Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-112468
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi I.F-i vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. mai 2025 otsus
Tsiviilasja hind
0 eurot
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: I.F (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.F-ilt (kostja) 4077,04 euro väljamõistmiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 29.05.2024 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 10.07.2024), milles palus kostjalt välja mõista Inbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust tuleneva põhivõla 3499,01 eurot, intressi 312,78 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 371,61 eurot ja viivise alates 30.05.2024 lepingujärgse viivisemääraga 22% aastas. 21.03.2025 esitas hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja krediidilepingust tulenevad põhiosamaksed alates 05.12.2026 vastavalt 21.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Kohus toimetas kostjale hagi ja menetlusse võtmise määruse kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja hagile vastust ei esitanud.
4.Harju Maakohus rahuldas 23.05.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja krediidilepingust tulenevad uuesti määratud tagasimaksegraafiku kohased tagasimaksed, kokku 2106,58 eurot vastavalt maksegraafikule, ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jättis rahuldamata põhinõude 1392,43 euro ulatuses, intressinõude 312,78 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 50 eurot ja 29.05.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõude 371,61 eurot. Kohus jättis hageja lepingulise esindaja kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kanda, hageja tasutud riigilõivu 46,80% ulatuses kostja ja 53,20% ulatuses hageja kanda ning kostja menetluskulud 46,80% ulatuses kostja ja 53,20% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 278,46 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Kohus jättis kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o osas, milles kohus määras kindlaks väljamõistetud 2106,58 euro tagastamise graafiku ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2106,58 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti vaidlustab hageja otsuse menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta poolte menetluskulud maakohtus 46,80% ulatuses kostja ja 52,20% ulatuses hageja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 451,62 eurot.
6.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta hageja maakohtu järeldust, et krediidiandja ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega seda, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2106,58 eurot. Hageja vaidlustab selle summa tagasimaksmise graafiku. Samuti vaidlustab hageja osaliselt maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
2
2-24-112468
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata.
8.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 3499,01 eurot, intressi 312,78 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 371,61 eurot ja viivise alates 30.05.2024 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgse viivisemääraga 22% aastas. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus märkis oma otsuses, et ei anna luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, samuti ei ületanud maakohus diskretsioonipiire menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).
11.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja 3
2-24-112468 mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
13.Hagejal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.