasus (avalduses kirjas, et võlgnik on jätnud arved osaliselt tasumata). Kohus leiab, et võlausaldaja poolt esitatud arved ja saatelehed ei tõenda nõude olemasolu piisavalt. Kuigi arved ja saatelehed on omavahel seostatavad, ei ole need kuidagi seostatavad võlgniku endaga ja puuduvad tõendid, et võlgnik oleks kauba kätte saanud. Saatelehtedel on märgitud vaid vastuvõtja auto number ja allkiri, kuid puudub kuupäev ning võlgniku seos vastuvõtja ja auto numbriga. Arvestades selliseid puudusi pankrotiavalduses ja selle lisades, ei saa asuda seisukohale, et pankrotimenetlusse esitatud nõue on piisavalt selge ja tõendatud ning selle üle ongi tekkinud vaidlus. Vaidluste lahendamiseks on ette nähtud hagimenetlus. Kohus leiab, et pankrotimenetlust ei tohi kasutada kui lihtsustatud võimalust, et panna maksma nõudeid, mille üle pooltel on tegelikult vaidlus. Seega tuleb ka pankrotiavalduses esitada oma nõue ammandava selgusega ja koos piisavate tõenditega, mitte aga hakata hiljem vaidluse korral tõendeid juurde esitama ja nõuet täpsustama- selline tegevus on lubatav hagimenetluses, kuid mitte pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses koheselt nõue selge ja ammendava esitamise

kohustust ei muuda ka see, kui võlausaldaja hinnangul on hagimenetluses hagi esitamine ajaraiskamine. Kohus leiab, et võlgnik on põhjendatult pankrotiavaldusele vastu vaielnud ning võlausaldaja nõuet on võimalik menetleda ja nõudele saada lahendus väljaspool pankrotimenetlust, st hagimenetluses. Seega ei jää võlausaldaja õigused kaitseta, tal tuleb kasutada lihtsalt teist viisi oma nõue maksma panna. Eeltoodu alusel ei ole PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kuna võlausaldaja eesmärki (ajutise halduri nimetamine, pankrotimenetlusega jätkamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamine) ei ole võimalik saavutada, tuleb võlausaldaja avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus ning kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Juhul kui võlgnik soovib enda menetluskulude kindlaksmääramist rahaliselt, tuleb tal esitada menetluskulude nimekiri. Kohus annab selleks tähtaja. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastav taotlus. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.