Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuli 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-11373
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Rauno Teesalu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
15 424 eurot 33 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. novembri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja (kostja):
XXXXXXXXXXX)
Rauno
Teesalu
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. novembri 2024. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi Rauno Teesalu (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla 8704 eurot 89 senti, intressi 560 eurot 79 senti, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4457 eurot 43 senti ja viivise alates 11. augustist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 18,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Inbank AS (krediidiandja) ja kostja vahel 16. juunil 2020 sõlmitud kokkuleppest nr XXXXXXXXXXXX väikelaenulepingute nr XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX muutmiseks. Lepinguga nr XXXXXXXXXXXX refinantseeriti kostja eelnevad lepingud. Krediidiandja loovutas 26. novembril 2020 lepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevad nõuded hagejale. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud tarbija poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet ja tegi päringu Pensioniregistrisse.
2.Kostja ei vastanud hagile.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 15. novembri 2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole 16. juunil 2020 sõlmitud laenulepingute muutmise kokkulepe eraldiseisev krediidileping, vaid deklaratiivne võlatunnistus. Arvestades deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust, pidi hageja lisaks võlatunnistusele tooma kohtu ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendama kõiki alusvõlasuhtest tulenevaid nõude eelduseid. Kohus selgitas 15. septembri 2023 puuduste kõrvaldamise määruses hagejale, et tal tuleb täiendada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kohus palus hagejal täpsustada laenulepingute ja laenulepingute muutmise kokkuleppe tingimusi ja nendest kostjale tulenevaid kohustusi; selgelt välja tuua laenulepingute tingimused iga laenulepingu kohta eraldi, millises ulatuses kostja täitis laenulepinguid, milles seisnes lepingute rikkumine. Kui kostja on teinud makseid laenulepingute täitmiseks, siis välja tuua, kui suured maksed on tehtud ja milliste kohustuste täitmiseks on need arvestatud. Lisaks selgitas kohus, et hagejal tuleb välja tuua konkreetsed asjaolud, millest nähtuks, et kostjale krediidi andmisel ja selle suurendamisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mh välja tuua, millise teabe omandas krediidiandja enne iga tarbijakrediidilepingu ja krediidi suurendamise kokkuleppe sõlmimist. Hageja ei ole neid puudusi kõrvaldanud. Hageja selgitas, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud krediiditaotluses esitatud teavet ja tegi Pensioniregistri andmeid. Hageja ei täpsustanud, millise lepingu sõlmimisel neid andmeid analüüsiti. Laenuandja ei ole kontrollinud laenulepingute sõlmimisel laenusaaja pangakontot. Laenuandja ei ole ka muul viisil tõendanud, et oleks kontrollinud talle esitatud andmete õigsust. Kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja
2
krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja on laene andes tuginenud peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata. Võlatunnistuse kehtivust ei ole võimalik hinnata ilma selle aluseks oleva tarbijakrediidilepingu tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid hindamata. Kuivõrd hageja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks 16. juuni 2020 kokkuleppe aluseks oleva nõude kujunemine, ei saa kohus nimetatud asjaolusid hinnata. See on põhjustanud olukorra, kus esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 nõuetele ning on ebaselge. Välja on toomata asjaolud, mis on vajalikud, et kontrollida kas ja millises ulatuses saaks hagejal üldse kostja vastu nõue olla. Kohtul ei ole võimalik hagist lähtuvalt teha TsMS § 436 nõuetele vastavat ehk seaduslikku ja põhjendatud otsust, millega hagi osaliselt või täielikult rahuldatakse. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus üllatuslikult, et 16. juunil 2020 sõlmitud kokkulepe nr XXXXXXXXXXXX on deklaratiivne võlatunnistus. Kumbki pooltest võlatunnistuse sätetele ei tuginenud. Lepingu XXXXXXXXXXXX näol on tegemist lepingute XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX muutmisega ehk refinantseerimisega. Kohus ei ole menetluse kestel selgitanud või viidanud, et leping nr XXXXXXXXXXXX oleks võlatunnistus. Hageja tõi menetluses välja krediidiandja selgituse, mille kohaselt oli leping nr XXXXXXXXXXXX refinantseerimisleping. Kostja pöördus 9. juunil 2020 krediidiandja poole lepingutele põhiosa maksepuhkuse saamiseks. Vastavalt kostja avaldusele vormistas krediidiandja kostjale põhiosa maksepuhkuse alates 16. juunist 2020 kuni 15. oktoobrini 2020. Hageja tõi 10. oktoobri 2024 menetlusdokumendis välja ning tõendas kostja tagasimaksed. 5. novembri 2024 menetlusdokumendis esitas hageja nõude ümberarvestuse, kuid kohus ei andnud hagejale teada, kas ja miks antud ümberarvestus ei sobi. Hageja täpsustab apellatsioonkaebuse lisas ümberarvestust. Lepingu XXXXXXXXXXXX alusel sai kostja laenu 2000 eurot ning tegi tagasimakseid 638 eurot 46 senti. Arvestades kõik maksed põhiosa katteks on kostjal tasumata põhiosa 1361 eurot 54 senti. Lepingu XXXXXXXXXXXX alusel sai kostja laenu 2000 eurot ning tegi tagasimakseid 394 eurot 67 senti. Arvestades kõik maksed põhiosa katteks on kostjal tasumata põhiosa 1605 eurot 33 senti. Lepingu XXXXXXXXXXXX alusel sai kostja laenu 5000 eurot, millest läks maha 100 eurot lepingutasuna. Kostja tegi antud lepingu alusel tagasimakseid 359 eurot 1 senti. Arvestades kõik tehtud tagasimaksed põhiosa katteks on tasumata põhiosa 4640 eurot 99 senti. Kolme esimese lepingu põhiosa jäägid on kokku 7607 eurot 86 senti, mille saab võtta refinantseerimislepingu XXXXXXXXXXXX põhiosa jäägiks. Kostja on tasunud antud lepingu alusel kokku 134 eurot 3 senti. Hageja esitab apellatsiooni lisana täpsustatud ümberarvestuse. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks lugeda lepingut 24. detsembril 2020 kehtivalt ülesöelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Kostja on seega tagasimaksetega osaliselt viivituses alates 5. osamaksest 15. novembril 2020. Sellele tuginedes esitab hageja alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel lepingu täitmise nõude. 5. novembri 2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 5852 eurot 98 senti. Põhinõudelt tuleb välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3
5.Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 1 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Praegusel juhul on hageja maakohtu otsuse vaidlustanud vaid hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja pole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega kontrollib ringkonnakohus otsust vaid vaidlustatud osas.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist puudutavas osas. Sellest tulenevalt ringkonnakohus maakohtu vastavaid põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda.
9.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus kvalifitseeris 16. juunil 2020 sõlmitud kokkuleppe nr XXXXXXXXXXXX valesti deklaratiivseks võlatunnistuseks. Tegemist on eelmiste laenulepingute muutmise kokkuleppega, st laenu restruktureerimisega. Krediidiandja ja kostja eesmärgiks ei olnud varasemate kohustuste olemasolu tunnistamine, vaid kostjale varasemate laenulepingute põhiosa maksete osas maksepuhkuse võimaldamine. Samas ei muuda kokkuleppe õiguslik määratlus asja lahendust, sest hageja pidi igal juhul tõendama, et varasemate lepingute sõlmimisel jälgis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti tuli hagejal välja tuua, kui suured maksed on esialgsete laenulepingute katteks tehtud ning milliste kohustuste täitmiseks on maksed arvestatud.
10.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (vt selle kohta ka RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Maakohus andis hagejale 15. oktoobri 2024 määrusega koos selgete juhiste ja selgitustega tähtaja vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 intressimäära ja muude kulude vähenemisega arvestava nõude tervikliku arvestuse esitamiseks. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et esitas nõude ümberarvestuse oma 5. novembri 2024 menetlusdokumendiga. Tegelikult esitas hageja vaid 5-realise tabeli tulpadega maksepäev, jääkmaksumus ja põhiosa (dtl 137), milles oli jääkmaksumusena märgitud hageja esialgne põhinõue. Hageja ei esitanud sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust ka menetlusdokumendis endas. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et vaatamata maakohtu selgitustele ja nõuetele ei selgitanud hageja arusaadavalt nõude kujunemist. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus (TsMS § 633 lg 5). TsMS § 652 lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui: asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. 4
Hagejaga esitas koos apellatsioonkaebusega nõude ümberarvestuse. Hageja ei põhjendanud uute asjaolude esitamist alles apellatsioonimenetluses. Nõude ümberarvestust ei jäetud maakohtus tähelepanuta, vaid hageja ei esitanud maakohtus nõude ümberarvestust. Samuti ei olnud ümberarvestuse esitamata jätmise põhjuseks maakohtu poolt menetlusõiguse normi oluline rikkumine, sest maakohus selgitas 15. oktoobri 2024 määruses hagejale nõude ümberarvestuse esitamise kohustust põhjalikult. Samuti hoiatas maakohus hagejat, et tähtajaks ümberarvestuse esitamata jätmisel võib kohus jätta hagi nõude ebaselgusest tulenevalt rahuldamata. Ümberarvestuse aluseks olevad andmed ei saanud saada hagejale teatavaks alles pärast asja esimese astme kohtus lahendamist. Eeltoodut arvestades ei tuvasta ringkonnakohus uute asjaoludena koos apellatsioonkaebusega esitatud hageja sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust.
11.Hageja esitas 5. novembri 2024 menetlusdokumendis alternatiivse 5645 euro 95 sendi suuruse lepingu täitmise nõude, kuid jättis selgitamata ka selle nõude kujunemise. Hageja alternatiivne nõue on ebaselge. Seetõttu jättis maakohus ka hageja alternatiivse nõude õigesti rahuldamata.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluses ei osalenud, seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.