Pankrotiõigus

B AS (RK xxxx)

5 521.47

56,504

742.89

4 778.58

3

I AS (RK xxxx)

778.77

7,970

104.78

673.99

4

B OÜ (RK xxxx)

2 974.44

30,439

400.20

2 574.24

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. I. R. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS tähenduses.

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud nõue (EUR)

Jaotis, %

Väljamakstud summa (EUR) 2

1

C AS (RK xxxx)

497.13

5,087

66.88

2

B AS (RK xxxx)

5 521.47

56,504

742.89

3

I AS (RK xxxx)

778.77

7,970

104.78

4

B OÜ (RK xxxx)

2 974.44

30,439

400.20

Andmed pandieseme müügist saadu kohta: Pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, II samba konto saldo oli 19.12.2024 0 osakut. Osakud on rahas välja võetud. Pankrotihalduril puuduks ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid/ korteriomandeid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik oli perioodil xxxx abielus V. V. (IK xxxx), varasuhte liigiks varaühisus. Ühisvara (registreerimisele kuuluvat) menetluses käesoleva ajani tuvastatud ei ole. Lõpparuande koostamise ajaks ei ole müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgu nõuded: Tunnustatud nõue (EUR)

Jaotis, %

Saamata nõue

(EUR)

C AS (RK xxxx)

497.13

5,087

430.25

2

B AS (RK xxxx)

5 521.47

56,504

4 778.58

3

I AS (RK xxxx)

778.77

7,970

673.99

4

B OÜ (RK xxxx)

2 974.44

30,439

2 574.24

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

1

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: 3

Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud aruande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud sellest, et ta kaotas töö (tööleping lõpetati tervislikel põhjustel). Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates kokkuvõtvalt asjaolu, et seoses töö kaotusega vähenesid sissetulekud ja olemasolevate sissetulekute arvelt ei ole võimalik kohaselt täita kohustusi. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid selleks võib suure tõenäosusega olla 2024 aasta lõpp. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub I. R. kinnitamisega.

pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 4

Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 11 3) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning pankrotihalduri tasu ja kulude kalkulatsiooni ei koostanud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 1 080.92 eurot (sh käibemaks). Seega on pankrotihaldur broneerinud 1 080.92 eurot halduri tasu väljamakseks. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 1 080.92 eurot (sh käibemaks). Nimetatud tasu määr vastab nii PankrS § 65 lg 11 3 kui ka lg 1 sätestatule. Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 22.01.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 22.01.2025, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja E. M., kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus leiab, et I. R. usaldusisikuks tuleb seega nimetada E. M.. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

5

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.