Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.02.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-19594
Tsiviilasi
XX ja YY hagi CC vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.07.2019 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse XX ja YY apellatsioonkaebus liik Tsiviilasja hind apellatsiooni- 24 389,10 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I (apellant I): XX (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II (apellant II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Raivo Kiisk Kostja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Artjom Morozov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 05.07.2019 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt XX ja YY kanda.
3.Välja mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt CC kasuks 300 eurot apellatsiooniastme õigusabikulu hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 28.12.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse CC (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ning hagejad 30.12.2016 müügilepingu, mille esemeks oli korteriomand asukohaga B. Alveri tn 4-2, Jõgeva linn (korter). Ostjad korteris kuni 2018. a. sügiseni ei elanud, küll aga oli tagatud aastaringselt ühtlane temperatuur. 2018. a. sügisel märkasid ostjad, et korteri magamistoa nurga põrand on vajunud ja seetõttu otsustati kontrollida põrandakonstruktsioonide olukorda. Selle käigus avastati seenkahjustus ning põranda laudise eemaldamisel leiti, et välisseina ääres on originaalsoojustus osaliselt asendatud vahtplastiga. Lisaks on näha, et ka hoone alumist laudist on samas piirkonnas vahetatud. Tegemist on puudustega, mida ülevaatamise käigus ei avastatud ning millistele müüja ostjate tähelepanu ei juhtinud.
3.Ostjad teavitasid müüjat avastatud puudusest esimesel võimalusel (s.o 04.11.2018). Kirjalikult edastas hageja II teostatud konsultatsioonid, ekspertiisi ning hinnapakkumise puuduse kõrvaldamiseks kostjale 25.11.2018, mille kättesaamist kinnitas kostja 28.11.2018. 09.12.2018 edastas hagejate lepinguline esindaja kostjale nõudekirja, milles palus puudused kõrvaldada hiljemalt 24.12.2018. Kostja on kinnitanud 20.12.2018, et ta on nõudekirja kätte saanud. Kostja puuduseid likvideerinud ei ole.
4.Hagejate poolt tellitud ekspertiisiakti kohaselt on korteris majavamm. Ekspertiis kinnitas, et majavammi areng ja levik on tingitud ehitusvigadest, seenkahjustus on olnud antud ruumis varasemalt, kuid ilmselt ei ole seent õnnestunud täielikult eemaldada ning seen on edasi arenenud. 25.11.2018 tunnistas kostja, et teostades remonttöid nimetatud aadressil.
5.Ekspertiisi kokkuvõtte kohaselt on vajalikud eeltööd majavammi tõrjeks, tõrjetööd ning tööriistade puhastamine, kulu kokku 17 686,50 eurot. Majavammi eemaldamisega seotud otsesed kulud on ka palgivahetus 1150 eurot ja siseviimistlustööd 3441 eurot. Seoses eksperthinnanguga on hagejad kandnud kulusid kokku 305 eurot: vammiekspertiis 195 eurot, tõrjeekspertiis 110 eurot. Puuduste kõrvaldamise kulu on 22 277,50 eurot (17 686,50 + 1150 + 3441) ja puuduste kindlakstegemise kulu 305 eurot (195 + 110), kokku 22 582,50 eurot.
6.Hagejad palusid kostjalt solidaarselt välja mõista kahju summas 22 582,50 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
8.Tõele ei vasta hagejate väide, et väidetava remondi teostas kostja. Kui antud kinnistul oli teostatud remont, siis sellega tegeles endine omanik, mitte kostja.
9.Arusaamatu on hagejate väide, et ekspertiis kinnitas, et vammi areng ja levik on tingitud ehitusvigadest. Ekspertiisist ei ole väljaloetav vammi tekkimise põhjus, seda rohkem puudub informatsioon vammi tekkimise ajavahemikust. Ekspertiis ei tõenda, et vamm oli olemas korteri müümise ajal. Hallitusseente areng on kiire, võib tekkida paari päevaga ja arengu tekkepõhjused on laialdased.
10.Hagejad nõuavad kahju hüvitamist summas, mis kolmekordselt ületab kinnistu müügihinda. Ostes nii vana kinnistu ja sellise hinna eest pidid hagejad eeldama, et kinnistu võib nõuda renoveerimist ning hind vastab asja tegelikku seisundile. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohtu 05.07.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulu 417 eurot, s.o esindaja tasu.
12.Hagiavalduses tuginevad hagejad sellele, et kostja on müünud hagejatele lepingu tingimustele mittevastava asja. Mittevastavus seisneb varjatud puuduses ehk majavammi olemasolus lepingu esemel.
13.Kuivõrd pooled ei leppinud kokku korteri seisukorras, siis võib eeldada, et korter pidi vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile. Majavammi olemasolul ei ole võimalik korterit sihtotstarbepäraselt kasutada, see on elamule ohtlik ning vajab kiiret likvideerimist. Majavammi olemasolu on korteris tõendatud hageja poolt kohtule esitatud ehitusmükoloogilise ekspertiisiga (tl 19-23). Kostja vastutust ei välista ega piira hagejate kinnitus müügilepingus (p 2.2.1), et nad on korteri seisukorrast teadlikud. Majavammi olemasolu võib pidada varjatud puuduseks. Majavamm on avastatud pärast põranda ja välisseina avamist kandekonstruktsioonideni. Seega ei saa nimetatud puudus olla visuaalselt enne põranda ja välisseina avamist märgatav.
14.Hagejad ei ole tõendanud, et majavamm oli korteris juba korteri üleandmise ajal kostjalt hagejatele. Korter müüdi 30.12.2016. Lepingus on kokku lepitud, et lepingu eseme otsene valdus antakse üle hiljemalt 30.12.2016. Hagejad on hagiavalduses kinnitanud, et nad ei elanud korteris kuni 2018. a. sügiseni. Seega ei elanud vaidlusaluses korteris keegi ca 2 aastat. Tõendamata on, millistes tingimustes nimetatud ajal korter oli, sh on hagejate väited selle kohta, et nad tagasid korteris aastaringselt ühtlase temperatuuri, jäänud paljasõnalisteks. Seenkahjustus avastati korteris 2018. a. sügisel ning ekspertiis selle kohta on teostatud 11.11.2018 (akt koostatud 16.11.2018). Ekspertiisiaktist nähtub, et majavammi eoste idanemiseks ja edasiseks arenguks (seeneniidistikuna) on vaja pikemaajalist puidu niiskumist ning ühe aasta jooksul võib majavamm seeneniidistikuna koloniseerida põrandaid kuni 4 m ulatuseni. Majavammi kahjustuspiirkond (foto lk 23) võib olla seega tekkinud ka selle aja jooksul, mil lepingu ese oli juba hagejate valduses. Vastupidiselt hagejate arvamusele, ei kinnita ekspertiis, et majavammi areng ja levik on tingitud ehitusvigadest. Ekspertiisis märgitud arvamus, et kuna välisseina ääres on originaalsoojustus osaliselt asendatud vahtplastiga ning ka hoone alumist laudist on samas piirkonnas vahetatud, siis seenkahjustus on olnud antud ruumis (piirkonnas) varasemalt, kuid ilmselt ei ole seent õnnestunud täielikult eemaldatud ning seen on edasi arenenud, on oletuslik.
15.Samuti ei saa eksperdiarvamusest (tl 62) järeldada, et majavamm oli korteris enne korteri üleandmist hagejatele. Kuigi ekspert on avaldanud arvamust, et seenkahjustus on olnud korteris enne remonttöid ja enne ostu-müügi tehingut, siis ei ole teada,
milliseid algandmeid on eksperdile esitatud (sh remonttööde tegemise aeg ja ostu-müügi tehingu aeg). Samuti on tõendamata, kes ja millal remonttöid teostas ning kuidas ja mis tingimustel hagejad kinnistut lepingu sõlmimisest majavammi avastamiseni kasutasid.
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejad tõendanud, et kostja oleks andnud nendele üle puudustega asja ning hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
17.Hagejad paluvad 05.08.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Otsusest ei selgu, miks on maakohus jätnud arvestamata eksperdi arvamuse, milles ekspert kinnitas, et seenkahjustus oli olemas juba enne ostu-müügi tehingut. Kui kohtul tekkis kahtlus, kas seenkahjustus on eksperdi arvates olnud korteris juba müümise hetkel, siis oleks kohus pidanud kutsuma eksperdi kohtuistungile ning eksperdi üle kuulama. Samuti olnuks võimalikke ebaselgusi ja vasturääkivusi eksperdiarvamuses võimalik kõrvaldada eksperdi täiendava küsitlemisega (TsMS § 303 lg-d 2 ja 3) või kaaluda kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramist (TsMS § 304 lg-d 1 ja 3).
19.Kostja kirjeldab oma vastuses hallitusseente arengut. Kostja ajab segi hallitusseene ning majavammi. Tegemist on erinevate kahjustuste ja kahjustuste arengutega.
20.Asjakohane ei ole kohtu väide, et majavammi kahjustuspiirkond võib olla tekkinud ka selle aja jooksul, mil lepingu ese oli juba hagejate valduses, kuna kohtunik ei ole ehitusalaste ega biokahjustuste ekspertteadmistega isik, kes võiks hinnata seenkahjustuste levikut või seenkahjustuste teket. Vastustaja seisukoht
21.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hagejatele kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
23.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
24.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
25.Hagejate nõude aluseks oli asjaolu, et müügiesemel avastatud puudus (majavamm) oli olemas juba müügieseme üleandmisel. Hagejad esitasid selle asjaolu tõendamiseks enda poolt tellitud eksperdi arvamuse. Maakohus ei jätnud eksperdi arvamust hindamata, nagu hagejad leiavad. Maakohus hindas ekspertarvamust ja leidis vastupidiselt hagejate seisukohale, et arvestades seda, kui kiiresti seeneniidistik levib ja kui suur piirkond oli vammi avastamisel kahjustatud, võib vamm olla tekkinud ka selle aja jooksul, mil lepingu ese oli juba hagejate valduses.
26.Ekspert ei ole arvamuses kinnitanud, et seenkahjustus oli olemas juba enne ostu-müügi tehingut, nagu hagejad leiavad. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu, et ekspertiisi aktist
ei nähtu, et ekspert oleks üldse teadnud, millal ostu-müügileping sõlmiti ja arvestanud sellega arvamuse andmisel.
27.Asjakohatu on hagejate väide, et kostja ajab segi hallitusseene ning majavammi, kuivõrd tegemist on erinevate kahjustustega. Ka majavamm kui üks majaseene liik levib ja areneb edasi seeneniidistikuna, mille võimalikku levimiskiirust ekspert kirjeldas.
28.Põhjendamatu on hagejate etteheide, et kohtunik ei ole ehitusalaste ega biokahjustuste ekspertteadmistega isik, kes võiks hinnata seenkahjustuste levikut ja teket. Maakohus ei ole ise asunud hindama seenkahjustuste levikut, vaid on tuginenud eksperdi poolt välja toodud andmetele.
29.Kolleegium ei nõustu hagejate seisukohaga, et maakohus oleks pidanud eksperti küsitlema või kaaluma kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramist. Selliseid taotlusi ei ole hagejad esitanud ja maakohus ei pidanud omal algatusel koguma tõendeid. Kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi vajadusest ei saa rääkida juba seetõttu, et ka esmast kohtulikku ekspertiisi ei ole läbi viidud.
30.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusd tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kohtul ei ole kohustust hagejale eelnevalt öelda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hagejate kanda.
32.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
33.Maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust ei ole hagejad vaidlustanud.
34.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 300 euro hüvitamist 5 t õigusabi eest tasumääraga 60 eurot/t (sisaldab käibemaksu). Hageja esindaja tutvus kaebusega (1 t),uuris kohtupraktikat (1 t), koostas vastuse (3 t). Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Seega tuleb kostja taotlus rahuldada ja hagejatelt solidaarselt välja mõista 300 eurot apellatsiooniastme õigusabikulu hüvitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.