Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-108985
Tsiviilasi
Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.05.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
81.72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) Kostja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 23.05.2019 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.29.04.2016 esitas hageja maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 2958.32 euro saamiseks. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega läks nõue üle hagimenetlusse.
2.10.06.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2958.32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 68.94 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise seadusjärgses määras. Hageja vähendas kahel korral nõuet: esmalt loobus 25.07.2017 (koosmõjus 17.08.2017 avaldusega) hagist osas, milles kostja menetluse ajal nõude osaliselt (844.61 euro osas) tasus; teiseks tegi 04.10.2018 küttekulude ümberarvestuse vastavalt kostja vastuväidetele ja arvestas kostjalt nõutavad küttekulud, lähtudes korteriomandite reaalosade suurustest. Selliselt vähendatud nõude osas võttis hageja hagi tagasi. Nõude lõpliku täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1055.64 eurot, seisuga 04.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 290.09 eurot ning alates hagi esitamisest viivise seadusjärgses määras.
3.Hagi kohaselt on kostja Pärnu linnas Rüütli t 51 asuva korteri nr M3 omanik, hageja on samas korteri nr M1 omanik. Korteriühistut ei ole moodustatud. Alates oktoobrist 2009 kuni 31.12.2013 jagas ühise soojasõlmega hoones küttekulusid kaasomanike vahel AS ISS Eesti. Muud kõrvalkulud jaotas kaasomanike vahel ja esitas arveid hageja. Alates 01.01.2014 võttis hageja raamatupidamine hoone küttekulude kaasomanike vahel jagamise AS-ilt ISS Eesti üle. Hageja on kostjale kui ühele kaasomanikule esitanud alates 2014. aastast arveid, milles on kajastatud ka soojusenergia kulu. Alates detsembrist 2015 on kostja jäänud võlgnevusse ega ole arveid ettenähtud ulatuses tasunud. Soojusenergia kaasomanike vahel jaotamine toimus vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja on jaotanud kaasomanike vahel küttearveid ebaproportsionaalselt, mis ei ole kooskõlas kaasomandi osa suurustega. Korteriomanike vahel puudub kokkulepe, mis võimaldaks kalduda kõrvale seaduses sätestatud kulude jaotusest.
5.13.04.2016 esitas kostja alusetust rikastumisest tuleneva nõude hüvitamise ja tasaarvestusavalduse, milles peale täpsustamist leidis, et tal on hageja vastu tasaarvestatav nõue 2113.71 eurot. Vahe 844.61 eurot tasus kostja hagejale 15.05.2017.
6.Samuti leidis kostja, et hageja on asunud enda õigusi realiseerima hea usu põhimõtte vastaselt. Vaatamata asjaolule, et poolte vahel alles käis kohtuvälise lahenduse leidmiseks diskussioon, esitas hageja kostjat teavitamata hagi kohtusse. Hageja ei ole kostja 02.05.2016 kirjale vastanud ning on seega pahatahtlikult lõpetanud kohtuvälise lahenduse leidmise. Hageja on oma õigusi kuritarvitanud, luues hagi esitamisega olukorra kahju tekitamiseks vastaspoolele. Samuti on hageja rikkunud mõistlikkuse põhimõtet – kostja võis eeldada, et enne kohtuvälise lahenduse leidmist või selle nurjumist ei esita hageja kohtusse hagi. Esimese astme kohtu otsus
7.Pärnu Maakohus tegi 23.05.2019 otsuse, millega: 1) võttis vastu hageja osalise loobumise hagist summas 844.61 eurot (osas, milles kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud) ning lõpetas selles osas menetluse; 2) jättis hagi läbi vaatamata 1058.07 euro osas (osas, milles hageja 04.10.2018 avaldusega võttis hagi osaliselt tagasi); 3) jättis rahuldamata hagi kostjalt põhivõlgnevuse 1055.64 eurot väljamõistmiseks; 4) rahuldas osaliselt viivisenõude ja mõistis kostjalt hagejale välja viivise 81.72 eurot; 5) jättis 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust kostja kanda ning ülejäänud kulud menetlusosaliste endi kanda; 6) mõistis kostjalt hagejale menetluskulude katteks välja 175 eurot koos viivisega; 7) jättis rahuldamata hageja avalduse riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
8.Põhinõude osas leidis kohus kokkuvõtlikult järgmist. Nõude lõpliku täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1055.64 eurot. Kostja 13.04.2016 tasaarvestusavaldus on kehtiv ning 2113.17 euro ulatuses on poolte nõuded tasaarvestusega lõppenud 13.04.2016. Eeltoodut arvestades oli hagejal maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse esitamise ajal kostja vastu nõue suuruses 844.61 eurot (esialgses hagis esitatud põhivõlg 2958.32 - kostja tasaarvestus 2113.71 = 844.61). Kostja tasus selle 15.05.2017 ning hageja loobus 844.61 euro osas hagist. Seega jättis kohus hageja nõude põhivõla 1055.64 euro väljamõistmiseks rahuldamata, kuna nõue oli tasaarvestusega lõppenud enne hagi esitamist.
9.Seoses viivisenõudega leidis kohus järgmist. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avalduse 25.05.2016 esitamise ajaks oli hageja nõue kostja vastu 2113.71 euro osas lõppenud tasaarvestusega ning kostja võlgnes hagejale üksnes 844.61 eurot, on ka hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda viivist perioodi 01.04.2016–13.04.2016 eest summalt 2958.32 eurot (s.o summa, mille kostja hagejale võlgnes enne tasaarvestust) 13 päeva eest kokku 8.46 eurot (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäär sel ajal oli 8,05% aastas (0,021995% päevas). 13.04.2016 kostja tasaarvestas nõuded 2113.71 euro ulatuses ning jäi hagejale võlgu veel 844.61 eurot, mille tasus 15.05.2017. Seega summalt 844.61 eurot on hagejal õigus nõuda kostjalt perioodil 14.04.2016–14.05.2017, kokku 396 päeva eest viivist 73.26 eurot järgmise arvestuse järgi: 14.04.2016–30.06.2016, perioodis 78 päeva, viivisemäär 8,05% aastas (0,021995% päevas) = 14.489904 eurot; 01.07.2016–31.12.2016, perioodis 184 päeva, viivisemäär 8% aastas (0,021858% päevas) = 33.968976 eurot; 01.01.2017–14.05.2017, perioodis 134 päeva, viivisemäär 8% aastas (0,021918% päevas) = 24.80608 eurot. Seega kokku rahuldas kohus hageja viivisenõude 81.72 euro ulatuses.
10.Menetluskulude jaotuse osas tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 1 ning § 168 lõigetele 2, 4 ja 5. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju
esitanud. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv 300 eurot (sellest maksekäsu kiirmenetluses 88.75 eurot ja hagimenetluses 211.25 eurot). Kohus rahuldas hagi 2,7% ulatuses esialgselt esitatud nõudest. Hageja võttis nõude (sisuliselt kostja vastuväidete alusel) tagasi 1058.07 euro ulatuses, mis moodustab esialgselt esitatud nõuetest ca 35%. Kostja poolt menetluse ajal tasutud summa moodustab algsest nõudest ca 28%. Koos rahuldatud viivisenõudega moodustab nõue, millega kohtu poole pöördumine oli põhjendatud, umbes 30,6%. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, hageja osalist loobumist hagist ja hagi osalist tagasivõtmist, pidas kohus õigeks jätta kostja kanda hageja tasutud riigilõivust osa, mis tulnuks hagejal tasuda siis, kui ta oleks esitanud hagis põhinõudeks ainult kostja poolt menetluse ajal tasutud 844.61 eurot ja viivist nõudnud kostjalt väljamõistetud summas 81.72 eurot (ehk hagi tsiviilasja hinnaga 926.33 eurot). Kohus arvestas, et selles osas oli kohtusse pöördumine põhjendatud, sest kostja tasus võlgnevuse ligi aasta hiljem. Riigilõivu suurus ei sõltu sellest, et hageja nõuet vähendas ja osaliselt tagasi võttis. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 1000 eurot hagi esitamisel riigilõivu suuruseks 175 eurot. Selle summa mõistis kohus kostjalt hagejale menetluskulude katteks välja. Ülejäänud osas jäid menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse. Apellatsioonkaebus
11.25.06.2019 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o hageja viivisenõude osaliselt rahuldamise ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas (otsuse resolutsiooni punktid 4–7) ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja juhtis korduvalt kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja asus enda õigusi realiseerima hea usu põhimõtte vastaselt. Vaatamata asjaolule, et poolte vahel käis kohtuvälise lahenduse leidmiseks diskussioon, esitas hageja kostjat teavitamata hagi kohtusse. Kohus on ekslikult jätnud selle asjaolu tähelepanuta. Kostja jääb seisukoha ja põhjenduste juurde.
13.Kostja tasus 844.61 eurot menetluse ajal, kuna oli esialgse arvestuse tulemusel jõudnud vale võlgnevuse suuruseni, mis hagejal kostja ees on. Arvestus oli ekslik, kuna hageja koostatud arved olid äärmiselt segased käibemaksu kajastamise osas. Antud asjaolu tekitas kostjale arvestuse tegemisel segadust, kuid hageja ei juhtinud pahatahtlikult sellele tähelepanu. Hageja vastas kostja saadetud arvestustele lakooniliselt, et ei nõustu, seisukohta põhjendamata. Kui hageja oleks juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et tema arvestus on ekslik, oleks kostja sellest lähtuvalt koheselt eespool nimetatud summa tasunud ning oleks puudunud vajadus täiendavate toimingute teostamiseks ja viivise tasumise kohustust ei oleks kaasnenud.
14.Eeltoodust tulenevalt oli kohtusse pöördumine kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja kasutas oma õigusi ebaproportsionaalselt ja kostja huve arvestamata. Seega ei ole õiglane jätta menetluskulusid kostja kanda ega mõista hageja kasuks välja viivist. Vastustaja seisukoht
15.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Menetluse käik
16.26.09.2019 esitas kostja ringkonnakohtule avalduse (mida täpsustas 04.10.2019) tsiviilasja menetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlustähtaja nõude rikkumisega.
17.Hageja vaidles 11.10.2019 taotlusele vastu ning märkis, et ei anna tahteavaldust kogu tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
18.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsus on vaidlustatud osas, milles hageja viivisenõue osaliselt rahuldati (resolutsiooni punkt 4) ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 5–7). Seega ülejäänud osas on otsus jõustunud.
19.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta (täiendamise teel) otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Ülejäänud osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse seotud menetluskulud.
20.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus on vastuolus TsMS § 442 lõikega 8 jätnud käsitlemata kostja vastuväite, mille kohaselt oli hageja poolt kohtusse pöördumine hea usu põhimõttega vastuolus. Selle rikkumise saab ringkonnakohus käesoleva otsusega kõrvaldada ja vastavas osas maakohtu põhjendusi muuta täiendamise teel. Kostja hinnangul oli kohtusse pöördumine hea usu põhimõttega vastuolus, kuna poolte vahel käis alles arutelu kohtuvälise lahenduse leidmiseks ning kostja võis mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt eeldada, et enne kohtuvälise lahenduse leidmist või läbirääkimiste nurjumist ei esita hageja hagi kohtusse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 on sätestatud hea usu põhimõte, mille kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 7 lõikest 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kostja hinnangul jättis hageja vastamata tema 02.05.2016 kirjale, lõpetades pahatahtlikult kohtuvälise lahenduse leidmise. Hageja leidis, et kostja ise jättis reageerimata hageja seisukohtadele ning sellega võib lugeda kostja loobunuks leidmaks olukorrale kohtuvälist lahendust. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja hagejale 13.04.2016 tasaarvestusavalduse (t I kd lk 40-42), millele hageja leidis vastuseks 18.04.2016 seisukohas (t I kd lk 43-45), et tasaarvestus on põhjendamatu. Samas dokumendis tegi hageja omapoolse ettepaneku olukorra lahendamiseks, millele palus seisukoha esitada või ettepanekuga nõustumisel võlgnevus tasuda hiljemalt 25.04.2016. Ühtlasi märkis hageja, et kokkuleppe mittesaavutamisel on ta sunnitatud pöörduma kohtusse. Kostja vastas hageja 18.04.2016 seisukohale 02.05.2016 (t I kd lk 46). Hageja
esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 29.04.2016. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja jättis ise tähtaegselt reageerimata hageja 18.04.2016 seisukohale. Kuivõrd hageja oli nimetatud kirjas selgelt piiritlenud tähtaja, mis ajaks ta vastust ootab, ei saa mõned päevad peale nimetatud tähtaja möödumist kohtusse pöördumist pidada hea usu vastaseks ja õiguste kuritarvitamisele viitavaks käitumiseks. Hageja käitumine ei ole vastuolus ka mõistlikkuse põhimõttega, kuna kostja poolt hageja 18.04.2016 kirjale selles märgitud tähtajaks mitte reageerimisel saigi hageja lähtuda eeldusest, et kohtuvälise lahenduse leidmine on ebaõnnestunud. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada hageja poolt käesolevas asjas kohtusse pöördumist hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega vastuolus olevaks käitumiseks.
21.Lisaks on kostja esitanud apellatsioonkaebuses väite, et tasus hageja nõude osaliselt (s.o 844.61 eurot) alles menetluse ajal, kuna hageja esitatud arved olid segased käibemaksu kajastamise osas, mistõttu kostja jõudis esialgse arvestuse tulemusel vale võlgnevuse suuruseni ning et kui hageja oleks juhtinud kostja tähelepanu tema arvestuse ekslikkusele, oleks kostja kohe kõnealuse summa tasunud ning viivise tasumise kohustust ega menetluskulusid ei oleks kaasnenud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud vastuväite näol on tegemist esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väitega. Apellant ei ole põhjendanud, miks esitatakse vastav väide alles apellatsioonkaebuses, mistõttu jätab kolleegium selle TsMS § 652 lõikest 4 tulenevalt tähelepanuta.
22.TsMS § 442 lõike 5 järgi tuleb kohtul otsuses lahendada mh poolte seni lahendamata taotlused. Kostja (apellant) esitas ringkonnakohtule 26.09.2019 avalduse (täpsustas 04.10.2019) tsiviilasja menetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlustähtaja nõude rikkumisega. Arvestades tsiviilasja keerukust ja menetlusosaliste käitumist on kostja hinnangul olnud menetlustähtaeg ebamõistlikult pikk. Hageja vaidles taotlusele vastu ja märkis, et ei anna tahteavaldust kogu tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses menetluse lõpetamise alused on sätestatud TsMS §-s 428. TsMS ei näe ette avalduses viidatud alusel (s.o mõistliku menetlusaja nõude rikkumine) menetluse lõpetamist. Seega jääb kostja taotlus rahuldamata.
23.Kuna ringkonnakohus hagi rahuldamise ulatust ei muuda, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellant ei vaidlustanud (alternatiivselt) maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise suurust, ei kontrolli kolleegium väljamõistetud hüvitise arvestust.
24.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
25.TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes tuleb ringkonnakohtul vastavalt jaotusele määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka toimikust ei nähtu, et ta oleks seoses apellatsioonimenetlusega kulusid kandnud. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.