23.05.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-112468
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi I.F-i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
5003,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); lepingulised esindajad Pavel Butsenko ja Sigrid Rahkema Kostja: I.F (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud krediidilepingust nr C85008031562 tulenevad uuesti määratud tagasimaksegraafiku kohased tagasimaksed, kokku 2106,58 eurot, järgmiselt: 05.12.2026 52,53 eurot 05.01.2027
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingust nr C85008031562 tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata põhinõue 1392,43 euro ulatuses, intressinõue 312,78 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja 29.05.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõue 371,61 eurot.
5.Jätta hageja lepingulise esindaja kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kanda. Jätta hageja tasutud riigilõiv 46,80% ulatuses kostja kanda ja 53,20% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 46,80% ulatuses kostja kanda ja 53,20% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 278,46 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 29.05.2024 Harju Maakohtule hagi (10.07.2024 täiendustega) kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud krediidilepingust nr C85008031562 tulenev põhivõlgnevus 3499,01 eurot, intress 312,78 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 371,61 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 30.05.2024 kuni põhinõude (3499,01 eurot) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 22% aastas s.o 0,06% päevas.
1.3.21.03.2025 esitas hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud krediidilepingust nr C85008031562 tulenevad põhiosamaksed alates 05.12.2026 vastavalt 21.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
10
2.Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.
2.1.Inbank AS ja kostja sõlmisid 15.03.2022 Inpay makselahenduse lepingu nr. C85008031562, mille alusel võimaldati krediidilimiiti 3500 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 22% aastas.
2.2.Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,72% aastas, mis koosneb krediidilimiidist 3500 eurot, intressimäärast aastas 18% aastas ja päevas 2,14 eurot, maksepäevast 5. kuupäeval, viivise määrast aastas 22,00% ja 0,06% päevas, maksete kogusummast 3933,71 eurot, kaardi avamise tasust 0 eurot ja kuutasust 2,50 eurot.
2.3.Lepingu tingimuste punkti 8.1 kohaselt tuli kord kuus maksepäeval tasuda minimaalne tagasimakse, mis punkti 8.2 kohaselt kujuneb järgnevalt: (1) Teenusetingimuste punktis 8.3 märgitud protsendimäära alusel Kasutatud Krediidilimiidist (mis ei sisalda Intresse ega teenustasusid) arvestatud summa; (2) eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata Intresside ja teenustasude summa; (3) Krediidilimiiti ületav summa juhul, kui Te olete ületanud Teenuselepingus kokku lepitud Krediidilimiiti; (4) Makseplaani(de) kuumakse(te) summa. Tingimuste 8.3 kohaselt 8.3 Minimaalse Tagasimakse protsendimäär on Inpay Standard Kaardi puhul 3%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Krediidiandja saatis 06.12.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 27.12.2023. a saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja võlga ei tasunud. Ülesütlemise seisuga 28.12.2023 oli kostja võlgnevus Inbank AS-i ees 3821,79 eurot, sh: tähtajaks tagastamata kasutatud krediidilimiit: 3499,01 eurot; tähtajaks tasumata intressid: 312,78 eurot; lepingu haldamisega seotud muu kulu: 10 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3499,01 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so 29.12.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.05.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras 22% aastas so 0,06% päevas.
2.4.Inbank AS loovutas 29.12.2023 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest.
2.5.Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot ning selgitab nende kujunemist: 4.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 12.01.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 22.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule saadetud email kulud, võlgnikule on edastatud perioodil jaanuar 2024 - mai 2024 korduvaid e-kirju ca iganädalaselt, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ning teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrused Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on saadetud ka kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Kostja vastanud ei ole. Kohus korraldas kohtuistungi, kuhu ilmus üksnes hageja. Kostja mitteilmumisest ega selle takistustest ei teatanud. Ent kuna hageja ei osanud istungil vastata kohtu küsimustele, lükkas kohus istungi edasi. Hageja esitas vastuse kirjalikult ning palus kohtuistungi aeg tühistada ning lahendada asi ilma kohtuistungit
11
pidamata. Pärast hageja täiendatud seisukohta määras kohus lahendada asi kohtuistungita ning võttis menetlusse ja toimetas kostjale kätte alternatiivse edasiulatuva nõude. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.
4.2.Hageja on kohtule esitanud IN Pay makselahenduse lepingu nr C85008031562 (dtl 133), millel on 15.03.2022 antud kostja digiallkiri ja AS Inbank digitempel. Digiallkirja konteineris on leping ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohtu teistkordsel nõudel selgitas hageja, et lepingu allkirjastamisel PIN-2-ga oli kostjal võimalik leping endale ka alla laadida seadmesse ning leping on kostjale kättesaadav AS Inbank äpis, kuhu sisse logides saab kostja sealt vajadusel igal ajal lepingudokumente vaadata ning need ka enda seadmetesse alla laadida.
4.3.Kohtu teistkordsel nõudel selgitas hageja krediidi kostja kasutusse andmise kohta, et niipea kui konto on loodud, väljastab AS Inbank virtuaalse kaardi, millega saab poodides maksta, teha ülekandeid või sularaha välja võtta. Hageja esitas ka tõendi, dtl 202 „Kostja tagasimaksed I.F“. Hageja selgitab, et tegemist on AS Inbank väljastatud väljavõttega virtuaalse krediitkaardi kasutamisest, intressi arvestusest ja tagasimaksetest. Nimetatud väljavõttes on perioodide (so igakuiselt) tehingud välja toodud. Nagu nähtub väljavõttest on kaarti hakatud kasutama märtsist 2022. Lisaks esitas hageja perioodide lõikes kasutusse võetud summade arvestuse (dtl 268). Kohus kontrollis arvestust tõendi alusel ning veendus, et 16.03.2022-14.08.2023 on kostja kasutusse võtnud kokku 10 301,43 eurot.
5.Krediidi kulukuse määr Hageja on krediidi kulukuse määra osas esitanud kohtuotsuse punktis 2.2. toodud väited. Nende väidete kohaselt arvestati krediidi kulukuse määra arvutamisel intressimääraga 18%. Samas väidab hageja, et lepingus oli kokku lepitud intressimäär 22% aastas. Kohus tuvastas kohtule esitatud lepingu alusel, et lepingusse oli märgitud intressimäär 22,0% aastas, 2,14 eurot päevas. Seega ei saanud krediidi kulukuse määra arvutamisel kuidagi lähtuda intressimäärast 18% aastas. Ent arvestades krediidi kulukuse määra lepingujärgse intressimäära alusel minuraha.ee kalkulaatoriga, kontrollis kohus, et krediidi kulukuse määr ei
12
ületanud lepingu sõlmimise ajal (15.03.2022) kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (mis oli 50,85% aastas).
6.Vastutustundliku laenamise põhimõte
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine eeldab seega a) nõutud teabe kogumist ja kontrollimist ning b) selle põhjal hinnangu andmist. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused: Hageja esitab tõendina laenutaotluse (Lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte taust.ee (Lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediidivõimelisuse hindamise tegi kostja konto väljavõte alusel (Lisa 8). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Verified_monthly_income 1249,87, verified_income_periods 12, verified_income_periods_from_current_month 12. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 1249,87 eurot, igakuiste kohustuste summa 150,00. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 1099,87 eurot (1249,87 – 150,00). Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. 13
Kohus palus hagejal esitada hagis viidatud hagi lisa 8 konto väljavõte, mida hagile lisatud ei olnud. Hageja taasesitas seepeale uuesti hagis toodud vastutustundliku laenamise kirjelduse (dtl 199) selle erinevusega, et ei viidanud enam kostja konto väljavõtte kogumisele. Kohus saab seega hageja vastuolulistest väidetest aru nii, et kostjalt laenu andmisel konto väljavõtet ei kogutud. Kohtuistungil hageja ka vastupidist ei väitnud. Hageja on tõendina esitanud maksehäireregistri väljavõtte (dtl 168), ent see päring on teostatud 29.05.2024, st enne hagi esitamist, mitte enne laenu andmist. Hageja on esitanud ka laenutaotluse (dtl 165), ent selles on täidetud üksnes isikukood, laenusumma, igakuised sissetulekud 1550 eurot, igakuised kohustused 150 eurot. Tõendit väidetava sissetuleku kontrollimise kohta hageja esitanud ei ole. Hageja ei ole seega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid (sh nende püsivust), igakuiseid majandamiskulusid, ülalpeetavate olemasolu ja finantskohustusi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja on täielikult jätnud täitmata vastutustundliku laenamise kohustuse.
7.Lepingu ülesütlemine Hageja ei ole ka esile toonud lepingu üles ütlemise asjaolude juures, milliste maksetega (maksete kuupäevad, summad) kostja millal viivitusse jäi. Ka tõendina esitatud üles ütlemise teatises on üksnes märgitud võlgnetav summa, mitte aga makseid, millega viivitusse on jäädud. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja on tõendina esitanud üles ütlemise hoiatuse ja üles ütlemise teate saatmise kohta väljavõtted Omniva kirjakeskusest. Mõlema kirja osas on märgitud, et saadetis on tagastatud. Kohtule teadaolevalt tähendab see, et saadetist ei õnnestunud adressaadile kätte toimetada ja see tagastati saatjale. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas selle põhjal on võimalik järelda, et TsÜS § 69 ja 70 kohasel kostjal oli mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda. Hageja vastas seepeale, et kostja ei ole vastuväiteid ülesütlemise teatise kätte saamise osas esitanud ning et Riigikohtu lahendi 2-15-17677 p 13 tuleb ülesütlemise kätte saamist tõendada vaidluse korral, st siis kui kostja sellele tugineb. Antud juhul ei ole kostja menetluses üldse osalenud, st ta ei ole hagile vastanud, seega ei saa ka rääkida sellest, et ta oleks mingitele asjaoludele vastu vaielnud või neid omaks võtnud. Ning tõendi kättetoimetamise ebaõnnestumise kohta on hageja esitanud ise, omal algatusel. Arvestades, et hageja on ise omal algatusel tõendanud, et üles ütlemise hoiatust ega teadet ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada, st kostja ei ole tahteavaldustega saanud tutvuda, ei ole tahteavaldused ka jõustunud hageja väidetud ajal. Küll aga saab üles ütlemise teated lugeda kostjale kättetoimetatuks koos hagi ja menetlusse võtmise määrusega, 03.11.2024. Üles ütlemise tahteavaldus ei saa jõustuda tagasiulatuvalt, seega saaks lepingu üles öelduks lugeda alates kostjale kättetoimetamisest. Tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest tuleb aga VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestuse järgselt hinnata, kas üles ütlemise eeldused oleks olnud täidetud ka ümberarvestuse korral.
8.Nõude loovutamine Kohus selgitas hagejale, et hageja enda koostatud nõude loovutamise kiri ei saa tõendada seda, et nõue on hagejale loovutatud. Hageja esitas seepeale tõendi (dtl 250), mis kujutab endast Julianus Inkasso kirja kostjale. Kohtu hinnangul ei tõenda ka Julianus Inkasso poolt saadetud e-kiri kuidagi seda, et Inbank AS on nõude hagejale loovutanud. Seejärel esitas
14
hageja krediidiandja töötaja poolt digitaalselt allkirjastatud kinnituse (dtl 273), et nõude aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on hagejale loovutatud.
9.Hageja nõuded
9.1.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi ega haldustasu. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, millest tulenevalt tuleb kõik kostja poolt tasutu (sh igakuised haldustasud, intressid) arvestada kasutusse võetud krediidisumma katteks.
9.2.Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 alusel 06.01.2025 nõude ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohta koostatud failis (dtl 253) on hageja välja toonud, mis summas kostja igas kuus krediidilimiiti kasutas ning kui palju igas kuus tagasimakseid tegi. Hageja väidab, et ümberarvestuse kohaselt tuleks kostjal tagastada 2106,58 eurot. Kohus andis hagejale teada, et esitatud failist ei ole võimalik aru saada. Hageja on 1-16. tagasimaksed määranud vastavalt lepingu tingimustele, et tasuda tuleb 3% kasutuses olnud krediidilimiidilt. Aga edasi, 17-27 tagasimaksed on hageja määranud ühesuguse summana (651 eurot, v.a viimane, 650,96 eurot). 651 ei vasta 3%-le tagasimaksete uuesti määramise tabelis märgitud krediidilimiidi summadelt. Kohus ei saa ka aru, millest lähtuvalt on hageja tagasimaksed uuesti määranud kuni 05.06.2024. Kohus märgib, et tarbijakrediidi teabelehe kohaselt oli tegemist tähtajatu lepinguga. Kui võrrelda tagasimaksete uuesti määramise tabelis veerus „tasus“ summasid, siis need ei ühti hageja esitatud teises tõendis Kostja tagasimaksed I.F“ (dtl alates 202) nähtuvate kannetega „payment to Client Contract“, mis on tabelis punakal taustal. Selles tõendis on näiteks 3. perioodi (03.05.2022-31.05.2022) alla märgitud, et kostja on 2022. a mais teinud tagasimakseid 150 + 20+30 eurot, tagasimaksete uuesti määramise tabelis on aga kuupäevaga 05.05.2022 märgitud „tasus 106,84“. Maksete tõendis on 4. perioodi (01.06.2022-30.06.2022) alla märgitud, et kostja on 2022. a juunis teinud makseid 20 + 153,12 + 25+4,31+4 eurot, tagasimaksete uuesti määramise tabelis on aga kuupäevaga 05.06.2022 märgitud „tasus 109,27. Seejärel esitas hageja uue tabeli (dtl 268), kus tõi välja, palju kostja igakuiselt krediiti kasutas ja kui palju igakuiselt tagastas. Nagu otsuse punktis 4.3 märgitud, kontrollis kohus, et kasutusse võetud summa haakub esitatud tõendiga. Tagastatud summade tulbas olevad summad ei haaku tõendis „Kostja tagasimaksed I.F“ (dtl alates 202) nähtuvate kannetega „payment to Client Contract“, mis on tabelis punakal taustal. Punase taustaga kirjed kokku on 7410,99 eurot. Hageja väitel on kostja tagasimakseid teinud kokku 7648,38 eurot. Kohus tuvastas, et 2022. a juuli perioodis on lisaks veel kirjed, mis peaksid olema märgitud punase taustaga, st tagasimaksed. Kui ka need juurde arvestada, tuleks tabelis punasel taustal kirjetena kokku 7648,17 eurot. Seega on hageja tagasimaksete arvestus usutav ning kohus lähtub sellest. Kontrollimaks tagasimaksete tõendi usaldusväärsust küsis kohus hagejalt selgitusi intresside tasumise kohta. Hageja väitel tuli igakuiselt tasuda minimaalne tagasimakse, mis koosnes: 3% kasutatud krediidilimiidist + eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata intressid ja teenustasud, makseplaanide kuumakse (ning krediidilimiiti ületav summa, kui ületati krediidilimiiti). Hageja selgitas vastuseks kohtule, et krediidiandja ise kostja kontodelt intresse ei debiteerinud, et intressid arvestati kostja poolt üle kantud summadest. Lepingu tingimuste punkti 7.8. kohaselt pidi krediidiandja intresse ja teenustasusid debiteerima ise igakuiselt (tingimuste kohaselt pidi kostja hoolitsema selle eest, et IN Pay Kontol oleks
15
olemas vaba limiit intressi kuutasu ja muude tasude debiteerimiseks vajalikus summas). Kohus lähtub seega sellest, et tagasimaksete tõendis intresside summad on üksnes arvestuslikud, st ei tähenda seda, kas need ka kostja poolt tegelikult tasuti.
9.3.Kohus tuvastas, et kostja võttis kokku kasutusse krediiti 10 301,43 eurot ning on tagasimakseid teinud 7648,38 eurot. Seega on kostjal tagastamata 2653,04 eurot. Leping oli tähtajatu. Seega tuli hagejal tagasimaksed uuesti määrata. Hageja väitel tuli igakuiselt tasuda minimaalne tagasimakse, mis koosnes: 3% kasutatud krediidilimiidist + eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata intressid ja teenustasud, makseplaanide kuumakse (ning krediidilimiiti ületav summa, kui ületati krediidilimiiti). Kohus kontrollis, et see on nii sätestatud lepingu tingimuste punktides 8.2. ja 8.3. Kuivõrd intressimäär muutus nulliks ning muid teenustasusid ei võlgne, tuleb tagasimaksed uuesti määrata selliselt, et kostja tagastab põhivõla igakuise osamaksega 3% laenujäägist. Viimast korda võttis kostja krediidi kasutusse 14.08.2023. Hageja esitatud ümberarvestuses on arvestanud, et 05.08.2023 seisuga oli kasutuses oleva krediidi jääk 7160,96 eurot. Seejuures kuni selle kuupäevani on hageja tagasimaksete arvestuses arvestanud, et kostjal on tasutud 2594 eurot. Seega tuleb tagasimaksed uuesti määrata selliselt, et 7160,96 eurot tasutakse igakuise maksena 3% laenujäägilt alates 05.09.2023. St esimene tagasimakse oleks 214,83 eurot, järgmise tagasimakse suurus tuleb arvestada laenujäägilt 6946,13 eurot (s.o 208,38 eurot, tähtaeg 05.10.2023) jne. Kui tagasimaksed on uuesti määratud, tuleb ka arvestada, mis ajani oleks need tasutud 5054,38 euro arvel.
9.4.Hageja vastas, et ei nõustu kohtu poolt selgitatud tagasimaksete määramise juhisega, kuna miinimummakse 3% ei ole piiratud summaliselt minimaalse osamakse suurusega nt 10 eurot vms. Arvestades kogu aeg vähenevalt summalt 3% teeb see graafiku kehtivuse pikkuseks kuni 05.10.2052. Siiski määras hageja vastavalt kohtu juhistele tagasimaksed uuesti, ning palus välja mõista edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed ning viivise seadusjärgses määras igalt sissenõutavaks muutunud, tasumata makselt. Hageja ei loobunud algsest nõudest, seega võttis kohus edasiulatuva nõude alternatiivse nõudena menetlusse. Uuesti määratud tagasimaksed on määratud alates 05.04.2022, välja on toodud igakuiselt tegelikult kasutatud krediit, määratud tagasimakseks 3% krediidijäägilt ja tehtud tagasimaksed arvestatud põhivõla katteks. Uuesti määratud tagasimaksete kohaselt ei ole kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud tasumata osamakseid. Kostjal on ettemaks kuni 05.12.2026. Uuesti määratud tagasimaksete kohaselt oleks praeguse seisuga kostjal 05.12.2026 makse 63,53 eurot tasumata osaliselt, 52,53 euro ulatuses ning järgnevad igakuised maksed kuni 05.10.2052. Kohus nõustub hagejaga, et on alust mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed TsMS § 369 alusel, sest kostja ei ole pikka aega midagi rohkem tasunud. Kohus märgib, et kui krediidiandja ise sõlmis sellise lepingu, milles aktsepteeris saadud krediidi tagastamist sellisel viisil (nagu on märgitud kohtuotsuse punktis 2.3), ei ole võlanõude ostnud hagejal midagi sinna parata, et leping selliselt oli sõlmitud. Hagejale ei ole nõude loovutamisega üle läinud lepingu kujundamise õigust, sh uuesti lepingu üles ütlemise õigust. Sellised õigused saavad üle minna vaid lepingu ülevõtmisel. Ka ei ole hageja välja toonud, et krediidilepingu alusel oleks krediidiandjal olnud õigus nõuda suuremat tagasimakset või lepingut varem lõpetada seetõttu, et nii väikese kuumakse tasumine tundub mõttetu.
16
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 403 4 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja uuesti määratud tagasimaksegraafiku kohased tagasimaksed alates 05.12.2026 (tasumata osamakse 52,53 eurot) kuni 05.10.2052.
9.5.Kohus rahuldab ka hageja alternatiivse viivisenõude ning mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
9.6.Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude osas juhtis kohus hageja tähelepanu, et hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas ega alternatiivselt tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Hageja viitas vastuseks, et lepingu 7 leheküljel 3 jaos on sätestatud: Maksetega hilinemise korral on krediidiandjal õigus nõuda vastavalt hinnakirjale võlgnevusega seoses meeldetuletuskirja saatmise teenustasu 5 eurot ning et võivad lisanduda täiendavad sissenõudmiskulud. Kohus märgib, et hageja viitab Euroopa tarbijakrediidi teabelehele (dtl 139). Teabeleht oli kostja poolt digiallkirjastatud lepingudokumentide hulgas, seega saab selles sisaldunud kokkulepet lugeda lepingutingimuseks. Hageja on seega tõendanud kokkuleppe 5 eurot meeldetuletuskirja kohta. Tasu saab nõuda kuni kolme meeldetuletuskirja eest. Hageja on tõendina esitanud 4.01.2024 saadetud e-kirja (dtl 171), 12.01.2024 saadetud e-kirja (dtl 157) ning hageja väitel saadeti 22.01.2024 ka kolmas kiri (ei ole kohtule esitatud). Eelpooltoodud tagasimaksete uuesti määramise ja ümberarvestuse kohaselt kostja ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal võlgnevuses (ei ole ka veel praegu). Seega on võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused esile toomata ja nõue jääb rahuldamata.
10.Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine
10.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 1605,50 eurot. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 595 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 595 eurot vajalikuks menetluskuluks. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla summa (3509,01 eurot) suuremana hagiavalduses esitatud põhivõla summast (3499,01 eurot). Hageja selgitas 21.01.2025 menetlusdokumendis, et hageja on hagiavalduses välja toonud punktis 2.1 et ülesütlemise seisuga oli tagastamata krediit 3499,01 eurot ja haldustasu 10,00 eurot, kokku 3509,01 eurot. Hageja on hagiavalduses loobunud haldustasu nõudmisest, kuigi vastavalt lepingule tuli kostjal tasuda igakuiselt haldustasu 2,50 eurot kuus ning ülesütlemise seisuga oli tasumata 4 kuu haldustasu 10,00 eurot. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse
17
hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt, hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et kuigi hageja on põhivõla nõuete erinevust piisavalt põhistanud, siis lähtudes asjaolust, et kohus on eelnevalt käesolevas menetluses tuvastanud, et krediidiandja on täielikult jätnud täitmata vastutustundliku laenamise kohustuse, ei ole maksekäsu kiirmenetluse kulu kostja kanda jätmine põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt käibemaksu suurusest, 122 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 9,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 3 tundi; -kohtunõudega tutvumine, 06.01.2025 vastuse ja ümberarvestuse koostamine kohtunõudele 3,5 tundi; -21.01.2025 täpsustuse koostamine ja kohtule esitamine 1 tund; -ettevalmistumine istungiks ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi; -04.03.2025 vastuse koostamine 0,5 tundi; -20.03.2025 täiendava ümberarvestuse koostamine 0,75 tundi; 18
-menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentides on eksitavad ja üksteisele vastukäivad väited, samuti on täiendavate menetlusdokumentide esitamise vajaduse tinginud hageja enda tegematajätmine (ei ole esile toodud kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid). Kohus märgib, et hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja esindab hagejat üldjuhul kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Seega on hagejal (ja tema esindajal) olnud aega viia ennast kurssi muutunud kohtupraktikaga ning hagejal oli algusest peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada puudusteta ja täpsustamist mitte vajavad menetlusdokumendid. Korduvatele kohtunõuetele vastamist oleks hageja saanud vältida, kui oleks koheselt hagi esitanud korrektselt. Hageja ise valis, et esitab hagi eeldusel, et vastutustundliku laenamise kohustust on korrektselt täidetud. Hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, kellel on samalaadseid nõudeid menetluses tuhandeid. Seega on hageja hästi kursis kohtupraktikaga ja sai 2024. a mais juba ise hinnata oma nõude perspektiivikust. Kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise kohustus on täielikult jäetud täitmata. See asjaolu ei saanud hagejale üllatusena tulla. Ka kohtuistungi korraldas kohus üksnes seetõttu, et hageja esitatud väited ja tõendid ei haakunud. Kohus oleks võinud ka istungi korraldamata jätta ning nõude rahuldamata jätta. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 29.05.2024 esitatud hagi hind oli 5003,18 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 2106,58 eurot ja viivisenõude põhinõudelt (2106,58 eurot) alates 06.12.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 234,88 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2341,46 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5003,18 eurot) 46,80 %. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel ja lähtudes menetlusdokumentide kvaliteedist, hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepingulise esindaja kulud hageja enda kanda. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 46,80% ulatuses kostja kanda ja 53,20% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 46,80 % hageja tasutud riigilõivust (595 eurot), millele vastab summa 278,46 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud 46,80% ulatuses kostja kanda ja 53,20% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle 19
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
10.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
20
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.