2-19-109585/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R Hil tasuda PlusPlus Capital AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja xxx AS (Müüja) sõlmisid 28.09.2015 osamaksetega tasumise müügilepingu Nr. xxx, 28.09.2015 koos selle lisadega, millega Kostja kinnitas, et oli teadlik, et Müüja on kõik Lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded Kostja vastu loovutanud AS-ile xxx (xxx). Kostja kohustus vastavalt Lepingu Maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 22-ks kuupäevaks, esimese maksega 15.11.2015 summas 74,44 ning viimase osamaksega 22.02.2018 summas 983,38 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu Lisa eritingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 17,90 % aastas. Kostja täitis lepingut kuni 15.09.2017 makseni ning rohkem tasumisi ei teostanud. Seega jättis Kostja perioodil 15.10.2017 kuni lepingust taganemiseni 02.01.2018 tasumata põhisumma osamakseid 39,39+39,98+40,57= 119,94 € € ulatuses ja intressi makseid tasumata perioodilt summas 85,65 € ulatuses. Peale lepingust taganemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa jäägi summas 1062,94 € - seega oli peale lepingust taganemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksete ulatuses 119,94 + 1062,94 = 1182,88 € ja intressi osas summas 85,65 €. Vastavalt Lepingu Üldtingimuste p 8.6.3. kohaselt on Müüjal õigus lepingust taganeda kui Kostja on täielikus või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele

Kohtu selgitused Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 24.01.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot ning kohtutäituri tasu summas 36 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot ning kohtutäituri tasu summas 36 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 381 eurot (225+120+36).