Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 17.02.2020, Tallinn Triin Taada 2-19-19995 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P P vastu võla nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post [email protected]); Kostja: P P (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx). Kirjalik menetlus
2 15.04.2020
3 15.05.2020
4 15.06.2020
5 15.07.2020
6 15.08.2020
7 15.09.2020
8 15.10.2020
9 15.11.2020
10 15.12.2020
11 15.01.2021
12 15.02.2021 13 15.03.2021 14 15.04.2021 15 15.05.2021 16 15.06.2021 17 15.07.2021 18 15.08.2021 19 15.09.2021 20 15.10.2021 21 15.11.2021
22 15.12.2021 23 15.01.2022 24 15.02.2022 25 15.03.2022
1.2 Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 1.3 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma kuni käesoleva kompromissi p 1.1. põhinõude täieliku tasumiseni põhinõudelt viivist 0,07% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 38,48 eurot ja viivised 30,07 eurot ja sissenõudekulu summas 25 eurot. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 38,48 € tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.12.2019. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskulud tasutud riigilõivu summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Pooled esitasid 06.02.2020 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-19-19995 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule avaldatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule avaldatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 75 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,
kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 37,50 eurot ning kanda see hageja taotlusel hageja arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.